· Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne...
Kohalikud Reconstruction and Development. Rahvusvaheline kontrollorganisatsioon, maksud lähevad kohalikku eelarvesse. Nt maamaks, mis on piirkonniti erinev, korraldab maailma raharinglust, kriisisituatsioonis tuleb appi. Mõlemad loodi ka pensionäridele, kultuuriasutustele jms soodustused. Kohalike maksude alla teise maailmasõja järel. lähevad ka teede sulgemismaks, ressursimaks (kui ettevõte tahab kasutada Uued probleemid tulevad kohe kaela, 1973 energiakriis. Naftariigid sõlmisid mingit maavara), lõbustusmaks, reklaamimaks, müügimaks, reostusmaks, kokkuleppe ja kruvisid hinda üles. Põhikohad kust naftat leida: lähis-ida, loomapidamismaks jne, neist osa Eestis ei kehti. Siber, lõuna-ameerika. Loodi OPEC. Esimest korda täheldatavad kolmanda Makse on teatud maks, mida kehtestab valitsus, mitte parlament, nagu maailma ambitsioonid
sisekukudeks *on maj otstarbekamad *toetab *Kiireneb korrosioon ja rabenemine *Sagenevad põhhimõtet saastaja ja kasutaja maksab *raha hingamiselundite haigused keskk.invest *pos mõju konkurentsile *kasul hajureostuse vähendamiseks ENERGEETIKAPROBLEEMID Maksustamine *õhku paisatavate saasteainete mõju (ületab riigipiire) 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (ressursimaks) *ammendab maavarasid *raiskab veevarusid *maastiku 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete saastumine *katlamajad tek lok saastet emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on Energiaprobleemide ökol lahendamine keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, *Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia eesmärgiks ei ole maksu kogum. Saastemaks ei tohi säästmine, energiakadude vähendamine *Uute ja
korraldamise eesmärgil 33. Suurimad tululiigid ja kululiigid KOV eelarves I osa II osa III osa TULUD RIIKLIKUD MAKSUD: Toetus- ja Kaupade-teenuste Üksikisiku tulumaks (58%) tasandusfond müük Maamaks (100%) Sihtotstarb. Muud tulud Ressursimaks e loodusvara kasut. õiguse erladised tasu KOHALIKUD MAKSUD: (100% KOV eelarvesse) Loomapid. maks Mootorsõid. maks Lõbustusmaks Reklaamimaks Teede-tänavate sulg. maks Parkimistasu KULUD Haridus, tervishoid, kultuur, keskkonnakaitse, majandus 34. Finantssüsteemi ülesehitus 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) 2) Finantstooted
seonduvat 31. Eelarve koostamise meetodid; nende eelised ja puudused. o 32. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. o 33. Kohalikud maksud, nende sisu. o Riiklikud maksud o Kohalikud maksud Loomapidamismaks o · üksikisiku Mootorsoidukimaks tulumaks (58%) Lobustusmaks o · maamaks (100%) · nn ressursimaks Reklaamimaks ehk loodusvara kasutusoiguse tasu Teede ja tänavate sulgemismaks (polevkivitööstus, veemajandus) Parkimistasu o 100% KOV eelarvesse 34. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes o Tulud :tulumaks, tulu varadelt, toetuse fond, o Kulu: haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused (vesi, küte) o o Finantssusteem (opik lk 145-190) o 36
eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve defitsiit – kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk – tulud ületavad kulusid Sissetulekud – maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük Väljaminekud – kulude vähendamine 27. Riiklikud maksud Eestis Üksikisiku tulumaks 58% Maamaks 100% nn ressursimaks ehk loodusvara kasutamisõiguse tasu (põlevkivitööstus, veemajandus) 28. Suuremad kulu- ja tululiigid riigieelarves, osatähtsus. Kolme suurima kulu- ja tululiigi % tähtsused Eesti riigieelarvest 2018.a Kulude poolelt läheb enim raha sotsiaalse kaitse ja majanduse tarbeks, tulude poolelt on esirinnas maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. 9 29. Riigieelarves kulude jaotus
kuid kui kõrge oleks optimaalne? 14. Environmental charges as a policy instrument: purpose to use, benefits and weaknesses. 13 Keskkonnamaksud on kunstlikult suurendatud ressursside ja reostuse hinnad, mis mõjutavad tootjaid ja tarbijaid ning toovad lisaraha keskkonnajuhtimiseks. On 3 erinevat maksu (ressursi-, toote-, reostusmaksud) Kasutamise eesmärk: Ressursside tõhusam kasutamine (ressursimaks), motiveerib ettevõtteid investeerima keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiatesse, saastama vähem (saastemaks) ja suurendama toodete kasutamist, millel on suur negatiivne mõju keskkonnale (tootemaks). Puudused: Ideaalis peaks sisaldama ka sisemisi (peidetud) kulusid external costs, kuid seda on raske hinnata Poliitiliselt ebapopulaarne - kellele meeldiks rohkem maksta? Ei garanteeri (üksi) teatud keskkonnakvaliteedi taseme täitmist
Tulud: ölaekumised maksetest, toetustest, omatuludest, sihtrahadest, laenudest, jääkidelt, muud laekumised. Tulud võivad olla süsteemne ja ebaregulaarsed. Tulude ja kulude erinevad mahud kuude lõikes. Mõnedel kuudel on terav investeeringute vajadus. Mitte kunagi ei laeku OV tulud 1/12 aastaplaanist. Toetuste laekumine. Tasandusfond – laekub riigieelarvest iga kvartal kokkulepitud proportsioonides, arvestades juunikuus suured puhkuserahad ja maksud. Muud tulud: muud maksud – maamaks, ressursimaks, kohalikud maksud; muud tulud – asutuste tulud, toitlustamise eest, kohamaksud, vara müügist, rendist, teenused, tasaarvlemine; sihtotstarbelised rahad ja aastavahetuse jääk. Kulude planeerimine teostatakse arvestades KOV-ile seadusega pandud kohustused; lepingulised kohustused; oalitsioonileping; strateegiad ja arengukava; muud kohustused. Kulude rahavood võivad teatud perioodil ületada tulude laekumise.
· normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3. veenmismeetod 28 · survegrupid · huvirühmad · vabatahtl. Kokkulepped · alaldlikkuse tõstmine Majanduslikud kk-se meetmed 1. Maksustamine 1. loodusvara kasutusõiguse tasu (ressursimaks) 2. emissioonimaks et reguleerida saastavate saasteainete kogust, st makstakse seadme, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Saastekahju hüvitis (kompensatsioon jäätmete looduskeskkonda viimise eest). · Puhastusefekti kasvades puhastuskulud suurenevad. · Saastemaks on stimuleeriv, kui ta on veidi suurem kui tegelikud puhastuskulud. · Maksude sissenõudmine eeldab head mõõtmise ja kontrolli süsteemi.
· normid toodangu ühiku kohta · heitmenormid 2. majandushoovad · saastetasud · maksud · tootetasud · tagatisraha · maksusoodus, subsiidiumid · kauplemine saastelubadega 3. veenmismeetod 28 · survegrupid · huvirühmad · vabatahtl. Kokkulepped · alaldlikkuse tõstmine Majanduslikud kk-se meetmed 1. Maksustamine 1. loodusvara kasutusõiguse tasu (ressursimaks) 2. emissioonimaks et reguleerida saastavate saasteainete kogust, st makstakse seadme, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Saastekahju hüvitis (kompensatsioon jäätmete looduskeskkonda viimise eest). · Puhastusefekti kasvades puhastuskulud suurenevad. · Saastemaks on stimuleeriv, kui ta on veidi suurem kui tegelikud puhastuskulud. · Maksude sissenõudmine eeldab head mõõtmise ja kontrolli süsteemi.
Näiteks investeeritakse uuematesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad senisest tõhusamalt loodusvara ammutada või otsustatakse loodusvara ammutamist vähendada või investeeritakse hoopis asendusressursi hankimiseks jne. Kokkuvõtvalt on välja toodud neli üksteisega seotud, kuid siiski eristatavat motiivi loodusvarade maksustamiseks keskkonnaeesmärkidest lähtuvalt. 2.1.1. Loodusvarade ammendumise motiiv Esimene loodusvarade maksustamise motiiv on tingitud loodusvarade ammendumisest. Ressursimaks vähendab ressursi ammendumist ning ressursivaru vähenemine aeglustub − seda nii taastuvate kui ka taastumatute loodusressursside puhul, sest mõlemal juhul on ressursi ületarbimise oht reaalne. Majandusalases kirjanduses loodusvara konserveerimise motivatsioonil loodusvara maksustamist siiski väga tugevalt ei toetata. Põhjenduseks on see, et kui omandisuhted on hästi määratletud, siis omanik on motiveeritud ressurssi võimalikult efektiivselt kasutama. Antud juhul ei
annaabi.ee 
