Drissi peamisteks sõpradeks ning perekonnaliikmeteks olid materiaalselt mittekindlustatud inimesed, kes olid käitumiselt ning väärtustelt sarnased Drissiga. Philippe’i tutvusringkond oli intelligentne ning enamasti jõukast seisusest. Kui Driss asus elama oma hooldatava juurde, tuli tal igapäevaselt veeta aega ümbritsetud rikkuse ning heade elukommetega inimestega. Mingil hetkel, hakkas Driss aru saama seal ümbritsevate inimeste suhtlus- ning käitumisnormidest. Resotsialiseerimine toimus samuti Drissiga, sest Philippe’i ja tema elukommete tõttu hakkab ka Driss seal elades omandama neid samu väärtusi. Ta hakkab nägema kunsti oma silmade läbi. Maalib ka ise ühe maali, mis hiljem suure raha eest ära ostetakse. Samuti tutvustab Philippe talle klassikalist muusikat. Samuti võib resotsialiseerumise välja tuua ka Philippe’i näol, sest Driss õpetab teda rohkem elust rõõmu tundma ning hakkas ka Drissi kommetega nö harjuma.
3. valitud mõõtmistehnika usaldusväärsust * 4. valitud mõõtmistehnika kiirust Mida tähendab sotsialiseerumine ja sotisaliseerimine? Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Mida tähendab desotsialiseerimine ja resotsialiseerimine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Tooge välja kaks makrosotsioloogilist sotsialiseerimise seletust (autor ja peamised lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist.
2. Teised inimesed, kes ootamatult sattuvad olukorda, mis annab neile võimaluse süüteo toimepanemiseks, ei pane seda toime, kartes võimalikku karistust, mis teole järgneb. 3. Need, kes panevad toime süüteod, hoiduvad raskemate süütegude toimepanemisest, et vältida rangemaid karistusi. 4. Karistamise praktika mängib olulist rolli luues, edasi andes ja tugevdades inimeste negatiivseid hoiakuid õiguserikkumiste suhtes (Honderich 1989: 52). Karistus kui resotsialiseerimine } Karistust resotsialiseerimisena rakendatakse eesmärgiga inimest parandada (resotsialiseerida) ehk tahetakse, et inimene tuleks tagasi ühiskonda võrdväärse õiguskuuleka indiviidina. } Karistus on õigustatud, kuna sel moel õnnestub vähendada potentsiaalsete õigusrikkujate hulka, ja sel moel vähendada ka kuritegevust. Honderich kirjeldab resotsialiseerimise doktriini kolme eeldust: } Kõikidele õiguserikkujatele, välja arvatud vaimuhaiged, on iseloomulik isiksuse
vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2.uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3.demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 34. Mis on kultuur? Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
distantsist. Samastumine kohalike inimestega ei mõjuta oluliselt psüühilist heaolu, on aga oluline sotsiokultuurilise kohanemise jaoks. c) majanduslik kohanemine seda iseloomustab töö olemasolu või puudumine, tööga rahulolu, professionaalsete saavutuste tase ning heaolu uues kultuuris. Seda mõjutavad samuti motivatsioon migratsiooniks, suhtelise deprivatsiooni tajumine ja staatuse kaotamine esimesel sisenemisel töömaailma. 4. Desotsialiseerimine. Resotsialiseerimine. Resotsialiseerimine kunagi varem omandatud, kuid unustatud rollidesse uuesti sisse elamine. Ühiskonda naasmine (näiteks: vabaneb vanglast ja on ühiskonnast, kui tervikust eraldatud) Resotsialiseerimine ei ole inimese ümberkasvatamine. Resotsialiseerimine tähendab kuritegu soodustanud asjaolude kindlakstegemist ja nende kõrvaldamist. Resotsialiseerimisabinõude ellurakendamisel on olulisim kinnipeetava hõivatus, mille peavad tagama töö ja haridus
toimub ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2. .uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3. .demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. 36. Mis on kultuur? Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti
Teiseks võimaluseks on asutada ohtlike kurjategijate jaoks kinnipidamisasutused. Selline meetod on kasutusel näiteks Saksamaal, kus paigutatakse julgestusvangistust kandvad sikud sotsiaalteraapilistesse asutustesse - sotzialterapeutisce Anstalt.40 Seal viiakse kinnipeetavate parandamiseks ja resotsialiseerimiseks läbi kriminaalprognoosil põhinev teraapia. Ka Saksa Konstitutsioonikohus on leidnud, et kriminaalkurjategijate resotsialiseerimine on põhiseaduslik ülesanne ning et kinnipidamist peab tingimata täiendama mõistlik kriminaalteraapia. Sellest tulenevalt on kinnipidamisasutused kohustatud vabadusekaotuse kahjulikku mõju võimaluste piires tasandama.41 Sellist põhimõtet peaksid autori arvates järgima ka eesti seadusandjad karistusjärgset kinnipidamist rakendades, kas siis vastavate programmide sisseviimisega või eraldi kinnipidamisasutuste rajamisega 2. KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI
kultuuripiirkonnas alustasid "raskete " laste uurimist meedikud-psühhiaatrid, ning ühiskonna murelapsi liigitatakse meditsiiniliste näitajate alusel. Ümberkasvatamist nimetatakse RAVIPEDAGOOGIKAKS. Inglise keelt kõnelevas kultuuripiirkonnas (USA, Kanada, GB) hakkasid käitumishälvikuid uurima sotsioloogid-kriminoloogid, mis tähendab seda, et noori õigusrikkujaid liigitatakse sotsioloogiliste näitajate alusel. Ümberkasvatamine on RESOTSIALISEERIMINE. Romaani keelt kõnelevas kultuuripiirkonnas (France, Italia, Hispaania) tegelevad nendega psühhoanalüütikud. Inimese käitumise geneetilisi sõltuvusi. Käitumisgeneetika- e. psühhogeneetika- käitumise ja selle psüühiliste ning neurofüsioloogiliste aluste probleemid. Uus teadusharu esimene monograafia 1960.a. Fuller ja Thompson. 1.Geneetilised defektid. Kaasnevad psüühika ja käitumise häired. Geneetilise pärilikkuse aspekte saab
vastavalt.2) Sotsiaalne suhe võib olla ajutine või kestev. Kestev sel juhul kui on tõenäoline, et subjektiivsele mõttele vastav ning seetõttu oodatav käitumine pidevalt kordub.3)Sotsiaalse suhte subjektiivne mõte võib muutuda.4)Sotsiaalse suhte mõte väljendub maksiimides, mille tavapärast või mõttelt ligilähedast järgimist ootavad tegevuses osalejad oma partnerilt.5)Sotsiaalse suhte mõte võib olla konsensusel baseeruva kokkuleppe küsimus. 3. Desotsialiseerimine, resotsialiseerimine. Desotsialiseerimine - protsess, mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma. Desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerimine kunagi varem omandatud, kuid unustatud rollidesse uuesti sisse elamine. 4. Õiguslik sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine.
kõrval on olemas 1 universaalne sotsialiseerimisagent, mis sünnist surmani meie kõrval käib massikommunikatsioon. Inimese eluea jooksul agendid omavad hierarhilist järjestust inimese jaoks ja tema teadvuses. Deprivatsioon olukord, kus laps või ka erandjuhul täiskasvanu elab väljapool inimkontakte ja ei saa adekvaatset informatsiooni ümbritseva keskkonna kohta (pimekurdid). Kui nad hiljem ühiskonda satuvad, ei jõua nende arengutase kunagi järele teiste inimeste arengutasemele. Resotsialiseerimine isiku tagasitoomine ühiskonda, kui ta mingitel põhjustel on pidanud olema ühiskonnast eemal (vanglast vabanenud isikud). Desotsialiseerimine isiku väljarebimine sotsiaalsest kontekstist, tema isoleerimine ühiskonnast (isik, kes on vanglas, psühhiaatriahaiglas). Vajavad hiljem resotsialiseerimist. Sotsialiseerumise üheks liigiks on õiguslik sotsialiseerumine ettekujutuste tekkimine oma sotsiaalsest rollist ja kohast ühiskonnas
aga kõikidele vangidele, mistõttu tuleb jätkata seniste vanglate moderniseerumisega ja uute regionaalsete vanglate ehitamisega. Samuti tuleb edasi arendada tingimusi, mis võimaldaksid enamikel vangistusega karistatud isikutel enne vanglakaristuse täielikku kandmist läbida avavangla faas või saada vabastatud ennetähtaegselt koos allutamisega käitumiskontrollile. Samas just ennetähtaegse vabastamise piiramine on pideva ühiskondliku surve all, kuna ollakse seisukohal, et kurjategija resotsialiseerimine ja avalik julgeolek välistavad teineteist. See 6 paistab esmapilgul küll õige olevat, et kurjategijad, kelle paranemine paistab olevat võimatu, tuleks võimalikult pikaks ajaks vanglasse jätta. Ei tohi aga unustada, et peaaegu kõik vangi mõistetud kurjategijad tuleb lühema või pikema aja järel ühiskonda tagasi lasta
ühiskonnatüübi vahetumine. See tähendab jõudmist mingi ühiskondliku arengu ühelt astmelt teisele, nt sotsialistlikust riigist kapitalistlikku demokraatlikku ühiskonda. Siirdeperiood kestab umbes 10 30 aastat ja jaguneb kolme ossa: 1. läbimurre (1-5 aastat) 2. uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3. demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. Tänapäeva ühiskond vajab jätkusuutlikku inimarengut, mis: mitte ainult ei tekita majanduskasvu, vaid jaotab õiglaselt ka selle hüved püüab ühiskonda taastada, mitte hävitada eelistab vaeseid, parandades nende valikuvõimalusi suurendab inimeste tegevust ja marginaliseeri neid.
annaabi.ee 
