failidega on seotud mitmeid juhtumeid MySpace'i ja Yahoo saitidel. Nakatumisstrateegiad Et viirus saaks paljuneda, peab olema võimaldatud programmijuppide jooksutamine ning arvuti mälusse kirjutamine. Selle tõttu kinnitavad paljud programmid end käivitatavate failide külge, mis võivad olla kasutaja poolt installeeritud tarkvara osaks. Strateegia abil aktiveeritakse viirusi tavaprogrammidega samaaegselt. Oma käitumismudeli poolest jagatakse viirused kaheks: mitteresidentsed ja residentsed. Mitteresidentsed viirused otsivad uusi nakatatavaid peremees-faile kohe peale käivitamist, sobivaid leides paljundavad end ning annavad seejärel kontrolli üle protsessi esile kutsunud põhiprogrammile. Residentsed viirused laevad end arvuti mälusse ning jäävad taustal aktiivseks. Uute failide nakatamine toimub nende kasutamisel programmide või operatsioonisüsteemi enda poolt Mitteresidentsed viirused Koosnevad leidja- ja replikatsioonimoodulist
(Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest) Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini)
käivitaks selle. Õige JMP-käsk kopeeritakse aga viiruse koodi lõppu. Pärast seda, kui viirus on nakatanud veel mõned EXE- või COM-failid, pannakse käima õige programm. Üsna tihti ei sisalda need viirused hävitavat koodi. Ainus asi, mis annab märku viiruse olemasolust, on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja mingi viirusele iseloomulik string faili lõpus. Kuid uuematel viirustel ei peagi faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. (10) Residentsed failiviirused nakatavad programmifaile kolmel erineval moel. Esimene viis on kirjutada programmifaili algus viiruselise koodiga üle, jättes originaalse faili sisu salvestamata. Niisugused viirused on oma ehituselt väga labased ja pole elujõulised. Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine. Ülekirjutavate viiruste olemasolu on väga kergelt avastatav - programmifailid ei
.....................................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..............................................................................................................6 1.4.Mitteresidentsed failiviirused.......................................................................................................7 1.5.Makroviirus..................................................................................................................................7 1.6.Muud pahatahtlikud programmid...........................................
paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 6 1
Ei hävita programme ega andmeid. Aktiveerimistingimused erinevad: nt, mingi kuupäev, klaviatuuri vajutus vms. · Andmeid hävitavad viirused korraga hävitavad kirjutaavd üle terve kõvaketta või osa sellest ning aegamööda hävitavad kustutavad või rikuvad kõvakettal olevaid andmeid aegamööda · Programmifaile nakatavad viirused kohese mõjuga valib ühe või mitu programmi ja nakatab neid igakordsel käivitamisel. Residentsed- peidab end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ning seejärel nakatub teisi aktiveerunud programme. · Koodi kokku pakkivad viirused-pakivad programmi koodi kokku ning seejärel kirjutavad tekinud vabale kohele mingi muu koodi · Spawing tüüpi viirused nakatavad sihtmärki · Parasiitviirused kirjutaavd oma koodi peremeesfaili otsa. Fail muutub viiruse koodi võrra pikemaks.
paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. Spawing-tüüpi viirused Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili, juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti. Parasiitviirused
1.4 Failiviirused Failiviirused ehk parasiitviirused nakatavad programmifaile, mis selle tagajärjel muutuvad viiruse koodi võrra pikemaks. Viirus muudab faili tööd nii, et failis olevad käsud viitaksid kõigepealt viiruse koodile faili lõpus ning alles seejärel käivitatakse õige programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.5 Residentsed failiviirused Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. 1. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 2
empiirilist AB ravi § Kasutada võimalikult kitsa spektriga AB § Vältida pikki ja korduvaid AB ravikuure § Hea infektsioonikontroll, kätepesu. Inimese mikrobioota Inimese ökosüsteem Mikroorganismide hulk inimese organismis on umbes 10 korda suurem kui tema somaatiliste keharakkude hulk (1013). Inimese nahal on umbes 1012, suuõõnes 1010 ja seedetraktis 1014 mikroobirakku. NB! Mikrobioota varsem nimetus oli "mikrofloora". Residentsed ja transiitsed mikroobid § Residentsed mikroobid - mikroobid, mis on selles keskkonnas juurdunud. § Transiitsed mikroobid - mikroobid, mis jäävad sellesse keskkonda püsima lühikeseks ajaks, seejärel hukkuvad või tõrjutakse näit. Residentsete mikroobide või organismi kaitsemehhanismide poolt. § Ka inimorganismi mikrobiotoobis eristada resident- ja transiitmikroobe. § Õõneselundites saab eristada limaskesta ja sisaldise e. valendiku mikroobe. Limaskesta mikroorganismid moodustab makroorganismi
paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. 1.3 Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel. · Residentsed viirused, mis peidavad end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ja seejärel nakatavad teisi aktiveeritud programme. 6 1.4 Spawing-tüüpi viirused Seda tüüpi viiruste eesmärk on nakatada EXE-fail. Samas jääb fail muutmata. Viirus kasutab ära DOS-i omapära lugeda kõigepealt COM-faili ja seejärel alles EXE-faili, juhul kui mõlemad failid on sama nimelised. Viirus loob samanimelise viiruse koodi sisaldava COM-faili suurusega 8,064 baiti. 1.5 Parasiitviirused
· Trooja hobused -- reeglina ei levi ise, aga teevad kurja või avavad tagaukse hilisemaks juurdepääsuks ründajale · Loogikapommid -- legaalsetes programmides olevad dokumenteerimata võimalused, mis turvaauke tekitavad · Pipetid -- trooja hobuste, viiruste jms levitamiseks kasutatavad peibutusprogrammid · Pettus (hoax) -- inimesi nakatav "viirus" Viiruste liigitus · Failiviirused -- nakatavad käivitatavaid programme Mitteresidentsed Residentsed · Kaasfailiviirused · Alglaadesektori viirused · Hübriidviirused · Peit- (stealth) ja soomusviirused (armoured) · Polümorfsed viirused · Vaktsiinihävitusviirused · Võrguviirused · Makroviirused! · Pseudoviirused Makroviirused · Tänapäeval valdavad · Kasutavad ära võimalust, et mõnedesse andmefailidesse saab lisada programme · Word & .doc -- Concept 1994 · Iga makrokeelt sisaldav dokumendiformaat on potentsiaalne ohuallikas · Algkäivitusmakrodest hoidumine pole piisav
keskkonnast. Peale inimese sündi jäävad nahale elama need mikroobid, kelle jaoks on see eriliselt soodne kasvukeskkond. Need mikroobid moodustavad nn. inimese normaalse mikrofloora, mis püsib elu jooksul peaaegu muutumatuna ning takistab võõraste mikroobide kasvu. Naha mikrofloora võib jagada kahte rühma: · püsi- ehk residentmikrofloora e. normaalne mikrofloora · transiitmikrofloora ehk keskkonnast kontaktide kaudu nahale sattuvad mikroorganismid. Residentsed mikroorganismid on vastupanuvõimelised ja püsivad. Nad on osa normaalsest mikrofloorast. Enamasti paiknevad nad sügaval epidermises, higinäärmetes, karvanääpsudes ja sõrmeküünte all. Transiitmikroorganismid on ajutised ning ebapüsivad organismid, mis paiknevad naha pinnal ja pindmise nahakihi all marrasnahas. Nende paiknemine naha pinnal hõlbustab puutekontaktide teel levivate infektsioonide edasikandmist. Nii tekib oht mikroorganismidega kontamineerida ehk saastada patsiente.
tänapäeval LBA (Logical Block Addressing) moodi, milles BIOS pöördub kõvaketta sektorite poole nende (järjekorra)numbri järgi. Tegemist pole seejuures muidugi mitte enam sektori numbriga rajal, vaid hoopis terves kettaseadmes. BIOS-ile esitatakse seejuures parameetrid samamoodi nagu ECHS korral. LBA moodi kasutamiseks peab seda peale BIOS-i toetama ka kettaseade ise ja praegu tootmises olevad seda ka teevad. 528 MB piirist ülesaamiseks on välja töötatud ka mitmed residentsed programmid (draiverid), näit. 'Ontrack Disk Manager' ja 'EZ-Drive', kuid nende kasutamisest tuleks mitmete ühilduvuse jms. probleemide tõttu hoiduda. Kogu tõde kõvaketaste kohta Vahemärkusena võib lisada, et ka ketta enda kohta esitatavad andmed (need, mille järgi ECHS moodis BIOS kettaga suhtleb) ei vasta tema tegelikule ehitusele. Ja kuidas peakski tänapäevasesse saledasse kettaseadmesse mahtuma üksteise peale näiteks 8 ketast koos nende vahel liikuvate 16 peaga? Ega nad
märgiga 8-bitine laiendatud ASCII (täpsemalt: sisaldab 191 märki ISO 8259-1-s fikseeritud nn. Latin-1 märgistikust). Viimane on kujunenud PC- de facto standardiks. Windowsis kasutatav nn. ANSI-märgistik kattub eelmisega, kuid kasutab teisi koode. Laiendatud 8-bitised kooditabelid (koodileheküljed) sisaldavad mitte-inglise märke, pseudograafikat, matemaatilisi sümboleid ja muid erimärke. Nõelmaatriksprinterites on kõige tavalisemad residentsed kooditabelid IBM- i 437, 850, 851, 852, 853, 857, 860, 861, 863, 865, 869 jt. Printerisse sisseehitatud šriftide valikul on tähtsust peamiselt DOS-programmidega töötamisel. Windows-programmidest saab iga printeriga kõikvõimalike šriftidega tekste väljastada. Tuleb siiski arvestada, et keerukate graafiliste True Type (TTF)-šriftide trükk võtab nõelmaatriksprinteritel tunduvalt kauem aega kui sisseehitatud šrifte kasutav printimine. 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud).
annaabi.ee 
