Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist.Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Reprodutseerimine on komplitseeritud protsess,mida ei saa võrrelda hõlpsa filmilindit mahalugemisega.Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest,kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes vatasema omandamise tingimustega või mitte.Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. PRAIMING Praimingunähtuse ehk olulisem sõnum peitib tõsiasjas,et inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi,toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave,mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. KUJUTLUS JA FANTAASIA
ununevad. Unustamine negatiivne induktsioon – häirivad intensiivsed kõrvalärritajad informatsiooni omandamise ajal. proaktiivne pidurdus – eelnev info häirib uue omandamist. retroaktiivne interferents – eelneva info unustamine uue vastuvõtmise kujul. Reprodutseerimine Reprodusteerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimusega või mitte. Reprodusteerimise liikideks on: Äratundmine – valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine.
situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad vaatamata rea pikkusele paremini: ,,hiljutisuse efekt"). Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Reminstsentsi nähtus Teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum ja täpsem, kui kohe peale omandamist (toimub kristalliseerumine, selginemine haripunkt 12.14 h. pärast omandamist) Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. Hüpermneesia passiivse mäletamise kõrge tase, esineb just visuaalse materjali puhul. Mälu liigid
omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti. Edukus sõltub sellest, kuivõrd
omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti
hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad vaatamata rea pikkusele paremini: ,,hiljutisuse egekt"). Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. Mälu liigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel Liigitatakse mälu: · Motoorseks ehk liikumismälu (isel mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses) · Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel)
hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad vaatamata rea pikkusele paremini: „hiljutisuse egekt“). Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. 27 Mälu liigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel Liigitatakse mälu: Motoorseks ehk liikumismälu (isel mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses) Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel)
negatiivsed tundmused teevad assotsiatsioonide kulgemise raskemaks, piiratuks. Ärevus on loovuse vastane. Tähtis ka omandamise järejkord just alles omandatud asjal (rea viimased ja esimesed sõnad on meeles paremini) seega sõltub see kajamälust mitte tähenduslikust mälust. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. oluline tunnuste kattumine omandamisel ja taastamisel (Goodwini joobes olekus on parem meenutada, kui ka õpe toimus täis peaga; Baddeley akvalangistidel samas kohas õpitu tuleb meelde) Reministsents - - teatava aja möödusmisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum
Meenumine on iseeneselik millegi mälust esiletulemine. Järsku tuleb spontaanselt midagi meelde. Sellel on kindlasti omad põhjused (motivatsioon, kaudne assotsiatsioon jne). Meenutamine on see, kui antakse mälule ülesanne midagi meelde tuletada e mälust välja võtta. Antakse reprodutseerimise tunnused (nt instruktsioon), mille põhjal mälust midagi meelde tuletatakse. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustest varasema omandamise tingimustega või mitte. Mälus oleva teabe jõudmine teadvusesse on aktualiseerimine. Reprodutseerimine saab olla kas eesmärgipärasne või spontaanne ning sellel on oluline roll taastamistunnustel, osundajatel ehk assotsiatsioonidel: - Järjekorraefektid. Rea esimesed ja viimased ühikud taastatakse paremini. - Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus).
Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Reministentsi nähtus on see, et teatava aja möödumisel on reprodutseerimine täielikum ja täpsem kui kohe peal omandamist. Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse mälu: motoorseks, emotsionaalseks, kujundiliseks, sõnalis-loogiliseks. Sensoorne mälu funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi
annaabi.ee 
