võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined) 3. Kasutatavate teadmiste hulk. Mõtlemises võib kasutada väga erineval hulgal infot. Eristatakse teadmiste-vaeseid (knowledge-lean, knowledgepoor) ja teadmiste-rikkaid (knowledge-rich, knowledge-intensive) mõtlemisülesandeid Mõtlemise elemendid · Teadmiste esitamine: mentaalne representeerimine · Representatsioon on märk või sümbolite kogum, mis esindab meie jaoks midagi muud (välise maailma osa või kujutlus). · Analoogilisel kujul esitus: kujundid. kujund on meelelise kogemuse vaimne koopia Sümbolilisel kujul esitus:sõnad, skeemid,stsenaariumid · Sir Francis Galton (1822-1911) - Uurimismeetod: Enese- ettekanded/introspektsioon. Kas nendel inimestel, kes kirjeldavad oma mõttekujundeid värvikamalt on paremad tulemused visuaalruumiliste ülesannete
suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi operatsioone Arusaamine vedelikuhulga püsivusest Matemaatilised tehted 12. eluaastast + Formaalsete operatsioonide periood arutleb abstraktselt Abstraktne loogika Potentsiaal küpseks moraalseks arutlusoskuseks
Grupiskeem kirjeldab kategooriatena ja uskumustega eelarvamuslikku hoiakut 3. Milliseid sotsiaalseid funktsioone Dijk ideoloogiale omistab? - ideoloogiat kasutatakse domineerimise ja vastupanu alusena, see esindab sotsiaalset võitlust - ideoloogia toimib põhimõtete kogumina, mis seletab inimestele midagi - ideoloogia on normatiiviks, määrab lubatavuse ja lubamatuse 4. Milliseid analüütilisi kategooriaid pakub ideoloogia representeerimine grupiskeemi alusel? Liikmesus (nt. rastafarid), tegevused (nt. arstid), eesmärgid (nt. Punamust), väärtused/normid (nt. taimetoitlased), positsioon ja grupi suhted (nt. skinheadlus), ressursid (nt. amisid) 5. Kuidas on ideoloogia seotud inimese/grupi identiteediga? Ja milliseid vastuolusid võib see tekitada? Ideoloogia valvab kuidas inimesed kui grupi liikmed oma sotsiaalset
Loogiline eitus ¬, muudab väite tähenduse vastupidiseks. Disjunktsioon v, mis saab olla nii kaasav (tähendus: ja/või) kui ka välistav (kas üks või teine, aga mitte mõlemad). Tähenduselt lähedane inimkeele sõnale või. Implikatsioon , sarnane inimkeele tingimuslausega kui... siis. PREDIKAATARVUTUS: Predikaat seos, tunnus vms, mis kehtib argumentide kohta. Argument - subjekt Lihtpredikaatide representeerimine 1 predikaat (verb; ilma ajata) + mõned argumendid (konstantsed). Predikaadid viitavad omadustele: formaalses semantikas tähendab ,,predikaat" hulka. Tavanoomenid on semantiliselt predikaadid, sest neid võib muuta konkreetsele objektile viitavaks (nt minu koer), sest paljudes keeltes pole vaja koopulat (nt vene k) ja sest nimisõna kasutus on predikatiivne (Lotte on koer). Kui predikaat on hulk, siis selle kasutus on võrdne mingi indiviidi asetamisega sellesse hulka
tekitavaid stiimuleid meeldivatele. • - Selgitage “oodatud kasulikkuse” (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis. • - Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): - • Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? • - Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine (“turvamine”); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) • - Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? • - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik,
Zanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) > zanriteooria, mis seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe, kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Frye põhitermin > müüt (Mythoi), selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Narratiivse kujutlusvõime projektsioon a) ideaalse maailma representeerimine b) tegeliku maailma representeerimine Ideaalne maailm > süütus, rikkalikkus, täitumine > suvemüüt > romanss Tegelik maailm < kogemus, ebakindlus, läbikukkumine > talvemüüt > iroonia/satiir Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine)
Žanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) > žanriteooria, mis seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe, kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Frye põhitermin > müüt (Mythoi), selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Narratiivse kujutlusvõime projektsioon a) ideaalse maailma representeerimine b) tegeliku maailma representeerimine Ideaalne maailm > süütus, rikkalikkus, täitumine > suvemüüt > romanss Tegelik maailm < kogemus, ebakindlus, läbikukkumine > talvemüüt > iroonia/satiir Tragöödia > sügisemüüt >liikumine ideaalsest maailmast reaalsesse maailma Kömöödia > kevademüüt > liikumine reaalsest maailmast ideaalsesse maailma Narratiivi struktuur A.J. Greimas A on B vastand nt. armastus versus vihkamine)
Narratoloogia Zanrite uurimine > Northrop Frye müüditeooria (archetypal criticism) Zanriteooria seletab Lääne kirjandustraditsiooni struktureerivaid printsiipe kirjandus kui müüdi teisalduse või nihke vorm. Arhetüüp > korduv kujund, tegelaste tüüp, süzee- või tegevusliin. Neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Narratiivse kujutlusvõime projektsioon a) ideaalse maailma representeerimine b) tegeliku maailma representeerimine J. Greimas: narratiivi struktuur A on B vastand (nt. armastus versus vihkamine) - A on on A eitus, -B on B eitus (armastuse puudumine on armastuse eitus) Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse G.Genette Narratiivi tasandid: lugu, narratiiv, jutustamine Aeg (narratiivi elementide ajaline paigutus) Laad (kaugus ja perspektiiv) (Jutustaja) hääl J
Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK 4. Info integreerimine – kuidas erineva päritolu ja vormiga info üheaegne esindatus töömälus ja väljaspool seda võimaldab luua uut teavet (mõtlemine). III PLOKK 5
· Seos teiste tekstidega (intertekstuaalsus) Me ei saa mõista teksti, mille kontekstist me midagi ei tea. Mille poolest teksti loomine erineb üldse teistest lingvistilistest tegevustest? Miks me loome tekste? Kommunikatiivsetele eesmärkidel me ei loo originaalset teksti, vaid kasutame juba üldiseid lausungeid. Tekst seevastu on aga alati unikaalne ja seeläbi on seda raske analüüsida. Tähistusfunktsiooni analüüsides võib lähtuda erinevatest protsessidest: - tegelikkuse representeerimine - suhete ja identiteetide konstrueerimine - keelelise esituse vormistamine Vastavalt tekstianalüüsis keskendutakse - esitatavale informatsioonile - osaliste nimetamisele - protsesside ja osaliste rollide analüüsile Analüüsi eesmärgiks on leida informatsiooni, mida intervjueeritav oma jutus räägib, selgitada välja seal peituvad tähendused ja arusaamad. Kvalitatiivne analüüs ei seisne tõdemises, et küsisin nii ja vastati nii
katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele. Selgitage "oodatud kasulikkuse" (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis. Kuidas on autor ja kolleegid püüdnud mõõta teadvustamata kasulikkuse-ootusi? Hofmann jt (2012): Millised on täidesaatvate funktsioonide (executive functions) kolm peamist liiki? Miks on eneseregulatsiooniks vaja töömälu? (Märksõnad artiklist: eesmärkide representeerimine; täidesaatev tähelepanu; eesmärkide kaitsmine ("turvamine"); ebasoovitavate mõtete allasurumine; soovimatute tunnete ja tungide tasalülitamine .) Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel pärssimisel (inhibitsioonil)? Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) Nt ekstraverdid satuvad ekstravertsete seltskonda
annaabi.ee 
