Loomulikult pidi maalima kuningliku perekonna liikmete portreid, need pidid olema esinduslikud ja kaunid. Esinduslikkust pole saavutatud mitte kujutava idealiseerimisega, vaid kompositsiooni ja piduliku koloriidiga. Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni ,,Õuedaamid" ja ,,Vaibakudujad", valminud tema elu lõpuperioodil. EL GRECO (1541-1614) Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on ,,Krahv Orgazi haudapanek" väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel. Tema teostes seguneb usuline müstika reaalse maailmaga. Figuurid on alati eriskummaliselt pikaks venitatud ja tema maalides reaalne maailm on renessansist, tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk. Francisco GOYA (1746-1828)
rikkalikult kaunistatud katused. Barokk tõi endaga kaasa kirikute huvide esikohale paigutamise. Valitsevaks kirikutüübiks sai taas pikergune hoone, määravaks oli siseruum. Nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad, pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega, ümarkaared, viilud - neid kõiki võib nimetada pärandiks renessansilt barokile. Kirku siseruum ei jagunenud edaspidi löövideks moodustades edaspidi ühe avara saali. Valgusallikaks said aknad, mis olid paigutatud nelitiskumpli allosas, see tagas valguse koondumise kiriku kooriruumi suunas. See aitas omakorda seda esile tõsta ning kogu kiriku sisemust liita ühtseks tervikuks. Barokk-kirikute eeskujuks sai II Gesu kirik (Roomas). Kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid said suure tähtsuse
olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on meieni jõudnud renessansi kaudu. Renessansi suurkujud olid antiikajast totaalses vaimustuses ja hindasid seda mõnikord üle, idealiseerides ja vahel mitte arvestades ajaloolist tõde. Renessansilt pärandiks saadud ettekujutused jätkavad oma elu meiegi teadvuses, tahame seda või mitte. Kogu Kreeka tsivilisatsiooni alus, objekt ja lähtepunkt oli inimene tema vajadustes, kasus, arengus. Kreeka inimene ja maailm peegeldasid üksteist. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Kreeka jumalatel oli kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik
,,Taevane ja maine armastus" · Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi. · Veronese (1528-1588) Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,,Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu. 16. sajandi teisel kolmandikul on Itaalias täheldatav üleminekuperiood renessansilt barokile ehk manerism. Sellele on omane püüe suurte mõõtmete poole, rahutu kompositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise härduse rõhutamine. Tüüpiline selles laadis maalinud kunstnik on Parmigianino /parmidzaniino/ (1503-1540). Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer (1471-1528) Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd (graafika tekkis alles 15
harmoonilises kooskõlas. Pärast kunstniku surma lõpetas osa tema teostest ta õpilane Tizian, seetõttu on väga raske Giorgione loomingut Tiziani töödest eristada. looming: Kolm filosoofi Äike Puhkav Veenus 8 Kontsert looduses Hilisrenessansi maalikunstnikud: 1. Veronese (teg. P. Caliari) - 1528-1588.a.; Itaalia maalikunstnik üleminekuperioodil renessansilt barokkile. Õppis A. Badile juures. Teda on mõjutanud G. Romano ja Parmigianino looming. 1555.a-l seadis Veneetsias sisse oma ateljee. Hoolimata figuuriderohkusest olid kunstniku maalid tasakaalustatud kompositsiooniga ja arendasid edasi renessansi klassikalist pärandit. Veronese eelistas õukondlik-pidulikku meeleolu, selgeid värve ja valgusemängu, eristudes nii selgelt süngusele ja dramaatilisusele kalduvast Tintorettost. looming: Kaana pulm 2. Tintoretto (teg. Jacopo Robusti) - 1518
Manerism. Manerism (16.sajandi lõpp, kestis umbes 25 aastat) - stiil Euroopa kunstis, mille põhijooneks oli uue, keskaja Taassünni ajastule järgnenud, maailma tunnetamise tulemuste kokkuvõtmine kunstis. Nimetuse manerism (tuleneb sõnast maneer ) andsid stiilile tolle aja kaasaegsed inimesed, kes tajusid seda aega kui maneeritsevat - pöördumist lähimineviku poole, selle parimate saavutuste kordamist. Manerism oli üleminekuetapp renessansilt varabarokile, kus viidi ellu renessansi interjööris valitsenud massiivsetelt ja staatilistelt vormidelt ülemineku uuele stiilile, barokile, mis andis edasi kuningliku õukonna rikkust, majesteetlikkust ja luksust. Kõrgreljeefi ja skulptuuri kasutamine mööbli kujundamisel. Puidunikerduse ja ornamentika areng. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 19 Tuntumad nimelised stiilid renessansis
Tuntumaid töid on allegooriline:,, Taevane ja maine armastus". Tintoretto- Tiziani õpilane. Te ma rahutu valgusekäsitlus ning korrapärases ko mp ositsioonist loobu mine val mistas ette baroki sündi. Veronese- Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,, Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu.16. sajandi teisel kol mandikul on Itaalias täheldatav üle minekuperiood renessansilt barokile ehk manerism. Sellele on o mane püüe suurte m õ õtmete poole, rahutu ko mpositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise h ärduse rõhutamine. Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suuri m m eister Albrecht Dürer- Te ma loo mingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri loo mingut m õjutasid reisid Itaaliasse ja Madal maadele. T ähtsamad tööd: kuulsad puulõike
1524-1585 "Armasuts Marii vastu", "Armastus Cassandre vastu", "Sonetid Heline'le". Inglismaal oli katsetus rahvusluulet luau, üheks katsetajaks oli Edmund Spencer. Ei olnud kuulus vaid selle päerast, et püüdis eepost kirjutada ("Haldjate kuninganna", mis jäi pooleli), kuid on kirjutanud üsnagi küpseid sonette 70-80ndatel. "Karjuse kalender", kus on tähtis, et see sisaldab 12 ekloogi, pastoraalsed luuletused. Hispaanias toimus küllatliki sujuv üleminek renessansilt barokile. Inglise kirjandus jääb aga üsna ebakindlasse olukorda, kus on nii baroki sugemeid kui ka keskajast pärit luulet. William Shakespeare (1564-1616) (52a) Shakespeare'il oli suht vähe sonette. Teeb teatava uuenduse, muutes soneti riimiskeemi. Tema filosoofia enamasti luuletustes kordub, on tegu 2 inimesega, üks mustajuukseline kaunitar, kes jääb tema suhtes ilmselt külmaks, ning teiseks on sõber. Tema filosoofias on usk, et elul on tähendus olemas, ja ka vaimsel loominugl jne
hulgaliselt maadeavastus reise, leiutati trükikunst, kujunesid kirjanduskeeled jne.jne. Renessanss (15. 17.saj.) jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks vara, kõrg- ja hilisrenessansiks, olles eri maades erineva ulatusega. Itaalias on varaseim 13.-14.saj. olnud eel- e. protorenessanss (trecento), sellele järgneb vararenessanss 1400-1500 (quattrocento), kõrgrenessanss 1500-20/30 (cinquecento) ja hilisrenessanss 16. Saj. teisel poolel. Üleminekut renessansilt barokki 16.saj. lõpul nimetatakse manerismiks. Teistes Euroopa maades on renessansi jaotus vähem märgatav, saab alguse 15.sajandi II poolel ja kestab 17.saj. alguseni. Arhitektuuris ilmnesid esimesed uuendused 15.sajandil. Ehitistüüpidest pööratakse endiselt tähelepanu sakraalehitistele, basilikaalse kiriku asemel eelistatakse aga tsentraalset kuppelehitist või siis basiilikat, mille kooriosa kohale tõstetakse kuppel. Kasvas ilmalike
a 10. MANERISM JA BAROKK ITAALIAS 16. - 18. SAJANDIL MANERISM - stiilisuund 16. saj II poolel, eesmärgiks oli tuntud meistrite stiili või maneeri jäljendamine. Manerismi põhimõtted soodustasid jäljendamist ja mõnigi kunstiline võte, mis suurmeistril oli teose loomulik ja vältimatu koostisosa, muutus matkijate käes pealiskaudseks ja jõuetuks. Seetõttu on sõnadel "manerism" ja "maneristid" hilisemal ajal olnud halvustav kõrvalmaitse. Manerism oli üleminekuperioodiks renessansilt barokile ka aiakunstis. Oluline oli ka pettumus renessansi üle, mis lõi põhialuse manerismi tekkeks ning renessansist eemaldumiseks. BAROKK - kerkis esile samuti Itaalias 16. saj lõpul, algul oli see juveelikunsti nimetus. 18. saj kujunes pilkenimeks arhitektuuri kohta. (It. k barocco - 'eriskummaline', 'veider'). Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine, ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkstiil loomulik täiendus renessansile
annaabi.ee 
