#Millise hoiaku poolest erineb 15. saj kultuur teravalt gootiaegsest? -Selle poolest, et renessanss ei hoidnud kinni vanadest tavadest kunsti loomisel. #Mida tähendab renessansiliku maalvaate aluseks olnud humanism? -See on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias, levis varauusajal ka Euroopas. #Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? -Taavet, sest Taaveti võit Koljati üle polnud väga rüütellik, temas nähti sel ajal hinnatud väärtusi- üksikisikut kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida, kuid võidab. #Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? -Firenze
reformeerimisele. Taoline mentaliteet oli murranguline, seda ilmestasid kokkupõrked teisitimõtlejate ning katoliku kiriku vahel, püüd kaotada indulgentside müümine või kaubandusele tuginev majanduslik tõus. Humanism või inimlikkus, mis allub psühholoogilistele isikuomadustele meelekindlus, iseseisvus, omakasupüüdlikkus, ärgitab inimest millegi uue loomisele (või hävitamisele), näiteks katolikust monarhist suundumine üha enam kapitalistliku majandusmudeli suunas või renessansiliku maailmavaate kujunemine humanistliku ja moraalitunnetuse abil (või vastupidi). Humanism oli täielikult vastu kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale ning selle ideoloogia maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte Jumal. Kõiges leidub veidikenegi inimlikkust ja seetõttu oli ka humanism seotud renessanssiga, mis viis küll tagasi antiikkultuuri juurde, kuid mitte ilma inimesteta, kelle mõttemaailm ja tahtmine kogu aeg midagu uut luau, seda soodustas
rahvamuusika vastu, lõi oopereid ja ballette. Maailmakuulsatest heliloojatest juhibki lavakomponistide edetabelit Christoph Willibald Gluck ja ta on kirjutanud 107 teost. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos, siit sai alguse ka klassikaline dramaatiline ballett. 1762 aastal tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Ta taastas renessansiliku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas
Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) Ristiusu kirik ja uuspaganlus Uusplatonism ja jumalikud reeglid 15.saj II poolel tugevnes Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju
Kenotaaf on kujundatud kivialtarina, mille ülaosas on kaheksa üsna realistlikult teostatud reljeefi. Nende teema on Jeesus Kristuse kannatuslugu, alates sissesõidust Jeruusalemma ja lõpetades ristikandmisega. Reljeefide vahel asuvas tühjas orvas paiknes arvatavasti Lunastaja kuju, kannatavana või ristilööduna. 12. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on? Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade uuendusliku kunstiga oli teda õpetanud süvenema inimeste nii välisesse kui sisemisse omapärasse. Portreeline ilme on isegi tema maalitud madonnadel ja pühakutel, kuid
tema kunstiperioodide vahel olid vaid mõned aastad. Kubismile lähenemine toimus väga ettevaatlikult, kuid sai lõpuks piisavalt head tagasisidet, et seda julgelt edasi arendada veel kollažide ja abstraktse kunstini. Abstraktne kunst on kindlasti tänapäeval väga oluline ja omapärane kunstiliik, mille puhul on kaks varianti – kas see meeldib inimesele või ei meeldi, ehk kas inimene näeb selles miskit või ei. Piir realistliku, renessansiliku kunsti ja abstraktse kunsti vahel on väga tugevalt säilinud tänapäevani. Minu lemmikuks Picasso teoseks ongi „Avignoni neiud“, kuna sellel valitseb ideaalne tasakaal realisliku kunsti ja kubismi vahel. Figuurid ei ole geomeetriliselt liiga ära tükeldatud ega rikutud, maalis valitsev veidi piinlik alastus ei ole häiriv, vaid just pigem tekitab huvi. Kasutatud kirjandus Cumming, R. 2007. Silmaringi teatmik. Kunst. Tallinn: Varrak. Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu
Kunstnikku saab ülistada vaid siis, kui ta on universaalne Leonardo da Vinci Legend Leonardo universaalsest geniaalsusest sai täiendust hilisel 19. sajandil, kui teda ülistati renessansiliku mehe kõrgeimaks avalduseks, kes on võimeline lahendama ära kõik maailma probleemid nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Reaalsuses oli Leonardo mees, kes oli täis palju ebakindlust ja vasturääkivust. Tal olid mured ja probleemid, mis ei vastanud tema kuvandile. Need vasturääkivused peegelduvad tema kirjutistes tema mitmepalgelistes mõtetes, tema palavikulistes otsingutes perfektse vormi järele ja tema
reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nisis lamab surma allegooriana poollagunenud laiba kujutis. 1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN. lukestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõpeb gootika. 1523.a. oli alanud reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst. Kunst 16. sajandi algusest 17. sajandi keskpaigani Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Varsti pärast isa surma läks ta rännule ja tegutses 1484 1492 Flandrias. Oletatakse, et mõned aastad õppis Michel Sittow Brugges selle aja ühe kuulsama kunstniku Hans Memlingi juures. Sünnilinnas Tallinnas töötas Sittow 1506 1514 ja alates 1518 aastast kuni surmani.
Mielberg'i tegevus (a. 1922 peale) seni piirdunud peaasjalikult paranduste ja ümberehitustega (ülikooli raamatukogu laiendamine). Parem iseseisev uus ehitis on ülikooli võimla hoone. TARTU ÜLIKOOLI ÜLDINE HOONETE EHITUSLUGU Üldist pilku heites Tartu ülikooli hoonete ehitusloo käigule, võiksime seda stiiliarengu seisupaigast vaadates 3 ossa jagada : 1. Puhta klassitsismi valitsemine (Krause ehitised), mis kestab a. 1803 kuni 1828; 2. Renessansiliku klassitsismi ja mõõdukas ajalooliste stiilide valitsemine (Jacobi, Vinkleri, Rathausi ehitised), kestab a. 1828 kuni 1869; 3. Eklektitsismi ja modernismi valitsemine (Rötscher, Guleke, Nikitin, Hoffmann j. t.), a. 1869 kuni meie ajani. Esteetilisest seisukohalt hinnatuna võiksid kunstiväärtuse peale pretendeerida kõige pealt esimese ajajärgu ehitised. Ka teise ajajärgu ehitiste hulgas leidub mõni, mida
võrgustiku, mis loob pildil ruumilise sügavuse illusiooni. Tsentraalperspektiiv näis tähistavat mõistusliku korra võitu ja selle kasutamine muutis kunstniku käsitöölisest midagi teadlasetaolist. Brunelleschi oli mitmekülgne looja nagu paljud renessansiaja kunstnikud. 1419. aastal hakati ehitama tema kava järgi Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhitektina. Veel enne kupli valmimist, kavandas esimese tõeliselt renessansiliku hoone Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. aastal alustas Medicite tellimusel San Lorenzo kiriku ehitamist. See on lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta väikese Pazzi kabeli ehitusel. Kabeli siseruum on kaalutletult mõistuspärane ja näib koosnevat täpsetest kuubi või poolkerakujulistest ruumiosadest.
tema ekloogid, küllaltki sarnased kantsoonidega. Ekloogides võib stroofe olla 14 värsirida, võib olla rohkem, mõnikord natuke vähem. Kantsoonid võivad olla väga mahukad. Garcilaso de la Vega luule pole rahvalik, on väga otsitud, peened kujundid, lauseline väljendus on keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid. On kasutatud pikemaid ja lühemaid värsse. 05.10.10 Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu. Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne)
annaabi.ee 
