Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal 5. Infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 6. Vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7. Vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet;
Maja avapidustustel viibisid ka arhitektid Bubõr ja Vassiljev, kellele avaldati tänu ja kiitust. ÜMBEREHITUSED 1910. aastal ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. 1930. aastatel, kui teater endiselt sakslaste käes oli, planeeriti suuri ümberehitusi, mis oleksid muutnud teatri välisilmet äratundmatuseni. Õnneks need plaanid siiski ellu ei jõudnud. 1950. aastatel sooviti teatrit muuta sobivamaks nõukogude teatrile. Remontide käigus kaotati juugendstiil nii teatri saalis kui fuajees nii palju, kui see vähegi võimalik oli. Järgmine suur renoveerimine toimus 1980. aastatel, mil juugendstiilsed interjöörid jälle taastati. Saalis taastati ka algne kohtade skeem, esimesele rõdule tehti jälle loozid. Kogu hoonele telliti uus mööbel, mis oli sarnane sellele, mis Bubõr omal ajal oli projekteerinud. Oluliselt uuendati 1980. aastatel ka teatri tehnilist sisseseadet. Viimane uuendamine toimus 2003. aastal
dresiini ja teeremondimasinat. Rongi, mis on ette nähtud raudteehoiutöödeks, nimetatakse majandusrongiks. ii. Vedur: jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks. iii. Vagun: hopper, kinnine vagun, bituumentsistern, platvormvagun, bensiintsistern, metallkerega poolvagun, autoplatvorm, eriotstarbeline reisivagun iv. Vedurite kasutamise näitajaid: korras vedurite arv jagatuna vedurite koguarvuga; plaaniväliste remontide arv jagatud vedurite läbisõiduga; veeremi töö jagatud vedurite arvuga; kulutatud kütuse kogus jagatud veeremi tööga Vagunite kasutamise näitajad: kaubaveokäive jagatud vagunite käibega; võõrriigi vagun aeg eestisse saabumisest eestist väljumiseni; kohaliku vaguni puhul- aeg lähtejaamast sihtjaamani ja tagasi; kaubakäive jagatud vagunite arvuga v. Näiteid eriveeremist: mahatõstetav ja mittemahatõstetav desiin, lumekoristusrong,
juurdekasv 0,4,0,7 % aastas) - Täpsemalt hinnatakse hoone füüsilist vavanemist tema põhitarindite tegeliku tehnilise seisundi hinnangu alusel, protsentides. - Füüsilise vananemise teoreetiliseks piirsuuruseks loetakse 70%, mis tähendab, et hoone on oma ressursid ammendanud ju kuulub lammutamisele. Piirvananemist mõjutavad: - Kasutatud ehitusmaterjalide kvaliteet - Läbiviidud remontide sagedus ja kvaliteet - Hoone ekspluateerimise kvaliteet - Hoone tühiseisu pikkus. Hoone moraalne vananemine - Seisneb selles, et aastatega hoone minetab oma esialgse kasutusotstarbe. Elamud ei rahulda enam inimeste vahepeal kasvanud vajadusi. - Moraalse vananemise hindamisel võrreldakse antud hoonet sama tüüpi täisväärtusliku etalonhoonega - Moraalne vananemine kõrvaldatakse hoone rekonstrueerimisega. Hoone kasutuse jääktööiga
parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega seaduse alusel ostja võib nõuda tekitatud kahju remontide kulude näol hüvitamist, kuid asja tehiolud ei sisalda info asja väärtuse kohta. 3. Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel õhtul lähestikku
Magistralliin on liin, mille ulatuses on haruühendusi tarbijate toiteks. Tarbijad 2) tarbitud või toodetud elektrienergia hulga; paknevad, nii liini lõpus kui ka haruühenduste juures. Magistralliinid on 3) põhiseadmete plaaniliste remontide aega; enamasti lattliinid; 4) jaamade või alajaamade maksimaalkoormusi; 6. Valgustuskilp; 5) liinides ja trafodes tekkivaid energiakadusid. 7. Jõukilp;
kaugemale paigutades jms. Tsoneerimise juures peab kindlasti osalema turvajuht, kes peab tulemuse ka kirjalikult kinnitama. · Kõik tsoonidevahelised pääsud peavad sisaldama autentimist. Vastavalt olukorrale ja vajadustele võib autentimisvahendiks olla magenetkaartlukk, kiipkaartlukk, RFID-kaardiga lukk, tavaline võtmega lukk, valvuriga pääsla vms. · Lubamatu on jätta tsoonidevahelisi pääsusid lahti ilma inimvalveta ka lühikeseks ajaks ning remontide ja ümberkorralduste ajaks. Kui see on siiski hädavajalik, peab tsoonide taasloomisel kõik muutunu turvajuht spetsiaalselt üle kontrollima. Teabe käideldavus (K) HK.1 Varu-elektrigeneraatori nõue HK.1 Varu-elektrigeneraatori nõue Unikaalmeede Kõrgkäideldavusnõuetega (käideldavusosaklassiga K3) süsteemidel on nõutav varutoitegeneraatori olemasolu, mis peab vastama järgmistele nõuetele. · Varugeneraator peab asetsema eraldi ruumis, mis vastab Eestis kehtivatele tuleohutusnõuetele
Õhuliini trassi valiku põhiprintsiibiks on optimaalsus. Sellest lähtuvalt peaks trass olema võimalikult sirgjooneline. Samas tuleb arvestada tervet rida kitsendavaid tegureid: • looduslikud takistused • hoonestatud alad • riiklikult ja kohalikult sätestatud keelualad • maaeralduse võimalused, maa hind jms Õhuliinide trass tuleks valida võimalusel nii, et see oleks kergesti juurde- pääsetav ehituse, hoolduse ja remontide hõlbustamiseks. Seetõttu on soo- vitav trassi kulgemine võimalikult suures ulatuses rööbiti teedega (või raud- teedega). Soovitatav on vältida õhuliinide ehitamist tihedalt hoonestatud alal. Trassi valikul tuleb vältida jõekallaste uhtetsoone, uhteorge, jõeluhti jms (üleujutused, jääminekud). Vastasel korral tuleb rakendada eriabinõusid (spetsiaalvundamendid, vee äravoolukraavid, jäämurdjad jms).
βti - töötingimused, normaalsete töötingimuste korral βti = 1,0; Nts - normaalne tsükkel lõikepinkidele 24000 tundi ehk 10 aastat. Leian remonditsükli T: T = 1,3 x 1,0 x 1,0 x 1,0 x 24000 = 31200 h Arvestan remonditsükli ümber kuudeks: 2 W 2 =2 33 %N = = = 197 kuud XYD 2B3= Remontide vaheline periood %LM kuudes: Wo %LM = NpQp2 kus arvestan, et jaoskonna pinkide remondi keerukus vastab kategooriale 11R, see tähendab, et kahe kapitaalremondi Kr vahel nõuab pink: k - 2 keskmist remonti; v - 6 väikest remonti; ü – 12 ülevaatust. Wo 2B? %LM = NpQp2
a. torud siseläbimõõduga alla 250 mm) visuaalset kontrolli mõlemalt poolt. Mittekorralised hüdraulilised katsetused tehakse peale pikaajalist (üle 1 aasta) hoidmist, laevalt demonteerimist ja suuremahulist remonti. Proovisurve perioodilistel hüdraulilistel katsetustel on 1,25 p, kuid mitte vähem, kui p + 0,1 MPa, kus p on töösurve. Sisemist järelevaatust täies mahus mitte võimaldavate katelde ja kõigi katelde survealuste konstruktsioonide suure-mahuliste remontide järgne katsetuse proovisurve on 1,5 p, kuid mitte vähem, kui p + 0,1 MPa. Vanemmehaaniku otsusel on õigus laeva ekspluatatsioonis teha vajadusel mittekorralisi hüdraulilisi katsetusi katla töösurveni ilma klassifikatsiooni-ühinguga kooskõlastamata. Enne korralist hüdraulilist katsetamist proovisurvele peavad olema kõrvaldatud kõik sisemise järelevaatuse käigus avastatud puudused ja katlaarmatuur korrastatud. Kaitseklappide sulgurid
Majanduskava 2010 analüüs 7.2. Majanduskava 2011 analüüs 7.3. Majanduskava 2012 prognoos Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 2 KINNISTU JA HOONE TOIMIK-PASS Kinnistu ja sellel paiknevate hooneete kohta on andmeid vaja eelkõige omanikule selleks et: professionaalse haldamise ja hooldamise korraldamisel ja tulemuste analüüsimisel (lähteandmestikuna pakkumis- dokumentatsioonile, andmebaas haldajale, järelevalvel); remontide ja arendamise kavandamisel; kindlustamisel, hindamisel, müügil, laenutaotluste koostamisel; riigi ja omavalitsuse statistilistele päringutele vastamisel ja suhtlemisel kõigi hoone kasutamise protsessis osalevate isikutega; hoone kasutamise analüüsimisel Toimikute ja passide täitmisele eelnevalt peaks omanik: põhjalikult tutvuma kinnistu ja hoone toimiku ja passi vormiga; koguma kokku kõik tema omaduses oleva kinnisvara kohta
Teede alt mines või kaablite ja torude ristumiskohtades peab silmas pidama, et ka hiljem, näiteks maa liikumise tõttu ei tekiks kaablis liigseid pingeid. Jätkud pannakse valitud kohtadesse. Selleks peab kaabli mõnikord katkestama. Jätkamiseks peab varuma piisavalt kaablit. Liigne kaabel kulub vigade parandamiseks ja näiteks autos erilises jätkutrumlis jätkamiseks. Tavaliselt jäetakse jätkukohta 10m kummastki kaablist. Veaparanduste ja remontide kohta tehakse vastavad dokumendid. Õhukaablid, eriline kandetross, peab silmas pidama: * veotugevus. * postide vahekaugus. * rippumine. * tuulekoormus. * jääkoormus (härmatis, lumi, jää). * temp. kõikumised. * riputusvarutus. * kandjate pingutusviis. * sidumisviis (kaabel/kandja). * kaabli vee ja niiskuskindlus (rasv/rõhk). * kaitse näriliste vastu. Peab arvestama: * sama mis eelneval. * 8-ehitus. * veojõud.
36 halvasti ja lohakalt ehitatud, on pigem ekslik. Kui majavalitsused puithooneid ka remontisid, siis oli ehitustööde kvaliteet tihti lohakas ja hoonet hävitav. Remondi eesmärgiks oli tagada elanikele hädapärased elutingimused, kuid see ei olnud suunatud pikemaajalisele jätkusuutlikule ehitishooldele ega võtnud arvesse puitelamute arhitektuurset ning konstruktiivset spetsiifikat. Tihti läksid nende remontide käigus kaduma ka hoonete dekoratiivdetailid ja esialgne arhitektuurne ilme. Rikuti hoone algsed proportsioonid ning väljanägemine. Arhitektuuriajaloolaste ringkondades hakati puithoonestust juba 1960.1970. aastail mõningal määral siiski väärtuslikuks pidama, selle tulemusena moodustati paljudes linnasüdametes, näiteks Kuressaares, Viljandis, Võrus ja mujal muinsuskaitsealad. Palju väärtuslikke puithoonestusega alasid jäi siiski kaitsetsoonidest (nagu muinsuskaitsealasid
annaabi.ee 
