ühendusmuhvi fiksaator. Vasaku käega lükake laesäärt ettepoole, kuni see vabaneb kaitseseadest. SÕDUR EI TOHI RELVA ROHKEM LAHTI VÕTTA ! Ballistika: Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine-tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul
Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva rauaõõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Laskurrelvadest lasu puhul annab löökur löögi padruni kapsli pihta ja purustab selle. Seejärel süttib kapsli süütesegu ning läbi kahe ava padrukikesta põhjas süttib paiskelaeng. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine. Viimane tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul
käsitleb kuuli (mürsu) liikumist relva 111 Relvaõpe Laskurrelvadest lasu puhul annab 1. Eelperiood algab paiskelaengu süt- löökur löögi padruni kapsli pihta ja timisega ja lõpeb kuuli liikuma hak- purustab selle. Seejärel süttib kapsli kamisega rauaõõnes. Kuul hakkab süütesegu ning läbi kahe ava padruni- liikuma, kui püssirohugaaside rõhk kesta põhjas süttib paiskelaeng. on saavutanud nn forsseerimisrõhu taseme. Paiskelaeng on püssirohulaeng, mille- ga kuul (suurtükimürsk, miinipilduja- 2. Esimene ehk põhiperiood algab miin) paisatakse ettenähtud algkiiru- kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb sega rauaõõnest välja. püssirohu täieliku põlemisega. Selle perioodi kestel saavutab rõhk mak-
annaabi.ee 
