· Alternatiivseteks võtmeteks (ingl. k. alternate key) nimetatakse primaarvõtmeks mitte valitud kandidaatvõtmeid. · Lihtvõti - Kui võti sisaldab ühte atribuuti, siis nimetatakse seda lihtvõtmeks (ingl. k. simple key). · Liitvõti - Kui võti sisaldab mitu atribuuti, siis nimetatakse seda liitvõtmeks (ingl. k. composite key). · Supervõti (ingl. k. superkey) on atribuut või atribuutide kombinatsioon, mis identifitseerib unikaalselt relatsioonis olevaid kirjeid. Supervõti võib sisaldada atribuute, mida pole unikaalsuse tagamiseks vajalikud, st. et temast võib atribuute eemaldada ja ta tagab ikkagi unikaalsuse. · Intelligentne võti ehk sisulise tähendusega (informatiivne) võti (ingl. k. intelligent key). Sisulise tähendusega võti on küll unikaalne, kuid selle väärtus omab kasutaja jaoks tähendust, näiteks:
Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega.
Viidete terviklikkus: igale välisvõtmele peab vastama seotud tabelis mingi kandidaatvõti, mis pole NULL. • Kuidas moodustuvad relatsioonilises mudelis andmete vahelised seosed? (valisvotmetesse kuuluvate atribuutide vaartuste abil. Relatsioonid on seotud välisvõtmetega. Ühes tabelis on välisvõti ja teises sellega seotud kandidaatvõti) • Suletud maailma eeldus. (Iga antud ajahetkel relatsioonis asuv korteez, esitab sellel ajahetkel toest vaidet. Kui antud ajahetkel voiks relatsioonis sisalduda mingi ̈ korteez, kuid see korteez seal tegelikult ei sisaldu, siis jarelikult see korteez ̌ esitab vale väite.) • Informatsiooni uhtse esitamise printsiip. (kogu relatsioonilises andmebaasis hoitav informatsioon esitatakse vaid uhel viisil – relatsiooni atribuutide vaartustena)
Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada. Relatsioonide omadused : o Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi. o Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi. o Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni. o Iga kirje peab olema sisu (väärtuse) poolest unikaalne, st. eristatav relatsiooni teistest kirjetest. o Relatsioonilises mudelis ei mõjuta kirjete ja atribuutide järjekord relatsioonis andmete tähendust. o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud kõige uuem suund. (90ndad) Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis
kandidaatvõtit. Kandidaatvõtme omadused on: unikaalsus - iga kandidaatvõtme väärtus identifitseerib üheselt ühe relatsiooni kirje ehk korteezi. Kandidaatvõtme väärtusest võib mõelda kui korteezi aadressist, mille alusel on võimalik korteez relatsioonist leida. täielikkus - kandidaatvõtmest ei saa eemaldada atribuute, ilma et ta kaotaks unikaalsuse omaduse. Supervõti (ingl. k. superkey) on atribuut või atribuutide kombinatsioon, mis identifitseerib unikaalselt relatsioonis olevaid kirjeid. Supervõti võib sisaldada atribuute, mida pole unikaalsuse tagamiseks vajalikud, st. et temast võib atribuute eemaldada ja ta tagab ikkagi unikaalsuse. 5. Primaar ja alternatiivvõti (teema 2) Tavaline praktika on valida üks kandidaatvõti primaarvõtmeks (esmasvõtmeks). Valik, milline võti on "võrdsematest võrdsem", on sageli kunstlik. Igas relvaris saab olla maksimaalselt üks primaarvõti.
Tükeldused: Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Binaarushet ehk relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlat omadused. Millest tükeldus koosneb? Tükeldus kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Mis on tükelduse plokk? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. Millisel juhul on kaks hulgaelementi ekvivalentsed?
seotud vastavuspaarideks. 24. Kas igal relatsioonil on relatsioonikriteerium alati olemas? Relatsioonil ei pea alati relatsioonikriteerium olemas olema. 25. Millised on relatsiooni esitusviisid? Relatsioone võib esitada järjestatud paaride hulgana, orienteeritud graafina, naabrus- ehk lähedusmaatriksiga. 26. Millised on relatsioonide omadused? Relatsioonide omadused: a. Refleksiivsus – alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. b. Antirefleksiivsus – alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga. c. Sümmeetria d. Antisümmeetria e. Transitiivsus f. Antitransitiivsus 27. Milline relatsioon on mitterefleksiivne? Mittesümmeetriline? Mittetransitiivne? Mitterefleksiivne funktsioon pole refleksiivne ega antirefleksiivne. Mittesümmeetriline funktsioon pole sümmeetriline ega antisümmeetriline
b) võtme kanditaat c) supervõti, mille alamhulk ei ole korrektne supervõti. 37) Mis on primaarvõti? a) esimene võti b) võti, mis avab kõik uksed c) kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. 38) Mida nimetatakse alternatiivseks võtmeks? a) primaarvõtmeks mitte valitud kandidaatvõtmeid. b) teine võti c) avab ainult ühe ukse 39) Mis on supervõti? a) kuldne võti b) atribuut või atribuutide kombinatsioon, mis identifitseerib unikaalselt relatsioonis olevaid kirjeid. c) suur võti 40) Mis on intelligentne võti? a) tark võti b) sisulise tähendusega võti c) võti on võimeline õppima 41) Tabelile veeru lisamiseks tuleb kasutada käsklust: a) alter table b) create table c) create database 42) Millega algas andmebaaside päringkeelte areng? a) teise maailmasõjaga b) Eesti vabanemisega c) relatsioonalgebraga 43) Missugune keel on SQL peamiselt? a) mitteprotsenduuriline b) võimekas c) arenemisvõimeline 44) Mis on kahe tabeli ühend?
elemendini y ∈ Y parajasti siis, kui paar (x, y) kuulub vaadeldavasse relatsiooni. Niimoodi saame graafi, milles kõik kaared viivad ainult hulgast X hulka Y ning kus pole ühtegi kaart kummagi hulga sees. o Näiteks olgu X tähtede hulk {a, b} ning Y kõigi kahetäheliste sõnade hulk, mida saab neist tähtedest koostada, st Y = {aa, ab, ba, bb}. Loeme, et täht x ja sõna y on relatsioonis R, kui täht x esineb sõnas y. Seda relatsiooni esitab graaf: Avaldis 19 o Relatsiooni R kui (paaride) hulka võib esitada ka temasse kuulumise tingimuse kaudu. o Nt. Olgu R ⊆ X × Y ja S ⊆ Y × Z kaks relatsiooni. Relatsioonide R ja S kompositsiooniks nimetatakse relatsiooni R ◦ S ⊆ X × Z, mis on määratud avaldisega R ◦
Binaarne relatsioon on vastavuse erijuht, kus nii lähtehulk kui ka sihthulk on üks ja sama hulk („Relatsioon hulgal M“) 𝐷(𝜑) = 𝑀 𝑅(𝜑) = 𝑀 𝜑 ⊂ 𝑀𝑥𝑀 . Hulka, millel relatsioon on määratud, nim binaarsuhte alushulgaks. Kuna relatsioonid on vastavused, kehtivad ka nende juures täiend, pöördvastavus, kompostitsioon. Omadused 1. refleksiivsus (𝛼1 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∈ 𝑅) – binaarne suhe on refleksiivne, kui alushulga iga element on relatsioonis iseendaga. 2. antirefleksiivsus (𝛼2 ): ∀𝑎 ∈ 𝑀(< 𝑎, 𝑎 >∉ 𝑅) – binaarne suhe on antirefleksiivne, kui alushulga ükski element pole relatsioonis iseendaga. Kui relatsioon pole ei refleksiivne ega antirefleksiivne, siis nim teda mitterefleksiivseks. 3. sümmeetria (𝛼3 ): ∀𝑎, 𝑏 ∈ 𝑀[(𝑎 ≠ 𝑏) ∧ < 𝑎, 𝑏 >∈ 𝑅 →< 𝑏, 𝑎 >∈ 𝑅] Kui R on sümm, siis 𝑅 −1 = 𝑅 4
akumuleerimine, unes õppimine sealhulgas; bio-elektroonilisel teel peaaju potensiaali optimeerimine; organismivälised intellektuaalset tegevust võimendavad vahendid nagu "kompuutristumine" jne.). Seda osa teadmistest Aristoteles nimetas metafüüsikaks - pärast füüsikat ehk füüsika järel olev teadmine. Asjade ja nähtuste maailmas on nii, et igal neist on teda tekitav (esilekutsuv) põhjus, mis ajaliselt eelneb tagajärjele. Öeldakse: põhjus ja tagajärg on ajalises relatsioonis, järgnevuses. Uudishimulik ja uuriv inimene otsib teda ümbritsevate nähtuste põhjusi, sest alatisest rahulolematusest tingituna inimene soovib võimalikul enam esile kutsuda temale meelepäraseid tagajärgi, s.t. nähtusi ja sündmusi, ja elemineerida võimaluste korral soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Aegade jooksul on deduktiivsel ja induktiivsel meetodil formuleeritud rida lauseid põhjuskikkuse seoste kohta, mida tuntakse mitmesuguste seaduste nimetuste all
e. transitiivseks, kui (x, y) R ja (y, z) R korral alati (x, z) R. Nt võrratused ja alamhulgaks olemised. Maatriksis peab olema kahe 1 ristumiskohas ka 1, graafis, kui pääseb kahe servaga ühest tippu teise, siis peab pääsema ka ühe servaga. 23) a. Relatsiooni, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne, nimetatakse ekvivalentsiks. Nt samasusrelatsioon; olgu X kõigi lausearvutusevalemite hulk. Loeme, et kaks valemit on relatsioonis R parajasti siis, kui nad on samaväärsed. Niisugune relatsioon on ekvivalents; fikseerime täisarvu n, olgu täisarvude hulgal määratud relatsioon R, mis kehtib kahe täisarvu a ja b puhul parajasti siis, kui need arvud on annavad arvuga n jagades sama jäägi. b. Defineerime hulga X iga elemendi x X jaoks tema ekvivalentsiklassi relatsiooni R järgi: [x]R = {y X | xRy}. Näide: Olgu X lausemuutujatest A ja
b 4
Kui R on binaarne relatsioon ja
Meie igapäevane kogemus kinnitab meile seda. Protagoras paistab aga oma argumenti üles ehitavat selliselt, et ta laseb paista, nagu tuleneks neist mitteproblemaatilistest seisukohtadest kas (3) subjektivismiks nimetatav positsioon või (4) relativismiks nimetatav positsioon. Subjektivism on epistemoloogiline positsiooni, mis peab tõeseks seda, kuidas asi paistab. Relativism on epistemoloogiline positsiooni, mille kohaselt igasuguse teadmise kehtivus on alati relatsioonis konkreetse subjekti perspektiiviga ja seetõttu kehtibki üksnes antud subjekti jaoks, välistades üldkehtiva teadmise võimalikkuse. Kuid kui positsioonid (1) ja (2) on mitteproblemaatilised, siis positsioonid (3) ja (4) on kritiseeritavad. Juba Platon osutatud teoses (170c-171c), nagu ka hiljem antiikaja skeptikud, osutasid subjektivistliku positsiooni vastuolulisusele: kui kõik, mis paistab, on tõene, siis tuleb tõeseks tunnistada ka see juhtum, kus kellelegi paistab, et kõik,
n. normaaljuhtu, mil sunniakt pöördub vahetult tõesti selle inimese vastu, kes sotsiaalkahjulikult käituski. Tähistused: - M : inimese käitumine üldse (resp: tegu!!), h - M : s.h tegevus, u - M : s.h tegevusetus, - E : sündmus, - Z : sunniakt (karistus või eksekutsioon). Relatsioon Z - M on H.Kelsenil sisuliselt juriidiline kohustus, mille sisuks on: kui üks isik käitus sotsiaalkahjulikult, siis on selles relatsioonis endas konkreetselt sätestatud teisel isikul (!) kohustus rakendada sotsiaalkahjulikult käitunu suhtes sunniakti. Aga sotsiaalkahjulikult käitunul on omakorda samas allikas sätestatu kohaselt kohustus sallida sunniakti kohaldamist tema suhtes. Eeldus kui a ei tarvitse H.Kelseni selgitust mööda seejuures olla ühtne akt - eeldus võib omakorda olla mitmekordselt liigendatud ning astendatud. Näiteks: kui a ja kui b ja kui c jne, siis järeldub z. Need liikmed on H.Kelseni järgi
annaabi.ee 
