vaataja silmades, mis tähendab, et erinevad Protagoras inimesed peavad erinevaid asju/nähtuseid/isikuid ilusateks. Ka igapäevaelu kinnitab lisaks sellele, et inimesed näevad maailma erinevalt, veel seda, et ühe ja sellesama inimesegi arvamus sõltub meeleoludest ja erinevatest hetkeolukordadest. See viitab sellele, et paljud asjad on suhtelised. Kas ka tõde? 4 Mis puudutab tõe relatiivsust, siis siinkohal Protagoras rõhutas koguni, et Kõik on tõde st kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Tegelikult juba Herakleitos (u 535475 eKr) viitas kõige suhtelisusele. Ta uskus, et kõik voolab ja muutub samuti tõde. Herakleitos Mäletatavasti on temalt pärit mõte, et on võimatu astuda kaks korda samasse jõkke (maailm on kui jõgi). Maailma ainus püsiv omadus on see, et ta lõputult muutub. 5 4.2.2
10. Milline on sama keha mass erinevate vaatlejate poolt mõõdetuna. Kuidas seda seletada lähtudes massi mõistest? Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem: Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb selle ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse kiirusega liikuvana. Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab, et
üldiselt kandidaadina teooriaks, mis ühendab kvantmehaanika, osakeste füüsika ja gravitatsiooni. 1991.-1995. aasta Kahelisuse revolutsioon Töö stringiliste mustade aukudega kõrgemates dimensioonides viib revolutsioonini arusaamises, kuidas stringiteooria erinevad versioonid on seotud läbi kahelisuse transformatsioonide. See võimaldab progressi sügavama häirimatu pildi saamiseks stringiteoorias. 1996. aasta Mustade aukude entroopia Kasutades Einsteini relatiivsust ja Hawkingi radiatsiooni, leiti vihjeid, et mustadel aukudel on termodünaamilised väärtused, mida peab uurima mikroskoopiliselt. Mustade aukude termodünaamika mikroskoopiline päritolu põhjendatakse lõpuks stringiteoorias. Stringiteooria heidab valgust kogu mustade aukude kvantmehhaanika segadusseajavale teemale. Kasutatud kirjandus · http://www.ted.com/talks/brian_greene_on_string_theory.html · http://www.hot.ee/fiction/teooriad/string.htm · http://superstringtheory
seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne. Seda suunda nim. ka veristlikuks). Selle liikumise juhtfiguuriks sai René Magritte, sarnases stiilis maalis ka Max Ernst ja sürrealistidest kuulsaimaks saanud Salvador Dali. Sümboolika Painduvad kellad sümboliseerivad arusaama, mille kohaselt aeg ei ole jäik ega ettemääratud. Sümboliseerib ruumi ning aja relatiivsust. Kellad võivad sümboliseerida aja möödumist nagu seda võib kogeda magades või aja püsivust unistaja silmadest. Suletud silm vihjab sellele, et olend magab, on unelaadses seisundis. Sipelgad sümboliseerivad Dali maalides tihti kõdunemist, lagunemist. Olend sümboliseerib maalis Dali’d ennast, kasutab mitmes teoses sarnast olendit enda esindamiseks, midagi autoportree sarnast. III faas – ikonoloogiline Maal tundub surnud, aeglane, sulav, magav. Kindlasti ei ole elav ega
Uuritav maailm makromaailm mikromaailm megamaailm liikumine suhteline absoluutne absoluutn aeg absoluutne suhteline suhteline ruum absoluutne suhteline suhteline mass absoluutne suhteline suhteline 33.Selgita ruumi ja aja relatiivsust, lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste võrdlemisel. Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Kiiresti liikudes aeg aeglustub. 34.Selgita massi ja energia samaväärsust, milline maailmakuulus valem selle kohta käib? Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. N: liikuva vankri energia on kineetilin ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem
välisest tegelikkusest lähtuvas kujutamisviisis ei pruugi üldse esile tulla. Kui seespoolset vaatenurka järjekindlail rakendada, siis muutub antinähtus ühemõõtmelisest mitmemõõtmeliseks, samastub vaatepunktiga, kuni jõutakse nähtuse defineerimatuseni, selle kadumiseni tunnetusteoreetilises plaanis. Sellisel juhul osutub nähtusele valmis hinnangukriteeriumide kohandamine juba küsitavaks. Niisugust kurikuulsat kõlbelist relatiivsust kohtamegi Vetemaa lühiromaanides. Moraali suhtelisuse, fenomen tuleb tegelastel esile eeskätt siis, kui nad oma refleksioonides püüavad pääseda enesesüüdistustest. Ajuti heidavad nad kõlbelised kategooriad aga hoopis kõrvale, puhastavad olemise hinnangulisusest, peamiselt siis, kui mediteerides asuvad igaviku seisukohale, teispoole head ja kurja. Niisiis võib minavormi järjekindel kasutamine tõepoolest tähendada kõlbelist relatiivsust. Ent kõlbeline
Nii võib kandiline torn paista kaugelt ümmargune, kuna ei märgata, et kujutlus, mis kujunes suure distantsi puhul, on mittetäielik. Kui tajuja hoiaks kinni rangelt üksnes tajus antust, siis ei saaks ta antud juhul ütelda, et ta näeb ümmargust torni, vaid tal tuleks ütelda, et torn näeb kaugelt ümmargune välja. Ja selline väide jääb tõeseks ka siis, kui lähemale minnes saab taju põhjal kindlaks teha, et torn on kandiline. Kui pidada silmas teatud väljenduste relatiivsust ja teiselt poolt tunnistada tajutuks üksnes tajus tegelikult antut, siis võib Epikurose hinnangul lähtuda kõigi 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 tajude tõesusest, ilma et satutaks vastuoludesse või oldaks sunnitud meelepetteid võimatuiks tunnistama. Epikurose teine kriteerium, prolepseis, kujutavad endast esmaselt üldisi mõisteid. Mõisted ei
Platoni veendumuse kohaselt on ühisele arvamusele jõudmine meeleliselt tajutavate nähtuste kohta seni, kuni inimeste tunnetustegevus jääb üksnes meeletunnetuse tasandile, ülimalt problemaatiline. Teadmine seevastu on tema arusaama kohaselt üks ja ühtne. Seetõttu usub Platon, et üksnes mõistustunnetuse kaudu on inimestel võimalik jõuda tõelisele ja püsivale konsensuslikule arusaamisele maailmast. Mõistustunnetuse poolt vahendatud ideede-teadmine aitab tema järgi ületada seda relatiivsust, mis iseloomustab kogemusele toetuva tunnetuse kaudu kujunenud arvamusi. Meelte vahendusel meil kujunevad muljed maailmast on igal inimesel individuaalsed. Mõistus on inimese avatus maailma universaalsele olemus-struktuurile, mis eksisteerib temast sõltumatult. Seetõttu on inimesel mõistustunnetuse tasandil võimalik ületada enda individuaalne piiratus ja omada iga teise mõistustunnetuse kandjaga kokkulangevat teadmispotentsiaali. Nagu
Avaliku debati tulemused on vältimatult sõltuvad sellest, milliste huvide ja kogemustega juhtuvad olema inimesed, kes debatis osalevad, ja see teeb need tulemused relatiivseteks. Sokrates paistab aga olevat uskunud, et ratsionaalne kaalutlus saab viia mitte-relatiivsete normatiivsete tõdedeni. Sofistid üldiselt põhjendasid normatiivset relativismi kogemusele toetudes, mis paistis tõendavat normide nö. etnograafilist relatiivsust. Seda ei saaks eitada ka Sokrates. Soovides siiski põhjendada absoluutsete normide võimalust, apelleerib ta mitte kogemusele, vaid mõistustunnetusele. Sokratese ja sofistide vahelise vastasseisu juures ilmnev “ajaloo iroonia” on selles, et faktiliselt mõistetakse Sokrates surma kui sofist. Avalikkuse silmis olid nad – nii Sokrates kui ka sofistid – ühed targutajad kõik, kes oma targutamistega paistsid muutvat suhtelisteks need tavad ja väärtused, mis olid reguleerinud
● Sõnasta atomistlik printsiip. Mis seda kinnitab? ● Sõnasta energia miinimumiprintsiip. Mis seda kinnitab? ● Sõnasta tõrjutuse printsiip. Mis seda kinnitab? ● Milline on relativistliku füüsika peamine erinevus klassikalisest füüsikast? ● Milline valem esitab kõige lühemalt energia ja massi jäävuse printsiipi? ● Millal tajud ruumi mõõtmete ja aja kulgemise suhtelisust ehk relatiivsust? Esita nõutud ajaks kirjalikult küsimuste vastused. See on Sinu viimane (V) kohustuslik füüsika hinne I kursuselt. Enne kursuse hinnet välja ei kirjutata.
Post-piazheelikud astmeteooriad. Piaget’ teooria puudused. Rida Piaget’ koolkonda kuuluvaid autoreid on hakanud rääkima viiendast intellekti arenguastmest. PERRY leidis, et üliõpilased läbivad õpingute kestel üheksa vaheastet: (1)alguses iseloomustab mõtlemist moraalne ja intellektuaalne absolutism – veendumus, et igale probleemile on konkreetne lahendus; (2) siis teine äärmus - hakkavad rõhutama relatiivsust ja nähtuste situatiivsust; (3) viimase astme tudengid lähtuvad oma arutluses isiklikest väärtushinnangutest, mis annab mõtlemisele suurema paindlikkuse. Viimased uuringud tõid noorukite vaimsesse arengusse uue nüansina (4) soolised erinevused. Erinevalt noormeestest võtavad neiud diskussioonide probleeme personaalselt, noormehed aga näevad vaidlust erinevate positsioonide (seisukohtade) vahel. Seetõttu on ka neiud ettevaatlikumad oma
füüsiline maailm püsib keskel ja ei toetu millelegi, kuna ta on võrdsel kaugusel kõigest universumis( selles on nähtud mõõdukus-ideoloogia üht kasutusviisi). Anaximenos- uskus, et kõik sai alguse õhust v niiskusest. Herakleitos- Ephesusest, 6.saj teisel poolel, aristokraat, kuna Ephesus pöördus demokraatiasse, siis talle ei meeldinud see ja ta elas pagenduses. Pani kokku oma aforismide kogumiku. Leidis, et inimesed on rumalad, oli väga kibestunud. Rõhutas kõige muutlikkust ja relatiivsust (,,ühte ja samasse jõkke ei saa astuda 2 korda", ,,kõik voolab", ,,eesel eelistab õlgi kullale", ,,tee üles ja alla on sama"). Samas toimub maailmas loogiline süsteem e logos(sõna, mõte v ühtne kogus). Logos koondab maailma üheks läbi konflikti e ,,sõda on kõige valitseja", ,,vaen on õiglus". Läbi konflikti sünnib maailmakord. Niiviisi ühendatud maailma samastas ta tulega ja nim seda terminiga kosmos(kreeka k kord, korrastatus). Kosmos on mõõdu järgi süttiv ja kustuv tuli
enesetunnetusele, s.t oma võimete tundmisele ja neist lähtuvale tegutsemisele. Antiigi klassika-ajastu Sokratese õpetuse järgi tuleb kõigepealt saada teadlikuks sellest, mis on elus kõige tähtsam, s.t mis on hea ja mis paha. Seda ei saa siduda mingi konkreetse teo või nähtusega. Otsustajaks on inimese enda süüme - Jumala hääl inimeses. See, et õigluse kriteerium asub iga inimese südames, ei tähenda aga väärtuste relatiivsust, nagu jutustasid sofistid. Jumala tõed on igipüsivad ja kindlad, inimene peab need vaid teadvustama, meelde tuletama. See tähendab, et on vaja teada oma teadmatust, on vaja keskenduda sisemisele elule (inimese sisemaailmale) ja teada, et iga tegu vormib meid kas heaks või halvaks. Sokrates oli kindel, et hea inimesega ei juhtu eluajal ega ka pärast surma midagi halba. Hüve on teadmine õigest tegutsemisviisist. Seda annab tarkus, oskus eristada head ja kurja. Teadmise tee
annaabi.ee 
