Vägede ülemjuhatajaks oli Johann Laidoner. · eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest, umbes 13 000 meest. · Valitsuse lubadus teostada maareform - maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919. · enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu. · välisabi saabumine - Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud · paranes vägede varustamine - annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt). Suurriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa, toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. f) Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline
Päts). Järgmisel päeval okupeerisid sakslased Eesti (25.2. - 11.11.). Reaalselt tekkis iseseisvus hiljem ainult Saksa okupatsiooni alal. Okupatsioon oli jäiga terrorireziimiga Saksa valitsus. Eesti hakati pol saksastuma tekkis idee Balti hertsoriigi loomiseks (Eesti, Läti ja Kuramaa), mis lõpuks loodigi koos valitsusega. Ning hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga. Käis vägivaldne saksastumine, toimusid pidevad rekvireerimised. Päts viidi Preisimaale vangilaagrisse. Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis maailmarevolutsiooni, seega loodeti Saksamaale tungida ning
2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest > valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul
2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord
· Tööstuses nähti ette indrustrialiseerimise jätkamist eesmärgiga tagada jäädavalt N. Liidu majanduslik iseseisvus ja kõrvaldada majanduslikku sõltuvusse sattumise oht kapitalistlikust maailmast. · N. Liit saavutas rahva kannatuste arvel olulise edasimineku tööstuses. Väljavedu hakkas ületama sissevedu ning väliskaubandus hakkas andma kasumit. Põllumajanduse kollektiviseerimine · Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajanusliku inventari sundmüük kurnas jõuka talupoja majanduslikult välja · Kulaku kui klassi likvideerimine · Kogu maa jaotati piirkondadeks ja määrati aeg, mille jooksul tuleb kollektiviseerimine läbi viia. · Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest · Kollektiviseerimisega algas talupoegade põgenemine linnadesse ja suurehitustele, enne püüti tappa loomad ja müüa maha taluvara karmide karistustega keelati see peatselt.
Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov. 1918 valitsuse otsus toiduteravilja sundrekvireerimise kohta Lahendused majandusprobleemidele: · Vene kaubalaevade kaaperdamine · Inglise vili · Ameerika Punane Rist · USA abi ja varustuslaod. Mõjus reibastavalt ja tõstis valitsuse prestiizi. · Inglismaa laen · Soome laenuabi Sissetoodud viljaga kaeti 2/3 rahva ja 1/3 sõjaväe vajadustest. Korrapärasem kaubavahetus välisriikidega algas veebruaris 1919.
○ VSDTP (hilisemad kommunistid) mõju kasv, J. Anvelt, V. Kingissepp. ● Kultuuriuuendus; ○ Noor-Eesti; ○ 1909.aastal rajati ERM. I maailmasõja mõjud: ● Eestisse paigutatud Vene väed; ○ kuni 200 000, laatsaretid, sõjapõgenikud. ● Mobiliseeritud: ○ u 100 000. ● Mõju majandusele: ○ puudus toorainest ja töölistest; ○ tehaste evakueerimine Venemaale; ○ rekvireerimised (asjade, loomade, hoonete riigistamine); ○ inflatsioon. Võitlus autonoomia eest 1917. aastal: ● 23. veebruar– rahutused Petrogradis; ● 3. märts– keiser loobus troonist, võim Ajutisele Valitsusele; ○ kaksikvõim. ● 2. märts– rahutused Tallinnas; ● 26. märts– eestlaste meeleavaldus Petrogradis autonoomia saamiseks; ● 30. märts– määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta;
Venemaa tööstusvõimsuse. Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE.(1930ndad) Põllumajandus toetus eeskätt eraomanikust talupojale. Rahvast hakati kollektiviseerima, sest riigile oli lihtsam toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite v riigile rangelt allutatud kooperatiivsete ühismajandite vahendusel. Vastupanu hakkas avaldama talurahva jõukam kiht Kasvav maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajandusliku inventari sundmüügid kurnasid jõuka talupoja majanduslikult kiiresti välja Algas sundkollektiviseerimisprotsess Talupojad hakkasid linnadesse põgenema, kõik masinad konfiskeeriti. 1932. 7 aug- andis stalin välja sots. Omandi kaitse seaduse, mida rahvasuus kutsuti viie viljapea seaduseks 1932- kehtestati NSV liidus passisüsteem. Kolhoos- riiklik majand Sovhoos- Suur nälg RIIK JA ÜHISKOND 1920-DNATEL AASTATEL.
Kiire ja massiline kollektiviseerimine ei olnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega ka riigi majanduslike võimalustega. Koos sellega algas ka kulaku kui klassi likvideerimine. Kulaklikeks majapidamisteks loeti neid, mis süstemaatiliselt kasutasid palgalist tööjõudu või omasid veskit, kuivatit jmt. Samuti majapidamised, mis üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid kaubanduslike vaheoperatsioonidega. Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised jms. kurnasid jõuka talupoja kiiresti välja. Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest. Massiline kollektiviseerimine algas 1929. a. teisel poolel ja kestis ametlikult 1932. aastani. Kohe kollektiviseerimise alguses algas massiline talupoegade põgenemine maalt linnadesse ja suurehitustele. Peagi see keelati. 1932. a. viidi sisse aga passisüsteem, mille alusel jäeti talupojad üldse passidest ilma. Sellega oli välistatud võimalus vabaks liikumiseks Nõukogude Liidus
+ Algul loodeti kiiret ja võidukat sõda Allveelaevad Eesti vetes 1917. septembris läheb Riia sakslastele 29.september Saksa dessant Saaremaale + Lääne-Eesti alad sakslastele Sõja mõjud Eestisse paigutatud Vene väed + Kuni 200 000, laatsaretid, sõjapõgenikud Mobiliseeritud + U 100 000 Mõju majandusele + Puudus toorainet ja töölistest + Tehaste evakueerimine + Rekvireerimised + Inflatsioon- rubla väärtus langes Mõju sisepoliitikale + Linnadeliidu Tallinna komitee sõjapõgenike abistamine, selle varjus aeti Eesit asja + Põhja-Balti Komitee Hilary Karu 51 D 11 EESTI AJALUGU + Rahulolematus tsaarivõimuga + Rahvusväeosade ja autonomia idee Jüri Vilmsi
2) soomusrongide efektiivne kasutamine 3) Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine > vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner 4) eestlastel tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest (13 000 meest)> valitsuse lubadus teostada maareform (maa jagamine maata talupoegadele teostus 1919); enamlaste poliitika pööras rahva nende vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord
annaabi.ee 
