· Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. · 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66-ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m
Klubi: Keila Swimclub Treener:Riho Aljand (isa) Hobid: muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Õppeasutus või amet: Texas A&M University, tudeng Saavutused: 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m
eriti ei liiguta ü Ajastus on hea kuna tegemist on vaba päevaga Tegelik ü Päris kõigile ei pruugi sobida (nt. invasportlastel ja väikeste lastega osalejatel) võib ikkagi terviseraja läbimisega tekkida probleeme) Teenuse reaalne kasutamine Samalaadne üritus toimus 2010 aasta talvel, kus ühiselt läbitud vahemaaks saadi kokku 98 268,2 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. Sel aastal jäi rekordist puudu umbes 36 000 kilomeetrit EHK... Meil on ikkagi väga palju tervislikult liikuvaid inimesi Probleemid ja muud raskused Halvad ilmastikuolud Vähene reklaam/teavitus Osalejate kilomeetrite kirjapanek Osalejate vähesus Transport Parkimine WC Teenuse seostatus muude tegevustega Üritus ise ei ole otseselt seotud ühegi teise tegevusega Võib olla näiteks firmaüritus Võib siduda orienteerumisega Head osalemist järgmisel rekordiüritusel !!!
sajandikuga 200 m vabaujumises kuue aasta vanuse Ian Thorpe'i nimel olnud maailmarekordi. Uuteks rekordinumbriteks kirjutati 1.43,86. Järgmisel päeval püstitas Phelps uue maailmarekordi 1.52,09 200 m liblikujumises ja ületas enda nimele kuulunud rekordi koguni 1,71 sekundiga. Michael Phelps jätkas oma imelist seeriat Melbourne'is ja püstitas juba kolmanda individuaalse maailmarekordi 200 m kompleksujumises ajaga 1.54,98, mis oli ligi sekund parem tema eelmisest rekordist. Viienda kuldmedali sai Phelps 4x200 m vabaujumises, kus USA teatenelik sai kindla võidu uue maailmarekordiga 7.03,24. 100 m liblikujumises sai Phelps oma järjekordse kuldmedali, kuid seekord ilma maailmarekordita. Rekordist jäi vajaka 0,37 sekundit, kuid tulemus 50,77 tagas talle veel ühe kulla. Kaheksa kuldmedalit püüda soovinud ujumiskuulsus pidi leppima ootamatu tagasilöögiga, kui USA meeskond ei pääsenud esimest korda MM-võistluste ajaloos 4x100 m kombineeritud
Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus
aastal on näidanud Mikk Pahapill, et Eesti kergejõustiku kümnevõistlusel on tulevikulootust. 3.3. Mikk Pahapill Mikk Pahapill on sündinud 18. juulil 1983. aastal Kuressaare (http://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Pahapill 03.12.09). Mikk Pahapilli isiklik rekord kümnevõistluses on 8255 punkti, mille ta saavutas 2009. aastal Talance`is toimunud võistlusel. 2009 aastal Torinos tuli Mikk Pahapill Euroopa sisemeistriks seitsmevõistluses 6362 punktiga, Eesti rekordist jäi puudu vaid 12 punkti. Eesti siserekordi omanik seitsmevõistluses on olümpjavõitja Erki Nool. Kokkuvõte Eesti kergejõustiku sajandal juubeliaastal oli kõigil kergejõustiklastel ja spordisõpradel põhjust rõõmustada. Oli edukas kergejõustiku aasta. Saavutati edu mitmetel tiitlivõistlustel, millest tähelepanuväärsemad olid head ja väga head tulemused Eesti sportlaste jaoks Torino Euroopa sisemeistrivõistlused ja
1.EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALOO ÜLDINFO Eestis hakati 19. sajandi viimasel veerandil turn- ja rahvapidude kavva võtma võidujookse. Esimesed kergejõustikuvõistlused peeti 1909.aastal Tartus ja Tallinnas, Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914.aastal Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000)
pärast häid sooritusi 100 meetri jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes lõpetas võistluse 400 meetri jooksuga, kui vähese soojenduse tõttu esimesest kurvist väljudes reielihase rebestas. Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks. Ta oli rõõmu tundnud NSV Liidu meistri tiitlist, Nõukogudemaa rekordist, kuid silme eest oli kadunud kindel siht veel tundmata rõõmude näol. Aun jäi NSV Liidu koondisesse ning harjutas madaldatud nõudmistega, ei pingutanud enam re- kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks.
MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu jälle tagasi,» kinnitas ta veerand tundi pärast võistluse lõppu. «Hea tunne oli tabloole ilmunud numbreid vaadata. Pealegi jäi ju seekord vaid kuus punkti 7800st puudu nii ei saa ju seda jätta.» Oma rekordist jäi Rajal vajaka 40 punkti, ent kahel üksikalal 400 meetri jooksus ja odaviskes püstitas ta isikliku tippmargi. Veel avapäeva järel püsis Raja oma parima kümnevõistluse graafikus, kuid laupäeva hommikul ebaõnnestunud tõkkejooks 14,52 ja kettaheide 37.07 kukutasid ta peaaegu saja punktiga miinusesse. «Nutt tuleb peale, kui kettaheitest mõtlen,» sõnas Raja. «Arvasin, et heidan B-grupis ja vaatasin A-grupi meeste soojendust, alles siis taipasin, et pean ise ka seal olema
Lühijooksudes oli olukord mõnevõrra parem, sest Türil ja Säreveres on saadud 100 m sirge katta kummiplaatidega. Juba hooaja hakul andsid oma kiiruslikest võimetest märku 15aastased Türi koolitüdrukud Deivi Jäärats ja Piia Luksepp, kes harjutavad treener Leonhard Soomi käe all. Mõlemad läbisid 100 m 12,3 sekundiga, kustutades rekordiomanike nimistust Ester Kärneri nime. Ilmselt on rakendatud treeningumetoodika ja koormus neile sobiv, areng on ootuspärane. Rajooni rekordist kiiremini jooksis D. Jäärats ka 200 m (24,8). Kaugushüppes viis ta tippmargi 5.82le. Suve jooksul näitasid mõlemal sprindidistantsil häid aegu nendega üheealised Kaie Riisberg ja Jane Nöps. Rõõm oli kogeda, et pärast tervisehäiretest tingitut aastast võistluspausi oli jälle rajal 26aastane Gunnar Kirsipuu. Ja tulemuslikult. Tema 100 m aeg 10,5 on Andres Püümanni nimel püsiva rajooni rekordi kordamine. 200 m läbis ta 22,04ga (isiklik ja rajooni tippaeg on 1981
võistluse 400 meetri jooksuga, kui vähese soojenduse tõttu esimesest kurvist väljudes reielihase rebestas. Elu pärast olümpiat Spordist loobuda ja vabatahtlikult kõrvale astuda Rein Aun ei kavatsenud. Ta leidis, et on veel maid, kuhu jalg pole astunud, kuid ta avastas ka, et on jäänud vanaks, vähemalt sportlaskarjääri jaoks. Ta oli rõõmu tundnud NSV Liidu meistri tiitlist, Nõukogudemaa rekordist, kuid silme eest oli kadunud kindel siht veel tundmata rõõmude näol. Aun jäi NSV Liidu koondisesse ning harjutas madaldatud nõudmistega, ei pingutanud enam re-kordite ületamiseks, kuigi oleks selleks võimeline olnud. 1969. ja 1970. aastal täitis Rein Aun auga oma koha kümnevõitlusematsidel Saksa FV ja Saksa DV vastu. 1970-ndal aastal oli ta koondise kapteniga lausa üks paremaid ning tuli kolmandaks. Eesti NSV ja Rootsi maavõistlusel Stockholmis asus ta aga kuue-seitsme ala
toitlustus reisijate paremaks teenindamiseks ning kulud, mis tekivad hilinenud ning tühistatud lendudest. Viimaseks kuuluvad reisijateeninduse kulude rühma lennufirmade poolt tasutud reisijatevastutus kindlustus ning reisijate õnnetusjuhtumi kindlustus. Nende aastane makse on kindlaks määratud sõltuvalt lennufirma kogu reisija-kilomeetrite arvu läbimisest eelmisel aastal. Sissemakse suurus sõltub ka lennufirma turvalisuse rekordist, mis sõltub ettevõtte varasematest lennuõnnetustest, kuid mis on tavaliselt 35-55US senti tuhande reisijakilomeetri kohta. /2, lk 86/ 2.1.1.6. Piletimüügi ja turunduskulud Siia kategooriasse kuuluvad kulud sisaldavad kõiki kulutusi müügipersonali, kes tegelevad piletite müügi ja turunudusega, jaoks. Need on nende palgad, toetused jms., samuti kontori- ning majutuskulud, mis tekivad müügitöö käigus. Veel lisatakse siia
annaabi.ee 
