kirjutamisega ning üsna varsti tegi ta algust ka näitekirjandusega.Üks esimesi teatritükke oli romantiline draama ``Henri 3 ja tema õukond``,mis tõi autorile suurt edu. Tee järjejuttudeni.Dumas oli pillav eluviis,ta armastas kulutada rohkem kui teenis ning tal oli palju armukesi ka Osale publikust ei olnud ta oma näidenditega meelejärele ja ta otsustas kriitilise olukorra lahendamiseks minna reisima .Ringi rännates pani ta kirja ``Reisimuljed`` ja ``Memuaarid``.Reisilt naastes polnud tal enam näitekirjanikuna edu ja Dumas otsustas vahetada zanrit..Järjejutud.Dumas hakkas kirjutama järjejutte.Tuntuim neist ``Musketärid``.Trioloogi 1 osa ``Kolm musketäri`` sai alguse kui Dumas oli kogunud ajaloolisi andmeid ``Louis XIV ja tema sajand`` tarbeks.Ta luges igasuguseid meenutusi ning kui musketäride intriig oli paigas sattus ta lugema teost``D´Artagnani mälestusi``,kust on pärit romaani tegelaskujud(nimed). Perekond.1 veeb
Mendelssohn sai parima koduse kasvatuse; eraõpetajate juhendamisel õppis ta nii üldaineid, klaveri- ja viiulimängu ning teooriat. Zelter(õpetaja) õhutas ka Mendelssohni sügavat huvi ja kiindumust Bachi muusika vastu. 9-aastaselt debüteeris ta pianisti ning 13-selt dirigendina. 1820-30-ndail aastail Mendelssohn reisis palju Itaalias, Sveitsis, Prantsusmaal, Sotimaal, Inglismaal, kus pälvis tähelepanu nii pianisti, helilooja kui dirigendina. Reisimuljed kajastusid romantikuile tüüpiliselt ka tema loomingus (Itaalia- ja Soti- sümfoonia, Veneetsia gondlilaulud) Aastast 1835 kuni surmani elas ja töötas ta peamiselt Leipzigis; õpetas Konservatooriumis, juhatas Gewandhausis kontserte, propageerides varasemat ja kaasaaegset muusikat. 1847.a. kevadel suri tema armastatud õde Fanny vapustusest toibumata lahkus ka Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult).
elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena. ,,Popi ja Huhuu'' on eesti novelliklassika üks tõlgituim ja taastrükituim teos, mille valmimist kahe päevaga inspireeris Tuglase Pariisis Seine'i kaldal asuva Louvri külastus ning üldised reisimuljed. Sündmused hakkavad arenema üsna aeglaselt sissejuhatuses kirjeldab autor lihtsalt tegelaste tegevusi, tutvustab lugejatele ruumi, kus sündmustik arenema hakkab. Arvestades teose tegevustiku kulmineerumist on narratiiv klassikaline ehk suletud, kuigi novellis ei pruugi kõik sellele narratiivitüübile vastavad omadused välja tulla ning teos ei ole ka realistlik. Sõlmitusele vastab Isanda põhjendamatu lahkumine kodust, mis käivitaski tegelikult kogu sündmustiku,
k. 1948). Tema varasemad romaanid käsitlevad laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajades, internaatkoolides ja allmaailmas. Üks autori tuntumaid teoseid on „Oliver Twisti seiklused“ (1837–1838; e. k. 1927, 1964). Laste saatusest rasketes oludes räägib ka järgmine romaan „Nicholas Nickelby“ (1838–1839; e. k 1997). Romaan „Antiikasjade kauplus“ (1840–1841) on eleegiliselt varjundatud jutt tütarlapsest ja tema vanaisast. 1842. aastal läks Dickens Ameerikasse, reisimuljed võttis ta kokku „Ameerika märkmetes“ (1842), kus ta väljendas oma vastumeeseid tundeid USA ühiskonna vastu. Romaan „Martin Chuzzlewit“ (1843– 1844; e. k. 1963) käsitleb samuti Ameerika-reisi ebameeldivaid muljeid. Omapäraseks vahepalaks Dickensi loomingus on sentimentaalsevõitu jõulujutustuste tsükkel: „Jõululaul proosas“ (1843), „Kellahelin“ (1844); „Kilk koldel“ (1845; e. k. 1926)
11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8 Rasked ajad 9 Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10 Reisimuljed 11 Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Claude Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnikke moodsa kunsti ajaloos.Noore mehena tõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu.Monet tahtis maalida pilte,mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu.Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid
oli Marie-Laure-Catherine Labay ka temast sai tunnustatud novelist ja näitekirjanik. Tema kolm teist last oli Marie-Alexandrine Dumas(05.03.1831), Micaëlla-Clélie-Josepha-Élisabeth Cordier(1860) ja Henry Bauer. Kui Dumas'l oli ühel hetkel tekkinud liig palju võlglasi, liig palju armukesi ja liig palju vabariiklaslikke mõtteid, et konservatiivsemale osale publikust endiselt meele järgi olla, leidis ta väljapääsu reisimises, pannes kirja "Reisimuljed" ja "Memuaarid" (trükis 1852-1855). Tema oskus intriigi sõlmida ning teisalt jutustaja-anne ühinesid ja said kõige suurema kuulsuse osaliseks ajaloolistes romaanides. Kui Dumas1864 naasis Pariisi polnud tal enam edu näitekirjanikuna ning romaan (hoolimata Balzaci esimestest kirjutistest) oli ebapopulaarne ja seda peeti alamat liiki kunstivormiks. Dumas'd vaimustas järjejutt kui zanr, eelkõige selle väike ja terviklik ühik, peatükk
1912 lõpetas algkooli. Jätlas õpinguid Tartu õhtukoolis, lõpetas Õhtugümnaasiumi. Oli kellassepa õpipoisiks. 1923-1931 õppis TÜ-s eesti keelt ja kirjandust. Oli väga hea joonsitaja ja sportlane. Võitis 1927 Rooma üliõpilaste olümpiamängudel odaviskes 1 koha. Reisis palju. 1938 Draamateatris dramaturg. 1940 arreteeriti, veetis 1 aasta vanglas. Suri 10 veebruar 1945. Maetud Metsakalmistule. 1 luulekogu 1928. ,,Rahutus" - tööinimese elukujutamine, sotsiaalsed probleemid, reisimuljed). 1930 ,,Peipsist mereni" 1932 ,,maha rahu" 1933 ,,Kaks leeri". Pildid tööelust(,,Hommik sepikojas"), tööliste elu(,,"Rüblik", ,,Koputus"), vanade töömeeste portreed(,,Vana voorimees", ,,Vaeva mägede mailt"), sotsiaalne protest(,,Matus"). 30. aastatel hakkab töölisteema taganema. Luulesse tuleb loodusteema, eksistansiprobleemid, fatalism. 1934 ,,Südasuvi", 1935 ,,Päikese ootel", 1936 ,,Sadamad ja saared", 1937 ,,Ringkäik" (loodusluule ,,Jänes", retrospektiivne ,,Kodu")
1959 Nõukogude Eesti preemia tööde eksliibrisebiennaali peapreemia "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest Vilniuses 1961 Lubljana IV rahvusvahelise 1978 Vilniuse maalitriennaali graafikanäituse preemia peapreemia tööde "Tehase ehitus", 1962 NSVL kunstide Akadeemia "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest hõbemedal "Kalevipoeg" ja 1979 Kristjan Raua nim. Aastapreemia "Reisimuljed Itaaliast 1961" eest laureaat maali "Linn ja kunstnik eest" 7 EVALD OKASE MUUSEUM MTÜ Evald Okase Muuseum on loodud 2000. aastal vaba algatuse alusel eesmärgiga rajada kunstimuuseum Evald Okase loomingu, kunstikogu ning tema pereliikmete teoste säilitamiseks ja tutvustamiseks. Ühingu teiseks eesmärgiks on töötubade ja näituste korraldamine ning kvaliteetsete kunstikursuste läbiviimine. Muuseum tegutseb Haapsalus 19
ajakirjanudes töötades on Bornhöhe avaldanud ka saksakeelseid novelle. ( 1. Eesti kirjanduse ajalugu lk 466) 1893. aasta sügisest jäi Bornhöhe püsivalt elama Eestisse.Tallinnas ta leidis püsivama töökoha tõlgina ringkonnakohtus. Samal aastal lõpetas ta alustatnud ,, Vürst Gabrieli" kirjutamise. 1898. aasta kevadel tegi kirjanik pikema reisi koos ,,Eesti Päevalehe" toimatajaga ja kirjastajaga, külastades Türgimaad, Palestiinat, Egiptust, Kreekat, Itaaliat ja Prantsusmaad. Oma reisimuljed avaldas ta raamatus ,,Usurändajate radadel" (4. http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$430 ) 1898. aastal abiellus Bornhöhe Constance Pehlmanniga, kes pärines käsitöömeistri perekonnast. Mõni aeg hiljem sai ta ringkonnakohtu arhivaariks ja arhiivimaterjalidega tutvumine andis talle tõuke pikema kaasaega käsitleva teose ,, Uus aeg" kirjutamiseks. Alates 1912.a. sai ta elukohaks Narva, kust ta käis Jõhvi kohtuistungeid pidamas. Sellest ajast saadik
2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Õige valik" Tartu Kunstimajas 10 Auhinnad 1948 Eesti NSV riiklik preemia "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Kitse ,R.Sagritsaga 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest 1961 Lubljana IV rahvusvahelise graafikanäituse preemia 1962 NSVL kunstide Akadeemia hõbemedal "Kalevipoeg" ja "Reisimuljed Itaaliast 1961" eest 1962 Suur Hõbemedal NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kunstiekspositsioonis esinemise eest 1962 valiti NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks 1963 NSVL rahvakunstniku aunimetus 1963 Valiti Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks 1965 Nõukogude Eesti preemia graafiliste lehtede eest 1972 valiti Leningradi Eksliibriste Ühingu auliikmeks 1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia tegevliikmeks 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali peapreemia Vilniuses
heraklesliku jõu poolest. Joostes paarikümne kilomeetri kauguselt naaberkülast tamtammi laenamas käia oli neile käkitegu ning kookospähklid tundusid mõne kogukama mehe käes justkui herneterad. Küllap saigi Livingstone'le saatuslikuks see, et ta proovis pärismaalaste kombeid järgida ning, kui vähegi võimalik, ka nendega sammu pidada. Tulemuseks oli organismi ülekurnatus, troopikapalavik ja... surm. Ta jõudis küll oma reisimuljed paberile panna, ent mustanahaliste müstiline kiiruse ja jõu saladus jäi temalgi lahendamata. 2 NOORUS JA KOOLIAEG DAVID LIVINGSTONE sündis 19.03.1813.a. Glasgow´lähedal asuva Blantyre´I vabrikulinna Shuttle-Row`ks nimetatud üürimaja ülemise korruse korteris Neil Livingstone´i ja Agnes Hunteri teise pojana. Räägiti gaeli keelt, peres valitses range religioosne atmosfäär.
,,Äralõigatud palmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Esimene kunstipärase histograafia esindaja, kelle teos on tervikuna säilinud, on ,,ajaloo isa" Herodotos. Ta viibis ulatuslikkudel matkadel, reisis palju. Oma reisimuljed pani ta kirja teosesse ,,Historiai" ('uurimused'), mis on väärtuslikuks ajalooallikaks Kreeka-Pärsia sõdade kohta (lisaks Pärsia kuningate vallutustest, jutustusi eri maadest ning rahvastest, Lüüdia ja Pärsia ajalugu, Egiptuse ajalugu jm). Ta on puhtjutustava ajaloo esindaja, tema ajalugu on üsna arhailine, kujutlused ajalooprotsessi tegureist naiivsed. Ta põimib oma jutustusse folkloori, legendaarset ja anekdootlikku ainestikku. Stiil ja käsitluslaad meenutab pigem
a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel hakkas viljelema graafikat. Reisis palju. Loomingus kajastuvad reisimuljed (Jaapan, Itaalia jne.). 1970.ndail ilmuvad loomingusse naisaktid. Okasel on väga kirju koloriit, maalid mõjuvad joonistustena. Ka Okase kolmest lapsest on kõik kunstnikud, ka osa lapselapsi. Ka praegu kõrges vanuses tegeleb aktiivselt maalimisega. Haapsalus on tal muuseum. Saksa okupatsiooni ajal Eestis töötanud kunstnike looming on rahvuslik, kuna saks- lased ei surunud peale oma ideoloogiat.1941-1944.a. toimus Eestis vilgas kunstielu:
a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale (,,Eesti kunstnikud Jaroslavlis") ning portreejoonistusi. Pärast sõda astus ENSV Kunstnike Liitu. Loomingus jätkas esialgu sõjateemat, tegi suuremõõtmelisi kompositsioone kollektiivtööna ( ,,Estonia" teatri laemaal). 1950.-ndate teisel poolel hakkas viljelema graafikat. Reisis palju. Loomingus kajastuvad reisimuljed (Jaapan, Itaalia jne.). 1970.ndail ilmuvad loomingusse naisaktid. Okasel on väga kirju koloriit, maalid mõjuvad joonistustena. Ka Okase kolmest lapsest on kõik kunstnikud, ka osa lapselapsi. Ka praegu kõrges vanuses tegeleb aktiivselt maalimisega. Haapsalus on tal muuseum. Saksa okupatsiooni ajal Eestis töötanud kunstnike looming on rahvuslik, kuna saks- lased ei surunud peale oma ideoloogiat.1941-1944.a. toimus Eestis vilgas kunstielu:
pruudile, et tuleb umber kahekümne päeva pärast. Kuna epideemia ümberringi aina enam võimust võttis, siis nihkus ärasõidutähtaeg üha edasi. Järelikult jääb rohkem aega loominguks. 20 Puskin uskus kindlalt, et Gontsarovid pole jäänud koolerast nakatatud Moskvasse, vaid on maale sõitnud ja on väljaspool ohtu. Pärast korduvaid edutuid katseid õnnestus Puskinil 5. detsembril lõpuks pruudi juurde Moskvasse naasta. Tema reisimuljed olid nukrad. Rahvas oli ärritatud ja rusutud. Puskin laulatati kauni Natalja Nikolajevna Gontsarovaga 18. veebruaril 1831 Moskva Suures Taevamineku kirikus. Natalja Nikolajevna oli kaheksateistkümneaastane. 1831. aasta mais lahkus Puskin koos oma noore naisega Moskvast. Peterburis nad peaaegu ei peatunudki, vaid sõitsid edasi Tsarskoje Selosse, kus kavatsesid veeta suve ja sügise. 1832. aastal sünnitas Natalja Nikolajevna tütre Masa, 1833. aastal poja Sasa, 1835
1931 saneerimine, palve pankadele, et nad külmutaksid P võlad ja protsentide arvestamise. Ümberkorraldused ja uued äriplaanid tõid pos tulemuse: 1935 oli äriseis tunduvalt parem, ühisus oli maksujõuline. JT kritiseeris P-s Pätsi kui riigivanema otsuseid, propagandatalituse töölerakendamist, Riigikogu laialisaatmist jne, vaidles Kaja-ga kui valitsuse mitteformaalse häälekandjaga, kuni valitsuse kritiseerimine ära keelati (1934). JT hoiatas autoritaarse riigikorra eest (reisimuljed Saksamaalt), oli kriitiline ikka edasi. Teised lehed vaikisid, miks Tõnisson üksi jätkas? K. A. Hindrey sõnadega: JT ei vaikinud kunagi, kui tundis, et tal on õigus (tal oli alati õigus)... Vt K. Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. Tartu 2008. Jaan Tõnisson: tagasivaateid ja mälestusi tema 60 a. sünnipäevaks. Tartu 1928. Jaan Tõnisson töös ja võitluses: koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Tartu 1938.
annaabi.ee 
