DER BODENSEE Der Bodensee ist ein See in Mitteleuropa. Bodensee on üks järv Kesk-Euroopas. Der Bodensee liegt in Deutscland. Järv asub Saksamaal. Der Bodensee liegt im Alpenvorland. Bodensee asub Alpide jalamil. Die maximale Breite ist 14 km. Maksimaalne laius on 14 km. Die Maximale Tiefe ist 254 m. Suurim sügavus on 254 m. Die Mittlere Tiefe ist 90 m. Keskmine sügavus on 90 m. Die Volumen ist 48 km³( Kubikmeter) . Maht e ruumala on 48km3. Der Bodensee liegt in Österreich und Schweiz. Järv asub Austrias ja Sveitsis. Im Bodensee liegen elf Inseln. Järvel on 11 saart. Die größte Insel ist die Reichenau. Suurim saar on Reichenau.
Reini jõgi -1320 km pikkune jõgi Euroopas- GEO 2. Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1 Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures; jõe laiuseks on 45 m; jõgi on kärestikuline, kiire vooluga; voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks; langeb 20 m joana, Baselis on Reini laiuseks 200 m. Edasi voolab Rein põhja suunas Ülem- ? Reini madalikul; ? asustus on tihe; rajatud on kanaleid,
Reini iseloomustus Reini jõgi on LääneEuroopa tähtsaim siseveetee. See algab Sveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis ühinevad Reichenau linna juures. Jõe laiuseks on 45 meetrit ning pikkuseks 1230 kilomeetrit. Jõgi on kärestikuline ja kiire vooluga ning voolab läbi Bodeni järve. Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks, langeb 20- meetrilise joana. Baselis on laiuseks 200 meetrit. Edasi voolab Reini jõgi põhja suunas Ülem-Reini madalikul, kus asustus on tihe ja on rajatud kanaleid, viinamarjaistandusi ja põlde. Keskjooksul voolab Rein läbi Reini kiltkivimäestiku. Seal on jõgi väga looklev
Tähtsamad geograafilised objektid Kõrgeimad mäed: 1. Zugspitze - 2962 m 2. Watzmaan - 2714 m 3. Mädelegabel- 2643 m Pikimad jõed: 1. Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) 2. Rein - 1326 km 4. Elbe - 1136 km Rein Ta algab Alpidest mitme lähtejõena. Peale nende ühinemist voolab ta mõnda aega Liechtensteini piiril ja suubub hiljem Bodeni järve. Seejärel murrab Rein läbi Juura mägede, ühinedes vasaku lisajõe Aarega ja moodustades Schaffhausenis joa. Reichenau juures laskub Rein tasandikule, keerab siis põhja ja voolab Prantsusmaa ja Saksamaa piiril. Seal suubub temasse mitmeid lisajõgesid, nagu Neckar ja Ill. Mainzi linnas ühineb Rein Maini jõega ja laskub Bingeni linnas kuristikku läbi Reini Kiltkivimäestikku. Koblenzis ühineb ta vasakpoolse lisajõe Moseliga. Bonnis väljub ta kuristikust ja läbib siis Kölni ja Ruhri. Edasi voolab Rein Hollandisse, kus hargneb. Harude seas on ms. Lek. Kõik harud suubuvad Põhjamerre
abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand *Algasid ristisõjad (kokku 8)(1096-1270) - Feodaalssuhted kujuesid lõplikult välja. *Ühiskonna jagunemine kolme seisusesse, kellel igaühel oli oma funktsioon
o Alastifiguurid hellenismi mõju Metzi koolkond · Initsiaalid raamina, millesse on asetatud väikesi figuure ja gruppe. o Saksamaa Raamatustiil initsiaalid, pildileheküljed jm moodustavad lahutamatu terviku Trieri e Reichenau koolkond · Meistriteos kuulus Ada käsikiri Trieri linnaraamatukogus o Evangelistid kujutatud noortena, veidrates rahututes poosides, jõulised ja toored 4 · Karolingide skulptuur ja kunstkäsitöö o Plastika tähtsusetu
· 20,7% prantsuse keelt · 6,5% itaalia keelt (Ticinos) · 0,5% retroromaani keelt Majandus · majanduse juhtiv haru on pangandus · tegutseb 342 krediidiasutust · suurimad pangad: Union Bank of Switzerland, Credit Suisse · pikaaegse traditsiooniga on kellatööstus, keskusega La Chaux-de-Fonds Ajalugu · Sveitsi asukaid nimetati eKr helveetslasteks · Rooma riigi koosseisus romaniseeritud · 4. saj ristiusustati kloostrid: St Gallen 614 a. ja Reichenau 724 a. · 1291 sõlmisid kolm metsakantonit Schwyz, Uri ja Unterwalden kaitseks Habsburgide vastu Igavese Liidu esimene demokraatlik riik Euroopas Loodus · põhjas lubjakivist Juura mäestik 12% · lõunas Alpid 60% · nende vahel Sveitsi platoo ehk Mittelland 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud · kõrgeim tipp Dufourspitze 4634 m (Monte Rosa) · 5,7% pindalast on liustikega kaetud
nachfolgende Überflutung von der Küste getrennt wurden. Die Ostfriesischen Inseln sind Barriereinseln, die durch die Brandungsdynamik aus Sandbänken entstanden. Die größten deutschen Inseln in der Ostsee sind (von West nach Ost) Fehmarn, Poel, Hiddensee, Rügen und Usedom; größte Halbinsel ist Fischland-Darß-Zingst. Mit Ausnahme von Fehmarn sind sie Teil einer Boddenküste. Die wohl größten und bekanntesten Inseln in Binnengewässern sind Reichenau, Mainau und Lindau im Bodensee sowie Herrenchiemsee im Chiemsee. Kultur Die deutsche Kultur hat sich, da Deutschland lange nicht als Nationalstaat existierte, über Jahrhunderte vor allem über die gemeinsame Sprache definiert. Erst im Laufe des 19. Jahrhunderts wurde der Begriff zunehmend auf Kulturbeiträge von Deutschen bzw. innerhalb deutscher Territorien bezogen. Daher sind viele Kulturschaffende zu ihrer Zeit nicht Deutsche im heutigen Sinne gewesen, an ihrer deutschen Identität
Ülejäänud osas loodi nn. Vichy vabariik, mis oli Saksamaa mõju all ja mille valitsus tegi koostööd Hitleri valitsusega. Seda Vichy vabariiki juhtis I maailmasõja kangelane marssal Pétain, kelle kõrval omasid suurt mõju Pierre Laval ja admiral François Darlan. Seega oli suur edu Saksamaale, millele oli suvel 1940 jäänud vaid üks oluline vastane Suurbritannia. 19.07.1940 andis Hitler 12-le oma kindralile Generalfeldmarschalli aukraadi, uute marssalite seas olid Keitel, Reichenau, List, von Rundstedt ja von Brauchitsch. 10. mail 1940, peale Saksamaa pealetungi algust läänes, sai Suurbritannia peaministriks Sir Winston Churchill, Hitleri üks raevukamaid vastaseid Suurbritannias. Juba ta esimene kõne pidi välistama rahu Saksamaaga. Seetõttu algasid juulis 1940 sakslaste pommitusrünnakud Inglismaale ning asuti ette valmistama operatsiooni "Seelöwe". Samas inglased olid germaanlased ja Hitleril oli lootus, et nad siiski jõuavad kokkuleppele. Suvel 1940 oli Hitleri
elulood, jutustused, palverändurite kirjeldused) 25. VL kirjanduslike allikate tüübid -ajaloolised teosed (kroonikad 6.-7.saj) - erialased traktaadid (meditsiin, arhitektuur, põllumajandus jne 1.-4.saj) -juriidilised dokumendid (5.-7.saj) seadustikud ld keeles -grammatikad (appendix probi 227 sõna 3.-4.saj) Palimpsest- taaskasutatud pärgament -glossaarumid (teksti sisse kirj sõnade seletused, ääremärgistused) Reichenau glossaarium 8.-9.saj, Kasseli glossaarium 9.saj algus, Germaani-ladina-romaani sõnaastik 26. VL kaudsed allikad -romaani keeled -laenud teistesse keeltesse (kreeka, keldi, germaani, slaavi, albaania, baski, berberi) 27. VL foneetilised eripärad: ladina keele foneetilise süsteemi ümberkujunemine (rõhk, vokaalide kvantiteet/kvaliteet, Romaania jagunemine tsoonideks vastavalt vokaalsüsteemi arengule) Foneetika a) KL muusikaline rõhk → VL intensiivsusrõhk
saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud
The best extant model of this type survives today over the Brenta at Bassano a Grappa, near Venice. It was built by Palladio in 1561, destroyed in 1945, and reconstructed identical to the original in 1948. By the mid-18th century, carpenters working in the forested regions of the world further developed the timber truss bridge. The most famous were two Swiss brothers, Johannes and Ulrich Grubenmann, who built bridges at Schaffhausen, Reichenau, and Wettingen that combined diagonal struts and trusses to produce remarkably long spans for their time. The Schaffhausen Bridge (1757), over the Rhine in northern Switzerland, had two spans, 171ft and 193ft (52m and 59m) respectively, which rested lightly on an intermediate pier when loaded. It was burned by the French in 1799 during the Napoleonic Wars. One of the few Grubenmann bridges to survive is Rumlangbrücke (1766), with a span of 89ft (27m).