Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks
Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi
Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD: · Eesmine osa - primaarne nägemiskeskus
26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? See kindlustab seosed keskuste vahel. 27. Nimeta seljaaju funktsioonid. · vahendada infot keha ja peaaju vahel · reflekrootne funktsioon (informatsioon naha, liigutusaparaadi, veresoonte, seedetrakti, erituse, suguelundite interoretseptoritelt) 28. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. · Hingamiskeskus · Südametegevuse regulatsioonikeskus · Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus · Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? · Imemisrefleks · Mälumisrefleks · Neelamine · Oksendamine · Aevastamine · Köharefleks · Pilgutamine · Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. · (keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune) · Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning
Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamuses toimub peaajju sisenevate närviimpulsside esmane "sorteerimine" ja juhtimine suuraju erinevatesse piirkondadesse. Hüpotaalamus on vegetatiivse närvisüsteemi regulatsioonikeskus. Siis juhitakse organismi tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamus juhib ka hüpofüüsi tööd. Närvirakud ja närvid Nii kesknärvisüsteem kui piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma.
tõuseb? Keha ülekuumenemise kohta jõuavad signaalid peaaju kehatemperatuuri kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. * higi eritub nahapinnale (aurab ja nahapind jahtub) * naha pindmiste veresoonte laienemine (soojus läheb läbi naha väliskeskkonda) 21.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur langeb? Kehatemperatuuri langedes käivitab peaaju vastav regulatsioonikeskus muutused, mis soodustavad organismis soojatootmist. * tõmbuvad kokku karvapüstitajalihased (eraldub energia) * energiaraikaste toitainete lagundamine (vabaneb soojusenergia) * ahenevad naha veresooned (takistab soojusvahetust läbi naha) * lihaste kokkutõmbumine ja lõtvumine ehk lõdisemine (eraldub soojus ja kehatemperatuur tõuseb) * veri ühtlustab temperatuuri kogu kehas 22.Otsusta esitatud näidete puhul, kas elundit ja ainet seob süntees- või
3. Erutuse töötlemine KNSis (selja- või peaajus) 4. Motoorne neuron viib erutuse reageerivale organile 5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju. Kontrollib elutähtsaid automaatseid talitlusi )nt südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju 2) Ajukoort ümbritseb pehmekest, siis järgneb ämbliku võrkkest ning kõvakest. Võrkkesta ja kõvakesta vahel on ajuvedelik (toestab, on amortisaator) 3) Aju -vere barjäär- ajuveresooned ei lase läbi paljusid kahjulikke ühendeid ja vererakke. 17
Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)(Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi). Peaaju keskosas. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon. Poolkerade all asuv aju osa. Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. Lihtsad refleksid. Asub kaelast alaseljani. 18.Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised. (otsmik)
Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõrvesüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid) (Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi) Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. SAGARAD Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised Oimusagara koor Roll mälu kujunemisel, helide tõlgendamine Kiirusagara koor töötleb organismist tulevaid puute-, soojus, surveärritusi
närvikeskustele. Informatsioon naha-, liigutusaparaadi-, veresoonte-, seedetrakti-, eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. 2) Reflektoorne funktsioon – seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Seljaaju refleksid: kõõluse refleksid, kõhurefleks, tallarefleks, urineerimisrefleks, defekatsioonirefleks, sugurefleks 28.Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. • Hingamiskeskus • Südametegevuse regulatsioonikeskus • Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus • Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? • Imemisrefleks • Mälumisrefleks • Neelamine • Oksendamine • Aevastamine • Köharefleks • Pilgutamine • Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. Keskaju koosneb: 1) Nelikküngastiku tuumad - eesmine osa: primaarne nägemiskeskus. Teostab: optilisi orienteerumisreflekse,
- kõhurefleks - tallarefleks - urineerimisrefleks - defekatsioonirefleks - sugurefleks 57. Piklikuaju funktsioonid. Piklikaju koos Varooliuse sillaga nim. tagaajuks ning koos keskajuga moodustavad nad ajutüve. Pikliku aju talitlust mõjutavad suuraju poolkerade koorelt, väikeajult ja ekstrapüramidaalsüsteemi tuumadelt saabuvad impulsid. 1. Regulatsioonikeskused - Hingamiskeskus - Südametegevuse regulatsioonikeskus - Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus - Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus - Võtab osa ka skeletilihaste toonuse reguleerimisest 2. Refleksid - Imemisrefleks - Mälumisrefleks - Neelamine - Oksendamine (kaitseref.) - Aevastamine (kaitseref.) - Köharefleks (kaitseref.) - Pilgutamine (kaitseref.) - Refleksid mille abil toimub orienteerumine
pärsib LH ja FSH ja prolaktiin-inhibeeriv hormoon (PIH) pärsib PRL vabanemist. GnRH, TRH jt on ilmselt võimalik kasutada inimesel nii diagnostilisel kui ka terapeutilistel eesmärkidel. GnRH on leidnud kasutamist puberteedi initsieerimiseks ja ovulatsiooni või spermatogeneesi indutseerimiseks. Hüposüüs kui teiste endokriinnäärmete ja kudede talitluse reguleerija Hüpofüüs on perifeersete endokriinnäärmete talitluse regulatsioonikeskus, mis oma troopsete hormoonidega reguleerib nii teiste endokriinnäärmete kui ka muude märklaudkudede talitlust. Hüpofüüsi eessagar produtseerib seega nii glandotroopseid hormoone (teiste endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid hormoone nagu ACTH, TSH, FSH, LH) ja mitteglandotroopseid hormoone (STH, PRL, LPH) Adenohüpofüüsi hormoonid on valgud. · ACTH e adrenokortikotropiin e kortikotropiin e adrenokortikotroopne hormoon.
Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse. Osmootne kontsentratsioon see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib 2 viisil. 1. Stimuleerib janukeskust 2. Stimuleerib antikiureetilise hormooni sünteesi Mida rohkem on veres antikiureetilist hormooni, seda enam vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi organismi.
annaabi.ee 
