Universaalne-koodonite ja aminohapete vastavus pea kõigis eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine. Lüütiline tsükkel-peremeesrakk hävib. Lüsogeenne-viirusega seotud genoom koheselt ei avaldu.Transduktsioon-geenide ülekanne, pärilikkuse muutlikkuse allikas.
Lähedal asub LacI geen, mis kodeerib repressorvalku ja seondub Operaator regiooniga. Sellega blokeerib geenide ekspressiooni. Teisalt seondub hästi laktoosiga. Kui söötmes on laktoosi, siis vabaneb promootor ja LacZ geeni käivitub. Eukarüootse geeni regulatsioon Regulatoorsed DNA elemendid, kuhu seonduvad regulatsioonis osalevad valgud (transkriptsiooni faktorid jne) Regulaatorvalkude ja DNA elementide olemasolu määravad geeni aktivatsiooni ja selle taseme erinevates rakutüüpides Geeni transkriptsioon ja RNA protsessing Alternatiivne splaising
polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda. Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt: a) Geenid, mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt b) Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes c) Geenid, mis avalduvad rakkude või organismi arengu erinevatel etappidel d) Geenid, mis ontogeneesi (organismi eluaja) vältel ei avaldu kunagi. Translatsioon
polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda. Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt: a) Geenid, mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt b) Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes c) Geenid, mis avalduvad rakkude või organismi arengu erinevatel etappidel d) Geenid, mis ontogeneesi (organismi eluaja) vältel ei avaldu kunagi. Translatsioon
kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävadki ootele. Alates puberteedist läbib igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib vaid üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud. Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel - kuni 2 miljonit - ühes munasarjas Puberteedi alguses 400 000 30-aastasel 85 000 51-aastasel 1000 I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat! Viiendat kuud ema kõhus kasvaval tulevasel daamil on kahes munasarjas kokku umbes 14 miljonit folliikulit – pisikest põiekest, milles igaühes leidub veel küpsemata munarakk. Seejärel hakkab apoptoosi abil vähenema munarakkude arv. Munaraku küpsemine (paisub, kogub varuaineid) toimub põiekeses - folliikulis. Folliikul toodab östrogeeni.
mRNAd, kus kasutatakse korraga erinevates lugemisraamides valgusünteesi initsiaatorkoodoneid. NMD toimub enamasti enne, kui on katkenud mRNA füüsiline side tuumaga. Enneaegset stop-koodonit sisaldav mRNA molekul, mis on jõudnud tsütoplasmasse, pääseb suure tõenäosusega lagundamisest. NMD on alati seotud lagundatava mRNA translatsiooniga - NMD toimumiseks on vajalik translatsiooni terminatsioon enneaegsel stop-koodonil. 7. Regulaatorvalkude olulisemad alaklassid pro- ja eukarüootsel geeniregulatsioonil? Heeliks-pööre-heeliks motiiviga valgud. Homeodomääni valgud. Tsinksõrme sisaldavad valgud. Aluselised leutsiini-tõmblukku sisaldavad valgud. Aluselised heeliks-ling-heeliks valgud. POU-domääni valgud. Steroidhormoonide retseptorid 8. Iseloomusta heelixlingheelix regulaatorvalgu ehitust joonisena ja kirjelda funktsiooni? Kaks -heeliksit [polüpeptiidahela spiraalne sekundaarne
paiknevad kõrvuti ja moodustavad ühe transkriptsiooni üksuse e operoni. Operoni promootorilt lähtuvalt sünteesitakse üks mRNA, mis on seega polütsüstroonne. (Tsüstron on ühte valku kodeeriv osa DNA-st). Polütsüstroonne mRNA sisaldab infot mitme erineva valgu sünteesiks. Translatsioon selliselt mRNA-lt algab erinevatest kohtadest ja annab erinevad valgud. Mutatsioon operonis võib põhjustada kõikide kodeeritud valkude defektsust või puudumist. Transkriptsiooni regulatsioon toimub regulaatorvalkude vahendusel. Repressorid seostuvad DNA lõiguga promootorist DNA 3' otsa poole mida nim operaatoriks ja RNA polümeraas ei saa sünteesida mRNA-d (negatiivne kontroll). Aktivaatorvalkude seostumine DNA-ga tagab RNA polümeraasi seostumise promootoriga ja transkriptsiooni algamise. Aktivaatorid võivad seostuda DNA piirkonnaga, mis paikneb vahetult geeni kodeeriva osa kõrval 5' otsa pool, aga samuti kodeerivast osast kaugemal 5' otsa pool ja soodustada
poolt. Vale 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Õige 3. Geen avaldub, kui sellelt sünteesitakse RNA molekule. Õige 4. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Õige 5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt:
poolt. Vale 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Õige 3. Geen avaldub, kui sellelt sünteesitakse RNA molekule. Õige 4. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Õige 5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt:
munasarjades. Tütarlapse esimese eluaasta lõpuks on kõik ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävadki ootele. Alates puberteedist läbib igas kuus üks ovogoon meioosi ja tekib vaid üks suur munarakk ehk ovotsüüt. Kolm väikest rakku on viljastumisvõimetud. Ovogoonide arv on maksimaalne sünnihetkel - kuni 2 miljonit - ühes munasarjas Puberteedi alguses 400 000 30-aastasel 85 000 I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat! 6. Pleiotroopsus (valik) e polüfeensus. Üks geen osaleb üheaegselt paljude tunnuste kujunemisel. Ühe geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Harvadel juhtudel tuleneb polüfeensus sellest, et ühe geeni produktideks võib olla kaks või enam iseseisva funktsiooniga polüpeptiidi. Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates
Pidev vee liig mõjub organismile kahjulikult. Liigne vesi koormab nii neerusid kui ka südant ning ohtra vee-erituse (higistamise, urineerimise) tagajärjel kaotab organism ka vajalikke mineraalaineid. Vee liig organismis võib kujuneda ka haigusliku seisundi tagajärjel. Selle põhjuseks on tavaliselt neeru- või südamehaigused. Liigne vesi peetub organismis ja vee hulga suurenemine avaldub tursetena. Positiivne veebilanss võib olla ka kestva valgudefitsiidi tagajärg. Organismis toimivate regulaatorvalkude hulk on vähenenud kriitilise piirini ja normaalne veejaotus kudede ning vereplasma vahel häirub. Vesi koguneb peamiselt kõhuõõnde (sellest ka punnkõht) ning jalgadesse. Selline masendav pilt on tavaline arengumaade näljahädaliste puhul. KUIDAS SÄILITADA VEE TASAKAALU? Veeainevahetus on lahutamatult seotud mineraalainetega. Inimorganismis leiduv vesi jaguneb rakusiseseks ja rakkude väliseks veeks, kusjuures ülekaalus on rakusisene vesi. Kui võtta aluseks, et
Genotüüp e. genoom- organismi kromosoomides olev kogu geneetilise materjali kogum ( ei ole vaid geenide kogum) Fenotüüp- avalduvate tunnuse kogum Genofond- liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum 8. Geeniregulatsioon Aktiivsuseregulatsioon: Transkriptsiooni kontroll Transkriptsiooni kontrollil valitakse, milliste geenide järgi toimub transkriptsioon ja kui palju mingit mRNA-d sünteesitakse. Valik toimub enamasti regulaatorvalkude abil. Eukarüoodi DNA on tihedalt pakitud (histoonid) ja ei ole kättesaadav: transkriptsioonifaktorid ei saa seostuda, aga reguleerivad valgud saavad. Näiteks kromatiini struktuuri muutvad valgud. Transkriptsioonifaktori tuumas viibimine on tasakaaluline protsess tuuma impordi ja ekspordi vahel, kui geeni pole vaja ekspresseerida, viiakse faktor tuumast välja. Tähtis ka DNA metülatsiooni tase neis kudedes kus ei ekspressiooni ei toimu on geenid
Pidev vee liig mõjub organismile kahjulikult. Liigne vesi koormab nii neerusid kui ka südant ning ohtra vee-erituse (higistamise, urineerimise) tagajärjel kaotab organism ka vajalikke mineraalaineid. Vee liig organismis võib kujuneda ka haigusliku seisundi tagajärjel. Selle põhjuseks on tavaliselt neeru- või südamehaigused. Liigne vesi peetub organismis ja vee hulga suurenemine avaldub tursetena. Positiivne veebilanss võib olla ka kestva valgudefitsiidi tagajärg. Organismis toimivate regulaatorvalkude hulk on vähenenud kriitilise piirini ja normaalne veejaotus kudede ning vereplasma vahel häirub. Vesi koguneb peamiselt kõhuõõnde (sellest ka punnkõht) ning jalgadesse. Selline masendav pilt on tavaline arengumaade näljahädaliste puhul. KUIDAS SÄILITADA VEE TASAKAALU? Veeainevahetus on lahutamatult seotud mineraalainetega. Inimorganismis leiduv vesi jaguneb rakusiseseks ja rakkude väliseks veeks, kusjuures ülekaalus on rakusisene vesi
Näiteks luuüdi päritoluga rakust on siiani saadud vöötlihas, endoteeli, südamelihas, purkinje neuron (suurimad neuronid inimese ajus=, hepatotsüüte. Vöötlihasest aga luuüdi. Närvkoest vererakke, vöötlihasrakke, lootekudesid. Vähirakk võib diferentseerunud rakust tagasi vähitüvirakuks muutuda. 46 34. Miks erinevate regulaatorvalkude ekspressioon viib erinevate rakutüüpide tekkele? Sellepärast, et erinevad regulaatorvalgud on omased erinevatele rakkudele. Regulaatorvalgud on ka transkriptsioonifaktorid ning need hakkavad läbi viima edasist geeniekspressiooni. Aktivaatorid ja repressorid seonduvad spetsiifilistesse kohtadesse DNA-l ja reguleeruvad sarnaste valku kodeerivate geenide ekspressioni. Nad toimivad kas koos teise valkudega muutes kromatiini struktuuri ja
toimuvad geenide ekspressioonitasemes globaalsed ümberkorraldused. Raku seisukohalt on oluline, et kõik rakusisesed protsessid toimuksid antud tingimustel optimaalsel tasemel. Kuigi üks ja sama stressistiimul on võimeline mõjutama korraga paljude erinevate geenide ekspressioonitaset, täheldatakse antud stimuloni kuuluvate geenide avaldumises hierarhiat. Hierarhia on 2 tagatud reguleeritavate geenide transkriptsiooni kontrollivate regulaatorvalkude seondumissaitide erineva afiinsuse kaudu. Stressi tunnetamiseks on mitmeid viise. Valdavaks viisiks on spetsiifilise efektorvalgu aktiivsuse muutmine selle fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu. Sageli vallandub signaali ülekanne kahekomponendiliste regulaatorsüsteemide kaudu. Esmane sensorvalk seondub kas väikese efektormolekuliga või tunnetab muutusi füüsikalistes parameetrites nagu näiteks pH või temperatuur.
leitud, et DNA helikaas osaleb RNAi toimumisel. Teistes organismides on leitud, et RNAi jaoks on vajalikud RNA helikaasid. Transkriptsiooni regulatsioon prokarüootidel - Ribosoomide süntees – pooldutakse kiiresti ja on vaja pidevalt ribosoome sünteesida. Aeglaselt kasvavad või nälgivad bakterid on ribosoomide vaeguses. - Tasemed (transkriptsioon, translatsioon, mRNA stabiilsus/protsessimine, translatsioon, valgu modifitseerimine ja eluiga, ribosoomide süntees). - Nukleiinhapete ja regulaatorvalkude äratundmine. DNA järjestusspetsiifiline äratundmine valgu poolt (sigmafaktor, millel on 2 domääni heksameeri äratundmiseks). Nt Trp operoni repressorvalk. Kui seob Trp, siis repressor seondub DNA-le. DNA suures vaos toimub enamus järjestusspetsiifilistest interaktsioonist. - Aktiveerimiseks võib olla Trp, mis muudab valgu konformatsiooni selliseks, et ta seondub DNA-le (Trp geeni repressor operonile). - Kui geeni ei reguleerita, on ta aktiivne - prokarüootsed geenid on operonides.
nagu püotsüaniini ja vesiniktsüaniidi sünteesi geene. QslA hoiab ära süsteemi aktiveerumise varajases logaritmilises faasis. QslA seondub LasR-ga ning takistab LasR-l DNA-ga seondumist ning transkriptsiooni aktivatsiooni. QslA ei mõjuta LasR-i stabiilsust ega RhlR-i kaudu hulgatunnetuse signaali aktiveerimist. QteE on neljas hulgatunnetuse vastuse modifitseerija. QteE mõjutab LasR ja RhlR stabiilsust ning sellest johtuvalt regulaatorvalkude kuhjumist bakteris. QteE üleekspressioonitüved pärsivad P. aeruginosa patogeensust Drosophila mudelsüsteemis. PQS-süsteem (Pseudomonas quinolone signal) on P. aeruginosa kolmas hulgatunnetuse süsteem, mida vahendab PQS (2-heptüül-3hüdroksü-4-kinoloon) ja HHQ signaalmolekulid (PQS eellasmolekul). Kinoloonisüsteemi signaalmolekul sünteesitakse antranilaadist ning pole AHL-süsteemiga seotud. Signaaliraja
annaabi.ee 
