11. Millistest osadest koosnevad kinnistusregistri kanded ja mille kohta neid tehakse? Kinnistusregistri kanne sisaldab: 1) kande teksti; 2) kande tegemise kuupäeva; 3) kande teinud isikute allkirja. Kande tekst sisaldab: 1) kinnistatud asjaõiguse või märke sisu, sealhulgas isikut, kelle kasuks kanne tehakse; 2) viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada; 3) viidet järjekohale, kui samal päeval tehakse samasse registriossa mitu kannet (§ 49). 12. Mis on kinnistamine? Kinnistamine on kinnistamiseks pädeva isiku määruse alusel kinnistusraamatusse kande tegemine, sealhulgas kande muutmine või kustutamine. 13. Mis on ja kuidas tehakse kinnistamisavaldus? Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.
elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus. Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on reeglina nõutav selle isiku nõusolek,
(7) Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende ruumide juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. (8) Igale korterihoonestusõigusele avatakse ühel ajal kinnistusregistri iseseisev osa ja hoonestusõiguse senine registriosa suletakse. Koormatud kinnisasja registriossa tehakse kanne selle kohta, et hoonestusõigus on jagatud korterihoonestusõigustekskorterihoonestusõigusteks. (9) Muus osas kohaldatakse korterihoonestusõigusele korteriomandit ja hoonestusõigust reguleerivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa kohta käivad sätted kehtivad korterihoonestusõiguse esemeks oleva hoonestusõiguse mõttelise osa kohta.
kolmandale iskule edasi võõrandada. Hoonestusõigusel lasuvad koormatised, nagu hüpoteegid, reaalkoormatised, rent, mis on seaduslikult hoonestusõigusele seatud ning mis on tekkinud kinnistusraamatu kande või seaduse alusel, tuleb enne hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust kustutada või välja osta. Koormatise kustutamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek, mis antakse üldjuhul koormatise väljaostmisel või täielikult tasumisel või ülekandmisel maatüki registriossa. Kinnisasja omandi üleminekul võlaõigused reeglina lõpevad või lähevad need kohustustena üle maatüki omanikule, kellel tekib õigus need ennetähtaegselt üles öelda. Hoonestusõiguse kustutamist ei takista koormatised, mis on seatud hoonestaja enda kasuks, näiteks omanikuhüpoteek. 4.1.4.Hoonestusõiguse lõppemine § 245. Hoonestusõiguse lõpetamine selle omandamisel kinnisasja omaniku poolt (1) Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse
Ühine omand: 1. Kaasomand – kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa(mõttelised osad) ühisest omandist (mitte konkreetne osas ühisest asjast) 2. Ühisomand – kahele või enamale isikule kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (abikaasade ühisomand, seltsinglaste ühisomand) Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud ühise omandi liik. ÜHISOMAND Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisomandi valdamine, kasutamine, käsutamine: Abielu puhul
888 Tallinn, edaspidi nimetatud "maakler", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või 2pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas. 1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub maakler vahendama käsundiandjale kuuluva kinnisvara asukohaga Harjumaa, Viimsi vald, ............... tn. ..., sisse kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriossa nr. .........................., müüki. 2. Käsundiandja ja maakleri õigused ja kohustused 2.1. Käsundiandja teeb maaklerile ülesandeks ja maakler võtab endale kohustuseks teostada alljärgnevad toimingud: 2.1.1. Ostja leidmine käsundiandjale kuuluva käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistule (müügiobjekt). 2.1.2. Notariaalse müügilepingu sõlmimiseks kõigi selleks vajalike dokumentide ettevalmistamine ning notaribüroos aja broneerimine. 2.1.3
omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast kaasomanikul on osa omandiõigusest kogu asjale e nn mõtteline osa. Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata asjas kui omandis. Eeldatakse erilise isikliku suhte olemasolu, nt abielu. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud üise omandi liik. Kaasomandi erivormiks on korteriomand korteriomand koosneb ainuomandist korterile ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda korteiomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid. Kaasomandis olevaid asju
notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus. Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on reeglina nõutav selle isiku nõusolek,
kinnistusraamatusse kandmise järjekorrast. Kuna kannete järjekorral on sellest tulenevalt õiguste väärtuste seisukohalt oluline tähendus, ei saa seda jätta kinnisturaamatu pidaja äranägemise hooleks, vaid see tuleb siduda ühemõttelise kriteeriumiga. Piiratud asjaõigused omavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kanded tehakse vastavate kandeavalduste saabumise järjekorras, mis tehakse kindlas nende registristreerimise järgi kinnistuspäevikus. Kui ühel päeval tehakse registriossa ainult üks kanne ja seejuures peetakse kinni avalduse saabumise järjekorrast, puudub vajadus kande järjekoha täiendavaks nähtavakstegemiseks. Kui ühte ja samasse jakku tehakse ühel ja samal päeval mitu kannet, siis tehakse need kinnistamisavalduse saabumise ajalises järjekorras, mis vastab nende registreerimise järjekorrale kinnistuspäevikus ja kinnistusraamatusse tehtavate kannete järjekoht on määratud kannete järjekorraga selles registrijaos
- Asjaolud: Aktsiaselts S (likvideerimisel) (edaspidi hageja) esitas 1. septembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi AS-i L (edaspidi kostja) vastu, milles palus rahuldada oma nõue Aktsiaseltsi KARIKUM (edaspidi võlgnik) vastu kostjale kuuluva Tallinnas Mere pst 6a (Roseni tn 9) asuva kinnisasja, mis on kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti (Harju Maakohtu kinnistusosakonna) Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx (xxxxxx) (edaspidi kinnisasi), arvel hüpoteegiga tagatud 1 500 000 krooni ja kõrvalnõuete 100 000 krooni ulatuses. Samuti palus hageja tunnustada kinnisasja müügiõigust ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel. - Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõude rahuldamine välistatud ka AÕS § 352 alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva redaktsiooni järgi. Hüpoteegipidajal on AÕS § 352 lg 1 järgi
annaabi.ee 
