Enesekontrolliplaan on nähtaval kohal,kõik kokkad tevad ,kus ta asub. Enesekotrolliplaani täidavad meie söökla kokkad ja kontrollib üle majandusjuht,kes on selle enesekotrolliplaani koostanud. 1.Kõigepealt on toidukirjeldus,toidutarbiarühm.(mis kell toimub toitlustamine,mis toite pakkutakse) 2.Tehnoloogiline skeem. 3.Kontrollkaart (tooraine vastuvõtt) 4.Jahutatud või külmutatud toidu temperatuur vastuvõtmisel.(seda tabelit täidame vähemalt üks kord nädalas ja registreerime termoometri näitu) 5.Kontrollkaart(tooraine ladustamine ja säilitamine) 6.Külm või sügavkülkapi õhutemperatuur(termoometri näitu registreerime vähemalt üks kord nädalas ja konrollime iga päev) 7.Külmtoidu sulatamine(iga toidupartii;temperatuuri näit ja aeg registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 8.Kontrollkaart(tooraine ettevalmistamine) 9.Kontrollkaart(kuumtöötlemata toidu valmistamine) 10
(2) Valemite (1) ja (2) analüüs näitab, et nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. 4. Töökäik. 1. Protokollime mõõteriistad 2. Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. 3. Lüliti K avatud olekus registreerime voltmeetri näidu, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. Ɛ= 9,42 V 4. Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele. 5. Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA-ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse.
· Üleliigne mass p+n ühinemisel eraldub massidefekt energiana · Pöikeselt tulenev energia on seoseenergia · Seoseenergia sideme tekkimisel eralduv energia tuumade ühinemisel tekkiv energia energia, mis tuleb kulutada, et tuuma lõhkuda üksikuteks koostisosadeks · .. · Eriseoseenergia seoseenergia ühe tuumaosakese kohta Radioaktiivsus · On aatomi lagunemine laetud osadeks nende voogu me registreerime kiirgusena ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad · Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg (T periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine
Seejärel lülitage sisse ergutusvool, suurendage ettevaatlikult ja sujuvalt ergutusvoolu. Ergutusvoolu suurendamisel peab genereeritav emj kasvama, see on tunnuseks, et ergutusväli on samasuunaline jääkväljaga. Suurendage ergutusvoolu sammuga umbes 0,2 A, kuni emj kasvab väärtuseni e = (1,5 ¸ 1,75) U nom . Selliselt saame tühijooksukõvera kasvava haru. Katse käigus ei tohi ergutusreostaati kunagi tagasi nihutada, sest siis satute hüstereesikõvera teisele harule! Seejärel registreerime samade ergutusvoolude korral kõvera kahaneva haru. Mõõtmistulemused on sobiv esitada järgmise tabeli kujul. e e + e¯ Jrk nr Ie e= Ie korral Ie ¯ korral 2 Mõõtmisandmete põhjal joonistage generaatori tühijooksukarakteristikud ja märkige
kohta. Kuvatav peab olema õppejõu poolt õpetavatesse ainetsse registeerunud üliõpilaste arv, õpetamise maht ( tundides) ja eksami positiivsele/negatiivsele tulemusele sooritanud üliõpilaste arv. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse Erasmuse infosüsteemi põhufunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid 1. Ülikoolide arvestus: 1.1 Ülikoolide registreerime 1.2 Ülikooli sobivuse kontrollimine 1.3 Ülikoolide vahelise lepingu sõlmimine 1.4 Ülikoolide arhiveerimine 2. Üliõpilaste arvestus 2.1 Üliõpilaste registreerimine 2.2 Üliõpilaste päringu tegemine ( kvalifikatsioon) 2.3 Üliõpilaste andmete arhiveerimine 3. Ainete ja õppekava haldus 3.1 Aine registreerimine 3.2 Aine registreerimise kinnitamine 3.3 Õppekava loomine 3.4 Õppekava muutmine 3.4.1 Aine lisamine õppekavva 3.4
saamisest kuni nende täitmise või väljasaatmiseni. 62.Kas kõik organisatsioonid peavad dokumente registreerima? Millal on see otstarbekas? Kõik organisatsioonid ei pea dokumente registreerima. Otstarbekas on see siis kui vaja mingit dokumenti leida . 63.Kas käsipostiga , faksiga ja e-postiga saabunud dokumendid kuuluvad registreerimisele? Millest see oleneb? kuuluvad registreerimisele vajadusel. Oleneb sellest kui vajalik info on. Nt ametikirju ja haldusdokumente registreerime. 64.Nimeta riiklikud normdokumendid, kus on sätestatud dokumentide registreerimis kohustus avaliku sektori asutustele ja milliseid andmeid tuleb registrisse kanda? Avaliku teabe seadus ja asjaajamiskorra ühtsed alused. Registrisse tuleb alati kanda liik, pealkiri, number, kuupäev, jõustumise kuupäev, juurdepääsu piirangud, andmed kehtivuse kohta, andmeid akti muutmise kohta. 65.Registreerimise kaks põhinõuet *ühekordne *haldusdokumendi järgi (kirjade puhu) 66
- Tulemuseks on empiirilised mõisted. - Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon - Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega? - J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib "tõeliste" asjade vahel. - D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei suuda kausaalseost avastada. - I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist tuletatav. See pärineb meie mõistusest. - Ja siiski maksab üldisus ja paratamatus kõigi kogemuste kohta. - Kuidas on see võimalik? - KUNA ME TÖÖTLEME KÕIKE VASTAVALT OMA MÕTLEMISVORMIDELE. - Pole ime, et me kohtume oma kogemustes nende vormidega. Asi iseendas
Näiteks: oodatav kasum maksimaalne,oodatav kulu minimaalne Valem: µ=E[X]= ∑ pixi Dispersioon – diskreetse juhusliku suuruse dispersioon σ^2=∑(xi-µ)^2*pi Pidev juhuslik suurus - Pideva juhusliku suuruse korral ei saa rääkida mingi üksiku konkreetse väärtuse esinemise tõenäosusest. Selle korral on konkreetse üksiku väärtuse esinemise tõenäosus 0 Jaotustihedus jaotusfunktsiooni tuletis: Empiirilised jaotused - Teostame mingit katset palju kordi, iga kord registreerime juhusliku suuruse väärtuse ja leiame statistilised tõenäosused. Saame empiirilise jaotuse. Empiirilise jaotuse saab anda vaid tabeli või diagrammina. Teoreetilised jaotused - Teatud teoreetilistest printsiipidest tuletatud jaotusseadus on teoreetiline jaotus. Diskreetse juhusliku suuruse korral: valem tõenäosuste leidmiseks. Pideva juhusliku suuruse korral: valem jaotustiheduse leidmiseks. Tuntakse üle 100 erineva teoreetilise jaotuse. Diskreetsed
salt see, et me ei oskaks ebaloogilise maailma kohta öelda, kuidas see välja näeb (Wittgenstein 1922: 3.031). Ja just nagu analüütilise propositsiooni kehtivus on sõltumatu välismaailma loomusest, nii on see sõltumatu ka meie vaimu loomusest. On täiesti mõeldav, et oleksime kasutanud teistsuguseid keelekonventsioone kui need, mida me tegelikult kasutame. Aga ükskõik, millised need kon- ventsioonid ka oleksid, tautoloogiad, milles me neid registreerime, oleksid alati paratamatud. Sest nende igasugune eitamine muudaks end ise mõttetuks. Seega näeme, et loogika ja matemaatika apodeiktilises kind- luses ei ole midagi mõistatuslikku. Meie teadmine, et mingi tähelepanek ei saa iialgi ümber lükata propositsiooni `7 + 5 = 12', sõltub lihtsalt sellest, et sümbolilisele väljendile `7 + 5' on sünonüümiks `12' niisamuti, nagu meie teadmine, et iga okulist on silmaarst, sõltub faktist, et sümbol `silmaarst' on sünonüümne `okulistiga'
arengule (aparaadi juuresolekul on käitumine teine). Meetodid · Vaatlus o Sisevaatlus Valim peab olema representatiivne. Nt kui tahame uurida 9-aastaseid poisse, siis need on kättesaadavad, kuid mingi teatud haigusega on valim väiksem o Välisvaatlus a) loomulik loomulik kk, ei suunata käituist (nt lasteaias); b) laboratoorne muudame teatud tingimusi ja registreerime muutuse · Longituud pikemaajalised uuringud. Samu isikuid uuritakse aasta(kümne)te jooksul. Uuringu plussideks on täpsemad andmed varasemate ja hilisemate seoste näol. Saame kätte arengu seaduspärasusi ja individuaalseid iseärasusi. Miinuseks on ajakulu, valimiga võivad tekkida probleemid ning meetod on väga kallis. · Läbilõike uuring uuritakse ühel ajahetkel sama meetodiga eri vanuses katseisikuid Nt 25-,
erinevalt väljendunud ja ka geneetiliselt kaasa antud( autoritaarsus, tunnetatud kontroll - kas kontrollib ise või keegi kontrollib väljaspoolt) selle käsitluse raames võib vaadata ka arengulist järjestust - psühhoseksuaalsed või mingid muud E. Erikson - Taani päritolu Am. psühholoog kas on üks v mitu situatiivset põhjust, muutus on interaktsiooni vastasmõju tagajärg, mitte aga nende nähtuste seesmine omadus, muutust võime aga kirjeldada kui mingit seisundit ajateljel, me registreerime toimunud muutusi vaadeldes seda situatsiooni erinevatel ajahetkedel, oluliseks jooneks on see, et et need muutused pole teleoloogilised see on filosoofia üks gategooria, see väidab, et asjadel on mingi lõppseisund, mille poole püüelda, see lõppseisund mõnel juhul puudub , siis otsitakse põhjus tagajärg seos, otsitakse sel juhul üldiseid seaduspärasusi eeldatakse väljaspool oleva vaatleja olemasolu,ta kirjeldab asjade seisu Kolmas maailmavaade on organismiline maailmavaade
objektidega - ja seda nii, et me just nende apriorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada? Selle vastuse annab Kant oma puhaste mõistuse mõistete transtsendentaalses deduktsioonis (tuletuses). Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J.Lock ütleb: Kui me võtame kahe sündmuse põhjusliku seose, siis tunneme me siin ära jõu, mis on "tõeliste" asjade (substantside) vahel toimiv. Skeptik Hume ütleb: Me ei suuda mingit kausaalset seost avastada. Me registreerime vaid üksteisele järgnevust. Kausaalsusprintsiibil ei ole selletõttu objektiivset kehtivust. See on vaid omamoodi õigustatud harjumuslik õigus. Kant ütleb: Selles on Hume'l täiesti õigus, et kausaalsusprintsiip ei ole aistingust tuletatav. See pärineb nimelt mõistusest. Ja siiski on see üldiselt ja paratamatult maksev kõigi kogemuste kohta! 11 Kuidas on see võimalik
· J.Locke: Mõistuses ei ole midagi, mida enne seda objektidega? meeltes poleks olnud. · J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, · Leibnitz oleks lisanud: Väljaarvatud mõistus ise! tunneme me ära jõu, mis toimib "tõeliste" asjade · See oleks ka I.Kanti vastus. vahel. · Transtsendentaalne analüütika · D.Hume: Me registreerime vaid järgnevust, kuid ei · Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Kuid suuda kausaalseost avastada. meelelisus on omakorda mõistusest sõltuv. · Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon · Paljas aisting ilma mõistuseta oleks meile · I.Kant: Kausaalsusprintsiip pole aistinguist "arusaamatu". tuletatav. See pärineb meie mõistusest. · Muljed ilma mõistuseta oleks pimedad
annaabi.ee 
