(meie enda) mõtestatud ja tunnetatud suhtumine; st loomingulisuse kohalolek, vabadus, julgus ja oma läbitunnetatud elamuste ja mõtete kogum, mida soovitakse jagada. Me peame oma olemasoluga õigustama seda, et meile on antud õigus asju sügavamalt läbi mõelda ning selle kaudu ka seda endast välja anda. Niiöelda ,,kiiksu" ei tohi mingil juhul karta, sest see on paeluv, see teebki meist huvitava inimese, meie narratiividest aga kultuuri kandja ja edendaja. Meie refleksiivsuse ja meie konstruktsiooni vahel peab olema intellektuaalne moment see me enda, inimkonna ja üldise refleksiivsuse vahe tajumine, me enda rolli ja funktsiooni tajumine, kus me ei tee midagi lihtsalt formaalselt, lihtsalt paberile visates. Kultuur ei saa olla automaatkäigukast. Kultuur on oma loomult 4/5 Koostas: Meris Tammik (meristammik@gmail
Näiteks esines selliseid absurdseid juhtumeid, kus ühes ja samas ajalehenumbris võis pealinn tähendada kord Tallinnat, kord Moskvat. 2. Grammatiline sarnastumine 2.1 Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine Vene keele mõjul on refleksiivverbide kasutamine eesti keeles määratu palju laienenud. Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma
tootmise teguritesse on ka peamiseks tunnuseks, mis eristab ühte riiki teisest; raha seevastu liigub takistuseta ringi kogu maailma ulatuses. G. Soros "Globaalse kapitalismi kriis. Avatud ühiskonda ähvardavad ohud". Tallinn: AEF, 1999, 332 lk. Ekslikkus Ekslikkus tähendab, et osalejate mõtlemise ja asjade tegeliku seisu vahel puudub vastavus, ning sellest tulenevalt on tegudel ettekavatsemata tagajärjed. Refleksiivsuse mõiste Refleksiivsuse näol on tegemist mõtlemise ja reaalsuse vahelise vastastikuse tagasisidemehhanismiga. Finantsturud püüavad prognoosida tulevikku, mis sõltub nendest otsustest, mida inimesed teevad olevikus. Füüsikalised objektid liiguvad neile omaselt sõltumata sellest, mida keegi mõtleb. Refleksiivsus ei sobi kokku majandusteooriaga, mille aluseks on njuutonlikust füüsikast ülevõetud tasakaaluteooria. Turufundamentalism (laissez faire) on süüdi selles, et globaalne
Analoogiliselt saab tõestada vastupidise kuulumise. 2) Oletame vastuväiteliselt, et klasside ühisosa ei ole tühi. Siis leidub selline z, et z [x]R ja z [y]R. Ekvivalentsiklassi definitsiooni rakendades saame xRz ja yRz. Relatsiooni R sümmeetrilisusest saame zRy ja transitiivsust rakendades xRy, mis on vastuolus väite 2) eeldusega. 3) Iga x X kuulub relatsiooni R refleksiivsuse tõttu iseenda ekvivalentsiklassi ja seega ka ekvivalentsiklasside ühendisse. 24) a. Relatsiooni, mis on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne, nimetatakse mitterangeks järjestuseks, nt suvalisel arvuhulgal määratud mitterange võrratus . b. Relatsiooni, mis on antirefleksiivne ja transitiivne, nimetatakse rangeks järjestuseks, nt suvalisel arvuhulgal määratud range võrratus <. c
objektiivse tõena Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine Kolmekordne kriis: isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis – kus on esitletav tegelikkus teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule 5. Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood (1980-90) Püüd ületada kriisi Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine, Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus-subjektiivsus’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro-mikro’ tase ja nende vaheliste suhete ümberhindamine Postmodernism Sotsiaalse konstruktsionismi metateooria areng 6. Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Süveneb arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab maailma Tekivad uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele Mida teha uurimuse käigus saavutatud teadmisega?
Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng „Modernsuse moolok“ – the Juggernaut of Modernity – A.Giddens 1991 „Tabamatu maailm“ – Runaway world Ühiskonna keerukuse suurenemine, muutunud suhted institutsioonide ja indiviidide vahel Ebaisikulised suhted, ekspertsüsteemid ja usaldus või skeptitsism nende vastu Refleksiivsuse kasv Ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil; Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S. Lash); Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi
Võrdlev psühholoogia – USA traditsioon Uuemad suunad käitumisökoloogia (süntees etoloogia ja evolutsiooniteooria vahel) ja kognitiivetoloogia (püüab lõhet inimese ja teiste loomade vahel vähendada, püüdes kirjeldada kvalitatiivseid ja loomade enda subjektsusel põhinevaid kognitiivseid ja kommunikatiivseid protsesse) jne. Semiootikale on oluline loom kui subjekt, kes oma omailmas otsuseid vastu võtab. Semiootika saab loodusteadustele abiks olla refleksiivsuse ja enda uurija positsiooni teadvustamisel, uurimistulemuste paremini esitamisel, uurimisel et nt millised seosed tulevad kaasa teatavate sõnade kasutusel. 26.02.15 Kõigil loomadel, hoolimata liigist, on teatud sotsiaalne lävimine, sotsiaalne struktuur, ka üksikeluviisilistel on ju vaja leida partner, on vaja suhelda, teine osapool ära tunda – alus, mille pinnalt semiootika ja etoloogia lõikuvad. Olulised lähtekohad: P
o Vastuolud andmete esitamise ja osalejate konfidentsiaalsuse kaitse vahel · Analüüs peab põhinema andmestikul ja olema veenev · ANONÜÜMSUS... · Uurija esitab ja interpreteerib teiste inimeste tõlgendusi, arvamusi ja peab selgelt eristama oma interpretatsiooni uuritavate subjektide interpretatsioonidest polüfoonia printsiip · Uurija põhjendab oma interpretatsiooni, hoides kinni refleksiivsuse printsiibist, s.t ta on teadlik ja arutab, miks ta uuritavate subjektide nägemusi just selliselt interpreteerib ning kaalub ka teisi tõlgendamisvõimalusi · Uurija võimaldab lugejal esitatud faktide alusel teha omad järeldused, esitades piisavalt palju ja selgeid väljavõtteid andmestikust · Kuid see ei tähenda, et ainult tsitaadid võivad asendada analüüsi · Üldiselt suhe analüüsi ja tsitaatide vahel on ¾ analüüs : ¼ tsitaadid. PS
S = {(x, z) : leidub y ∈ Y nii, et (x, y) ∈ R ja (y, z) ∈ S}. 23. Refleksiivsus, antirefleksiivsus, sümmeetrilisus, antisümmeetrilisus, transitiivsus. Näited. Relatsiooni maatriksi ja graafi kuju iga omaduse korral. [2] Refleksiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse refleksiivseks, kui iga x∈X korral (x,x)∈R o Kui X on lõplik hulk, siis saame R esitada maatriksina. Refleksiivsuse korral on relatsiooni maatriksi peadiagonaalil väärtused 1. o Refleksiivse relatsiooni suunatud graafis on iga tipu juures silmus. Antireflektsiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse antirefleksiivseks, kui iga x∈X korral (x,x)∉R o Antirefleksiivse relatsiooni maatriksi peadiagonaal koosneb nullidest. o Antirefleksiivse relatsiooni suunatud graafis ei ole ühegi tipu juures silmust. Sümmeetrilisus
nimelisele Bali meediumile/samaanile. 4 filmist koosnev seeria. Toimuvad kõik Jero kodus, koduhoovis, kus kliente vastu võtab. Võimaldab spetsiifilist teemat filmi kaudu tundma õppida. Tänane film (kolme eelneva tegelase poolt tehtud): Releasing the Spirits: A Village Cremation in Bali, 1990. Räägib küla põletusmatusest - see on kallis ettevõtmine (seal on hinduism). Eesmärk, et inimesed saaksid korralikult maetud, kuna see on kallis, tehakse kollektiivmatus. Olulisel kohal on refleksiivsuse moment (antropoloogid paljastavad meetodeid, kuidas uurimust/filmimist läbi viisid räägivad oma ideedest ja kõhlustest). Tegemist on sündmusfilmiga, mis oli väga kompleksne, kuigi toimus mitme päeva jooksul. Neid huvitab väga spetsiifiline antropoloogiline nähtus. Püüavad nähtust ja selle uurimist filmi kaudu näidata. Tuleb välja, et inimesed mäletavad asju erinevalt; tegemist on tõlgendusprotsessiga ja tihti ka vale tõlgendusega. Filmi tehes jäävad paljud asjad märkamata
Kui R on ekvivalentsusseos hulgal A , siis faktorhulk on klassijaotus hulgal A . TÕESTUS [a] R={x A :aRx } Meenutame, et . [a]R a A R a A 1. iga korral. Tõepoolest, seose refleksiivsuse tõttu iga a [a] R korral aRa , s.t iga a A korral . [a] R [b ]R [a] R [b ]R = 2. Kui , siis . Teise tingimuse kontrollimiseks näitame, et kui [a] R [b ]R [a]R=[b ]R , siis . c [a] R [b] R aRc bRc
=> jutt on sellest, et ,,ratsionaalne" olles tuleb ratsionaalselt vaadata ka seda, kuhu ratsionaalsus on viinud. Weber: formaalne ratsionaalsus on ,,tühi", ta ei ole ,,hea" võI ,,halb" väärtuste mõttes, vaid järgib oma loogikat; v. Wright: ratsionaalsus on nagu taskulamp siis kui kõnnime pimedas koopas: näeme paremini enda järgmist sammu, aga selle valguse tõttu me ei suuda näha, kus on väljapääs pimedusest => kasvav vajadus refleksiivsuse, ühiskonna eneseanalüüsi järele - sotsioloogia on siiamaani olnud teooria progessi kohta. Ehk on aeg hakata looma uut teooriat, mis praeguse sotsioloogia seisukohast võiks välja näha kui taandarengu teooria?
annaabi.ee 
