V Seminar, Majandussotsioloogia - Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: a) globaliseerumine b) individualiseerumine c) muutused soorollides d) globaalsed riskid a) Autor Becki sõnul on globariseerumine üks tegur liikumaks reflektiivse modernsuse faasi. Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab
ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid:
postindustriaalne ühiskond, võrgustiku ühiskond jne. (Kui midagi uut välja mõtelda ei õnnestu, siis tuleb mõni vana asi lõppenuks kuulutada: ajaloo lõpp, töö lõpp, teaduse lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks väljavenitamine: see sisaldab ülevaadet moodsa ühiskonna kujunemise faasidest, käsitlust teaduse ja ekspertide ambivalentsest rollist tänapäeva ühiskonnas ning teooriat ühiskonna muutumisest refleksiivseks. Kui USA kaitseministril Donald Rumsfeldil on lootust ajalukku minna veel millegi muuga kui Iraagi sõda, siis on see üks luuleline mõttearendus, mis minu kohmakas proosatõlkes kõlaks umbes nii: "Nagu me teame, on olemas tuntusi, mida me tunneme. On asju, millest me teame, et me neid teame. Me teame samuti, et on tuntusi, mida me ei tunne. Mis tähendab, et me teame, et on olemas tundmatuid asju. Kuid on olemas ka tundmatuid tundmatusi, millest me ei tea, et me neid ei tea."
Rabavesi sisaldab baktereid Rabavees sisaldub baktereid Mehe elulugu näitab, et... Mehe eluloost nähtub, et.. Refleksiivses lauses muutub kogu struktuur: lause algab enamasti kohakäändes määrusega, alus või aluslause aga on lause lõpus. See on eesti lausestruktuurile ja eestlase lingvistilisele mõtlemisele palju harjumatum kui nimetavas käändes alusega algav lause. Võib kaasa tuua keerulisemates lausetes kiirel semantilise tõlgendamisel probleeme. Refleksiivseks muudetud lause semantilisel tõlgendamisel võib valitsema hakata verbi mingi kõrvaltähendus, mistõttu võidaks elausest valesti aru saada. a) Ajaleht avaldab need seisukohad b) Ajalehes avalduvad need seisukohad Seega lauses a tähendad sõna avaldab publitseerimist, lauses b aga hoopis millegi ilmnemist. Refleksiibide ülekasutamine tõrjub kõrvale eesti keelele omaseid mitmesõnalisi väljendeid: Edaspidi on võimalik prognoosida, kes jääb haigeks
samas edendab üksikisikut ning tema kaudu kogu ühiskonda. (1 lk 14) Kriitiline ehk hindav lugemisoskus – lugeja oskab tekstide (keele) abiga hallata iseennast ja ümbritsevat maailma; ta teeb oma varasemate teadmiste ja teksti põhjal uusi järeldusi ja väljendab oma arvamust (oskab vastata küsimustele Mis ma arvan?, Mida ma oleksin ise teinud selles olukorras?); seda on nimetatud ka funktsionaalse lugemisoskuse alla kuuluvaks refleksiivseks ehk analüüsivaks lugemisoskuseks. (5) Lugemisoskuse omandamise algetapp keskendub lugemisoskuse põhitehnika ehk elemementaarse lugemisoskuse omandamisele. Lugemisoskuse arenedes siirdub põhirõhk elementaarselt lugemisoskuselt üha enam funktsionaalsele ja kriitilisele lugemisele, õppimisele ja lugejaks kinnistumisele. (1 lk 14) Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise
, } ning × . Seame seosele vastavusse maatriksi = (), kus = 1, kui ( , ) ja = 0, kui ( , ) , kus = 1, 2, ... , ja = 1, 2, ... , . iv. Seoseid võib kujutada ka mitmesuguste nooldiagrammide abil. Kui element on seoses iseendaga, siis seda väljendab ringnool algus- ja lõpp-punktiga sama elemendi juures. v. Eespool oli juba mainitud, et seost võib määrata ka sõnaliselt, mingi omaduse või tingimuse abil, valemina jms. Seoste omadused Binaarset seost hulgal nimetatakse: refleksiivseks, kui iga element on iseendaga seoses, s.o iga korral (,); antirefleksiivseks, kui ükski element ei ole endaga seoses, s.o iga korral (,); sümmeetriliseks, kui elemendid on vastastikku seoses, s.o iga , korral, kui (,), siis (,); asümmeetriliseks, kui elemendid tohivad olla seoses vaid ühes järjestuses, s.o iga , korral, kui (,), siis (,); antisümmeetriliseks, kui iga , korral (,) ja (,) vaid siis, kui =; transitiivseks, kui iga ,, korral, kui (,) ja (,), siis (,);
..., yn} vahel. Seame relatsioonile R vastavusse m×n-maatriksi, kus maatriski element . Nt, jaguvusrelatsioon. c. Graaf: Relatsioone lõpliku hulga X elementide vahel saab kujutada suunatud graafi abil. Kujutame hulga X elemente graafi tippudena ja joonistame tipust x tippu y kaare, kui kehtib xRy. Nt, jaguvusrelatsioon d. Avaldis: algebralised avaldised, nt võrratused. 22) Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse a. refleksiivseks, kui iga x X korral (x, x) R. Nt samasusrelatsioon. Maatriksil on peadiagonaalis kõik ühed, graafis on iga tipu juures silmus. b. antirefleksiivseks, kui iga x X korral (x, x) R. Nt relatsioon . Maatriksi peadiagonaal koosneb nullidest, graafis ei ole ühegi tipu juures silmust. c. sümmeetriliseks, kui (x, y) R korral alati (y, x) R. Nt relatsioonid = ja . Maatriks on sümmeetriline peadiagonaali suhtes, suunatud graafis iga kaare
tingitud mitmesugustest asjaoludest, Eestis ilmselt eelkõige sellest, et haridustaseme mõju osa rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike. Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. 2
o Nt. Olgu R ⊆ X × Y ja S ⊆ Y × Z kaks relatsiooni. Relatsioonide R ja S kompositsiooniks nimetatakse relatsiooni R ◦ S ⊆ X × Z, mis on määratud avaldisega R ◦ S = {(x, z) : leidub y ∈ Y nii, et (x, y) ∈ R ja (y, z) ∈ S}. 23. Refleksiivsus, antirefleksiivsus, sümmeetrilisus, antisümmeetrilisus, transitiivsus. Näited. Relatsiooni maatriksi ja graafi kuju iga omaduse korral. [2] Refleksiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse refleksiivseks, kui iga x∈X korral (x,x)∈R o Kui X on lõplik hulk, siis saame R esitada maatriksina. Refleksiivsuse korral on relatsiooni maatriksi peadiagonaalil väärtused 1. o Refleksiivse relatsiooni suunatud graafis on iga tipu juures silmus. Antireflektsiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse antirefleksiivseks, kui iga x∈X korral (x,x)∉R o Antirefleksiivse relatsiooni maatriksi peadiagonaal koosneb nullidest.
nimetan ma kõike seda, mis meie kaasteadvalt ( conscientia) meis toimub." (Principia I, 9). Mõtlemine on üheltpoolt alati mõtlemine millestki, mõtlemisel on mingisugune objekt, sisu. Kuid mõteldes oleme me Descartesi järgi teiseltpoolt alati teadlikud ka sellest, et me mõtleme. Selles mõttes on mõtteakt lisaks enda objektile suunatud alati ka iseendale. Sellist tagasisuhet nimetatakse filosoofia keeles refleksiooniks. Kahtlust võiks nimetada siis refleksiivseks mõtlemiseks. Nii defineeritud mõtlemine kui suhestatus ühtaegu nii mõtlemise objekti kui ka subjektiga on seesama, mis teadvus (teadvus on teadlik olek meie psüühilistest aktidest). Seega kasutab Descartes antud juhul terminit "mõtlemine" samatähenduslikuna terminiga "teadvus". Nii võib öelda, et metoodilise kahtlusega on Descartes saavutanud seda, et ta võib täiesti tõsikindlalt või kaheldamatult ütelda, et me teame oma teadvuse olemasolu ja selle antust meile
tingimusi 1. ja 2., vahel on üksühene vastavus. Seetõttu defineeritakse funktsiooni mõiste ka nii: Definitsioon Olgu X ja Y hulgad. Seost R X ×Y nimetatakse funktsiooniks, kui 1. iga x X korral leidub y Y nii, et ( x , y ) R 2. kui x X ja y , z Y on sellised, et (x , y ) R ja (x , z ) R , siis y=z . Edaspidi mõtlemegi funktsioonidest kui kindlatest seostest. Seose omadused Definitsioon Seost R hulgal A nimetatakse (a) refleksiivseks, kui iga a A korral (a , a) R ; (b) irrefleksiivseks, kui iga a A korral (a , a) R ; (c) sümmeetriliseks, kui iga a , b A korral, kui (a , b) R , siis (b , a) R ; (d) antisümmeetriliseks, kui iga a,b A korral, kui (a , b) R ja (b , a) R , siis a=b ; (e) transitiivseks, kui iga a,b,c A korral, kui (a , b) R ja (b , c ) R , siis (a , c ) R . Märkused
annaabi.ee 
