olnud eseme, olendi või nähtusega semantilise seose. (Õim 2001a: 554555) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuuri poolest on fraseoloogiline isikunimetus liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on nimisõna (Õim 2001a: 555). A. Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) 1. Substantiivse täiendosaga fraseoloogilised liitnimisõnad Nendes väljendites märgib põhisõna referenti ja täiendsõna iseloomustab teda mingi tunnuse alusel. Täiendsõna võib lähtuda mingisugusest omadusest (vedelvorst, lambapea), iseloomulikust tegevusest (pättjalg), välimusest (lokilammas), elukohast (maarott), otstarbest (kahuriliha), olemusest laiemalt (hädapasun). Kui toetuda liitsõna komponentide ühesele tähendusele ning tuntud stereotüüpidele, siis võivad taolised nimisõnad olla ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab
Kui kuuleme sõna koer, tekivad assotsatsioonid küll, seda aga ainult seetõttu, et teame, et meie keeles tähistab koer just seda looma. Seega tähendust ei saa tuletada sõna häälikkoosseisust. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse... ... on arbitraarne e meelevaldne (motiveerimatu suhe). Seega võiks nt koer olla eesti keeles ka reok, keor, sedur, mude vms. Seetõttu ongi üht ja sama referenti tähistavad sõnad keeliti erinevad (dog koer hund). Erandiks on aga siiski teatava piirini motiveeritud tähendusseosega onomatopoeetilised sõnad (tilisema, kolisema, piip-piip), mõni neist on rohkem, mõni vähem motiveeritud (nt piip-piip rohkem, kolisema veidi vähem). Et eri keeltes helisid täpselt ühtmoodi ei matkita, viitabki ka nende sõnade puhul teataval määral motiveeritud tähendusseosele (mõtle, kuidas eri keeltes koerad hauguvad).
Raha raha on märk. Kui meil on märk, peame teadma, mida ta tähendab ja millele osutab(mis on tema signifikaat) ja alles siis saame rääkida rahast. Mis on raha signifikaat(sisu- semantiline struktuur, üks võimalus seda kätte saada on tõlkida see)?: 1 EEK on 1:15.6 Tähendus ja mõiste (12.12.08; Katre Pärn) Tähendus: kui semiootikas räägitakse tähendusest,siis kohtame suurt mõistetekimpu ja tähendus ise on nende seas küllaltki harva. Enamasti kohtame selle asemel referenti jt spetsiifilisi mõisteid. Baastasandil tegeltb semiootika tähendust omavate märkide uurimise probleemidega. · mida uurime,kui uurime tähendust? : baasarusaamaks tähendusarusaama puhul see,et meil on maailmas teatud hulk tajutavaid asju, mis on seotud otsese mittetajutavate asjadega(mis kättesaadavd tajutavate asjade vahendusel) e maailma saab jagada asjadeks, mida kasutame asjade enestena nt labidat kasutame
ajalooline keele uurimine ainuke võimalik. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on „iseenesest“ erinevad
13. Frege(1848-1925) ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. · Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. · Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) · Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). Strukturalism käsitleb keelt kui süsteemi. Sweet eristab 2 sorti häälikuid, mille erinevus sõltub kontekstist ja mis on ,,iseenesest" erinevad
putukad püüavad taimeõiega kopuleeruda, võttes sellega kaasa õietolmu – aitab taimeõiel paljuneda. Taimeõiest võib rääkida kui mimeedist, aga samas kaotab ruttu aktiivsuse: on piiratud ruumi, ajaga, võib olla piiratud ainult mõne päevaga. Liblikatel silmtäpid, mis jäljendavad nt öökulle, aga ei ole võimalik öelda, millist konkreetset lindu need jäljendavad – pigem jäljendatakse tähenduskomplekse, mis on indiviidi omailmas olemas – ei pruugi olla otsest referenti. Võidakse sarnaneda ootamatule muutusele, millelegi, mida ei ole ette arvatud – kasulik mimeedile, kuna segeli seonduvad ootamatused ohuga. Mimikri struktuur kipub niimoodi hajuma, väga paljusid asju saab mimikrina tõlgendada. Hariliku kärnkonna kaitseasend (tõuseb tagajalgadele ja möriseb) – modell on kõik need loomad mao omailmas, kes on ärasöömiseks liiga suured, teeb nii, et madu peaks teda mittesöödavaks, kuuluvaks teise tähendusrühma.
tegevusele või tunnusele. Nt Seesugune tegevus ei saanud kaua kesta. 6. Küsivad-siduvad e interrogatiivsed-relatiivsed (kes, mis, kumb, missugune, mäherdune, milline, mitu, mitmes, mitmendik) muudavad väitlause küsivaks või esinevad kõrvallause sidendina. 7. Määratlevad e determinatiivsed (kõik, kogu, terve, iga, igaüks, kumbki, mõlemad, emb- kumb, ise, oma). Laiendavad nimi- või asesõna, tõstes esile selle referenti või rõhutades tema terviklikkust, nt Teda ennast polnud ollagi. Ise ta ütles, et kõik saab korda. 8. Umbmäärased e indefiniitsed (keegi, miski, mingi, ükski, mitu, mõni, mõningane, üks `keegi, mingi', teine `muu', mingisugune, paljud) viitavad täpsemalt konkretiseerimata asjale või tunnusele. 10. Määrsõna e adverb - Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. Tõendmaterjal on alati poolik, muuhulgas seepärast, et kood on lõplik, maailm lõpmatu. (Umberto Eco väide tekstist kui ,,laisast mehhanismist). Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi (Russell jt loogilised positivistid) on luhtunud. Lõpmatut tegelikkust pole koodi abil kunagi võimalik täielikult peegeldada (vastandina mesilaste võrdlemisi lõplikule tegelikkusele, kus on ainult kaks referenti: suund õite poole ja õite kaugus). Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Semantiline kolmnurk Tähistaja (,,laud") Tähistatav Referent Detonaat (LAUD) 1. Isegi õige laua valik tegelikkuses nõuab rohkem kui koodi tundmist, nõuab konteksti, mida kannab inimeste rikas sisemine keel. Tegelikkuse lõpmatus viib tähenduse piiride
muutuda.) 1. moodus. Kirj teose maailm on osalt verbaalne, osalt mitteverbaalne. Tegelaskõne .- sõnaline, kirjeldused, sündmused jm mittekõneline. see on enam seotud tekstivälisega. Todorov kasutab proosatesti kahesusest kõneldes Platoni sõnu: mimesis – kõne kujutamine, autor imiteerib kellegi kõnet. diegesis – mittekõne kujutamine, mittesõnaliste nähtuste tähistamine sõnadega. Moodus on täpsuse aste, millega tekst väljendab/esitab referenti. (Kõne on vist ainus valdkond, mida proosatekst saab edastada täpselt – otsest stiili kasutades.) 2. ajaline organiseeritus Organiseerituse kord, kulgemine. Jutustamise kord ei saa olla täiesti paralleelne jut. sündmusele. Enamikul juhtudel on tegu etteruttamiste v tagasipöördumistega. Jut. aeg on mitmemõõtmeline. Ettevaatamine võib sisalduda juba pealkirjas: “Ivan Iljitši surm”. Tulemuseks on jutustavas diskursuses – anakronism – eksimus ajaarvamise vastu.
Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust. analüütilise (keele)filosoofia - • USAs analüütilise filosoofia sünd: toetudes Fregele ja Russelile, eelkõige Ludwig Wittgenstein ja tema järgijad. Gottlob Frege 1848-1925 • Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson). TERMINID: Struktualism Baudouin de Courtenay -Poola keeleteadlane. Töötas võrdlev-ajaloolise keeleteaduse alal. Foneemi mõiste.
annaabi.ee 
