kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham) Eudaimonistlik utilitarism õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill) Eelistus-utilitarism õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab. Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism:
Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea”. Mill kritiseerib Benthanit: Elu nautiv siga oleks pisu kõrgemas moraalses seisundis, kui rahulolematu Sokrates (Benthami järgi). Selline lähenemine on aga toores. Kaks utilitarismi tüüpi: 1. Teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed („üldiselt ära valeta„) 2. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui ta järgib reeglit, mille järgimine toob kaasa palju kasu, õnne, heaolu suurele hulgale. Kui järgida reegleid, mis annavad meile soovitud tulemused, on kasu maksimaalne. (Ära valeta, varasta ega peta, ära põhjusta asjatuid kannatusi!) Utilitarismi tugevused • annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale (tee seda, mis toob kaasa kõige suurema kasu!)
seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste rahuldatuses. Maksimeerimise põhimõte tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu kõigi teost puudutatute kasu. Kui mul on päranduseks sada kilo makarone, siis ma peaks selle annetama alatoitunutele, mitte varustama seda enda lattu. 39. Utilitaristide meelest on moraalselt hea see tegu, mis toob kõige suuremal määral kasu kõiksusele. 40. Reegliutilitarism-tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. Teoutilitarism-tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv 41. Utilitarismi poolt Edendab suurimal määral kõiki moraali funktsioone korraga. Utilitarismi astu- tegude tagajärgede teadmise probleem, lubab liiga palju,nõuab liiga palju
Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Lahendusstrateegiad teistele vastuväidetele: · "Ja-mis-siis": kui meie intuitsioon selle kohta, mis on õige või vale, läheb vastuollu utilitarismiga, siis see intuitsioon on ekslik. Utilitaristi vastus nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. · Liikuda teoutilitarismilt reegliutilitarismile. Teoutilitarism ja reegliutilitarism · Teoutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. · Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. Eetika alused, 7. loeng:KANTIAANLIK EETIKA Deontoloogiline eetika
Reeglid loovad olukorra, kus asjadele, tegevustele või arvamustele saab omistada ainult kaks iseloomustavat väidet, s.t. nad võivad olla "õiged" või "valed". Reeglideontoloogia moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reegliutilitarism moraaliteooria, mis nõuab, et peaksime alati tegutsema vastavalt reeglile, mille kohaselt tegevus peab tooma suurima õnne kõige suuremale hulgale inimestele ja vähendama teistele tehtavat halba. Regulatiivsed kriteeriumid reeglid, mis reguleerivad tegevust, kontrastiks konstitutiivsetele kriteeriumidele, mis seavad üles raamistiku kõnesoleva tegevuse jaoks. Näiteks tennises kirjeldavad konstitutiivsed kriteeriumid väljaku kuju ja
halb” on tõene, siis on ka intuitsioon propositsiooni (“X on hea”) kehtivuse proovikivina kasutu. Intuitsionism viib moraalsesse ummikseisu. Kui me juhtume vaidlema kellegagi, kellele on 11. Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust. Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo seisukohast. iseenesestmõistetav, et valgetel on õigus musti orjastada. 2. Moraali muutumine. Moraalsed intuitsioonid tulenevad sotsiaalsetest tingimustest ja varieeruvad erinevates kultuurides üsna suuresti. Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil
seesmised väärtused. Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus). Mill mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid: intellektuaalset, esteetilist, sotsiaalset naudingut. Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad. Teoutilitarism ja reegliutilitarism! Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine Heaolu utilitarism (welfare utilitarianism) peamiste huvide rahuldamine Ideaalne utilitarism väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad Negatiivne utilitarism kuivõrd teguviis vähendab kannatusi Utilitaristi tegevusjuhiseks on, et tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi)
Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. · Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasu-likkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid. Teoutilitarism ütleb: Tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab, kui mingi võimalik teine tegu selles olukorras. Reegliutilitarism ütleb: Mingi tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu, kui mistahes mõeldav alternatiiv. Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi. Rakendamise küsimus Utilitarism nõuab oma tegude tagajärgedega arvestamist. Tuleb hinnata tegude oodatavaid tagajärgi ühiskonnale üldiselt.
jne. Mill: pidas Benthami lähenemist tooreks. Eristas kõrgemaid(on kalkulatsioonis kallimad) ja madalamaid naudinguid. Pidas paremaks olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga ja rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea. 2 utilitarismi tüüpi: Teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed, st toob kaasa portsu kasu vms (vähemalt sama palju kasu kui alternatiivsed teod) Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju kasu vms kogu ühiskonnale. (rohkem kui tooks alternatiivsed moraalisüsteemid) Utilitarismi tugevused: annab konkreetse lahenduse igale olukorrale pole formaalne ega üldsõnaline, vaid sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele.
teo tagajärjeks olevate naudingute ja valuaistingute mitmeid omadusi: tugevus, kestus, kindlus, ajaline lähedus, viljakus, puhtus, ulatus. John Stuart Mill ei poolda õnnearvutust. Ta eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kaks utilitarismi tüüpi: teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed, st toob kaasa portsu õnne. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju õnne kogu ühiskonnale. Utilitarismi tugevused: annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole üldsõnaline. Kriitika: Õnne on raske mõõta ja võrrelda. Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi? Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine pakub tervele kambale naudingut.
Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud on kalkulatsioonis kallimad. Mill: "Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea" 133. 2 utilitarismi tüüpi Teoutilitarism tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed, st ta toob kaasa portsu hüvet/kasu/õnne. (Vähemalt sama suure portsu, kui tooks alternatiivsed teod.) Reegliutilitarism tegu on õige siis, kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgmine toob kaasa palju hüvet/kasu/õnne kogu ühiskonnale. (Rohkem kui tooks alternatiivsete moraalisüsteemide järgimine.) Utilitarismi tugevused 1.Annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. 2. Ei ole formaalne ega üldsõnaline à la tee seda, mida kõik teeks selles olukorras.
annaabi.ee 
