• Miks tuleb märga büretti ja pipetti loputada selle lahusega millega need täidetakse? - Et nendel ei ole teised lahused • Kas tohib tiitritava lahusega loputada kolbi, milles hakatakse tiitrima? Miks? Ei tohi, sest pärast tuleb uuritava lahuse suurem konsentratsioon. • Miks pole KMnO mõõtlahuse valmistamiseks otstarbekas võtta selle aine täpset kaalutist? Ta 4 kiiresti oksüdeerub õhu käes • kuidas toimub a) oksüdeerijate b) redutseerijate jodomeetriline määtamine? Oksüdeerumine põhineb nende reageerimisel KJ-ga, mille juures vabaneb ekvivalentne kogus joodi. Redutseerijate määramisel kasutatakse oksüdeerijana J2 lahust. • Millel põhineb K Cr0 kasutamine Mohri Meetodil? - Indikaatori mõjul värvub lahus kollaseks, kui 2 4 sadestumine on lõppenud, tekitab hõbeiooni liig indikaatoriga reageerides punane sade • Milles seisneb Volhardi meetodi olemus
Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Tserimeetria Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4
Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 11. Kuidas saadakse metalle nende ühenditest (aluminotermia, redutseerimine C, CO, H2 ja aktiivsema metalliga, sulatatud soola elektrolüüs)? Tuleb osata: 1. Määrata elementide oksüdatsiooniastmeid. 2. Eristada redoksreaktsioone mitteredoksreaktsioonidest. 3. Määrata oksüdeerumist, redutseerumist, oksüdeerijat ja redutseerijat redoksreaktsiooni võrrandis. 4. Tuua näiteid oksüdeerijate ja redutseerijate kohta! 5. Hinnata, kas ühend võib käituda redutseerija või oksüdeerijana. 6. Kirjutada elektronüleminekute võrrandeid. 7. Tasakaalustada redoksreaktsiooni võrrandeid elektronbilansi meetodil. 10. Kirjutada reaktsioonivõrrandeid metallide keemiliste omaduste kohta! 11. Kirjutada võrrandeid metallide saamise kohta ühenditest!
Kasutatakse joogivee puhastamisel. RAUD Iseloomustus. dmetall ehk siirdemetall. Asub 4. perioodi VIIIB rühmas. Selles rühmas paiknevad elemendid triaatidena. Välise elektronkihi salakihil kaks elektroni, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks. Ühendeid on mitmes oksüdtasiooniastmes. Põhilised oksüdatsiooniastmed on +2 ja +3. Raud(II)ühendid ei ole püsivad ja oksüdeeruvad raud(III) ühenditeks redutseerijate abil. Elektronvalem: 1s2s2s22p63s23p63d64s2. Kui raua aatomid loovutavad väliskihi eletktronid tekivad +2 ühendid, kui aga loovutavad ka dalakihilt saame +3 ühendid. Ühtaselt täidetud kihi tõttu saab püsivad ühendid. Levikult maakoores neljas element. Maakera tuuma koostises põhielement. Omadused. Kõrge sulamistemperatuuriga, pehme metall. Püsiv õhu ja vee toime suhtes. Kuivas õhus kuumutades tekib õhuke kiht Fe3O4, mis kaitseb metalli korrosiooni eest
Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V Lagunemisreaktsioon: 2 H2O2 = 2 H2O + O2 Redutseerijate standardlahused- Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Fe(II) lahused Mohri sool Fe(NH4)2(SO4)2.6H2O Fe(II) ammooniumsulfaat Oesperi sool FeC2H4(NH3)2(SO4)2.4H2O Fe(II) etüleendiamiinsulfaat Lahused 0,5 M H2SO4 s, püsivad 1 päev. Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria-
o Lämmastikhape ja nitraadid . Tavatingimustes tahke ainena. . Kuumutades tahkes olekus nitraati muutub ebapüsivaks (muutub ka tuleohtlikuks). o Fosfor(V)ühendid Püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V. Madalamates oksüdatsiooniastmetes olevad ühendid on mürgised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1. Lämmastiku saadakse kõrvalsaadusena hapniku saamisel õhust
o Lämmastikhape ja nitraadid . Tavatingimustes tahke ainena. . Kuumutades tahkes olekus nitraati muutub ebapüsivaks (muutub ka tuleohtlikuks). o Fosfor(V)ühendid Püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V. Madalamates oksüdatsiooniastmetes olevad ühendid o mürised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1. Lämmastiku saadakse kõrvalsaadusena hapniku saamisel õhust
järgmiselt. Kui fotoaparaati katik on avatud ning filmile langeb valgus, siis hõbebromiid laguneb. Hõbebromiidi lagunemisaste sõltub valgustamisest: mida eredam on valgus ja mida kauem valgustatakse, seda rohkem kristalle laguneb. Fotografeerimisel tekib väga lühiajaliselt valgustusajast tingituna hõbedat nii vähe, et see ei põhjusta filmi märgatavat tumenemist, kuid zelatiinikiht jääb fotografeeritud eseme varjatud kujutis. Selle nähtavaks muutmiseks tuleb film ilmutada redutseerijate lahuses. Ilmutamisel saadakse negatiiv, mis on aga valgustundlik, sest selles on lagunemata hõbebromiidikristalle. Nende kõrvaldamiseks asetatakse film kinnistisse-naatriumtiosulfaadi lahusesse. Hõbebromiid moodustab kinnistiga reageeride lahustuva ühendi. Ilmutamise ja kinnistamise tulemusena saadakse negatiiv, millel fotografeeritud eseme heledad kohad on tumedad ja tumedad kohad on heledad. Normaalse kujutise positiivi- saamiseks pannakse
omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid
...) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi ja jaotatakse edasi- Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes vedeletes metallides andes karbiide või sulameid
metallide puhul. Enamasti ei ole aga metalli absoluutne puhtus vajalik, sest põhiliselt kasutatakse argielus metallide sulameid. Sulam saadakse vähemalt kahe lihtaine sulatatult segamisel. Tavaliselt on sulami koostiseks metallid, kuid esineb ka mittemetalle. Väga levinud on süsiniku sisaldus rauasulamites. Näiteks teras ja malm. 3 Pürometallurgilised meetodid Pürometallurgia on vanim metallurgiaharu. Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse sedasi: karbotermia, vesiniku kasutamine ja metallotermia. Redutseerijana käsutatakse süsinikku, süsinikoksiidi, vesinikku, alumiiniumi, jt. Pürometallurgilised protsessid on ahjudest, reaktoritest ja sulametalli transportimisest eralduva tolmu ja metallide potentsiaalseks allikaks. Metalli tootmiseks on vajalik kõrge temperatuur ning see saadakse kütuse põlemisest. (joonis 1) Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus
keskkonnas lagunevad. Manganaat(VII) ioon esineb leelis- ja leelismuldmetallide, ammooniumi-, Ag- ja Al-sooladena. Permanganaadid on tahkelt mustja värvusega kristallid, mis on vees reeglina vähe või mõõdukalt lahustuvad (v.a Ca- ja Ba-permanganaadid), kuid moodustavad sügavvioletse lahuse. Tahked permanganaadid on termiliselt ebapüsivad ja lagunevad väga aeglaselt isegi toatemperatuuril. Manganaadid(VII) on väga tugevad oksüdeerijad; mitmesuguste redutseerijate juuresolekul võivad manganaadid(VII) laguneda plahvatusega. Olulisim manganaat on kaaliumpermanganaat, KMnO4 on mõõdukalt veeslahustuv mustjasvioletne kristalliline ühend. Toodetakse suurtes kogustes. Kasutatakse gaaside puhastamisel, veepuhastusjaamades, kangaste pleegitamisel, oksüdeerijana orgaanilises keemias, meditsiinis antiseptikuna, keemialaboris, fotograafias. Baariummanganaati(V) Ba3(MnO4)2 kasutatakse sinise
55. Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine. naatriumvismutaat NaBiO3 + - + + NaBiO3 + 4H + 2e = BiO + Na + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 2- - 2- 0 S2O8 + 2e = 2SO4 E = 2,01 V Lagunemisreaktsioon 2- 2- + 2S2O8 + 2H2O = 4SO4 + O2 + 4H naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 + - 0 H2O2 + 2H +2e = 2H2O E = 1,78 V Lagunemisreaktsioon 2 H2O2 = 2 H2O + O2 56. Redutseerijate standardlahused. Redutseerijad: reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Fe(II) lahused Mohri sool Fe(NH4)2(SO4)2.6H2O Fe(II) ammooniumsulfaat Oesperi sool FeC2H4(NH3)2(SO4)2.4H2O Fe(II) etüleendiamiinsulfaat Lahused 0,5 M H2SO4 s, püsivad 1 päev. Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. 57. Jodomeetria (titrant, indikaator, kasutamine).
aluseliste omaduste tugevnemine happeliste omaduste tugevnemine 5.4 Manganaadid (2) Naatriummanganaat (V) Na3MnO4 tekib MnO2 sulatamisel NaNO2 ja leelisega MnO2 + 2NaOH + NaNO2 Na3MnO4 + NO + H2O . Na3MnO4 * 10H2O on sinise värvusega kristalliline aine. Kaaliummanganaat (VI) K2MnO4 on rohelise värvusega kristalliline aine, tugev oksüdeerija, mis leelises keskkonnas redutseerub kergesti redutseerijate toimel kuni MnO2, happelises keskkonnas moodustavad Mn (II) soolad. Väga tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kaaliummanganaat(VI) kaaliummanganaat (VII) ks 2K2MnO4 + Cl2 2KCl + 2KMnO4. Kaaliummanganaat (VII) ehk kaaliumpermanganaat KMnO4 on tumelilla värvusega kristalliline aine, mda toodetakse K2MnO4 lahuse elektrolüüsil. Kuumutamisel KMnO4 laguneb, eraldades O2 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2.
...) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes
Cr2O72- + 6Cl- + 14H+ 3Cl2 + 2Cr3+ + 7H20 Analüüsi jätkatakse reageerimata K2Cr2O7 hulga määramisega tiitrimeetriliselt Mohri soola (NH4)2Fe(SO4)2 lahusega Cr2O72- + 6Fe2+ +14H+ 6Fe3++ 2Cr3+ + 7 H20 heleroheline punakaspruun ja kulunud K2Cr2O7 hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks (mg/l). o Pergmanganomeetriline tiitrimine Määratakse C2O42-, NO2-, H2O2 jt. redutseerijate sisaldust looduslikus vees, s.o hapnikutarvet Väga happelises keskkonnas: MnO4- + 8H+ + 5e- = Mn+2 + 4H2O o Kompleksonomeetriline tiitrimine Näiteks üldkareduse (Ca2+, Mg2+ ) määramine Seejuures muudab ligandi omadustega indikaator eriokroom-must värvi: 15 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 3.3 Gravimeetria
Nende erinevused elementide perioodilise süsteemi perioodis. Mittemetalli aatomitel on väliskihis 1-3 elektroni, metalli aatomitel aga 4-8 elektroni. Oktetti saavutada üritades mittemetallid loovutavad elektrone ja metallid liidavad. 20. Oktetiprintsiip - Keemilise sideme moodustamisel on stabiilseim olukord kus elektronide loovutamise või liitmise tulemusena oleks aatomite väliskihil kaheksa (erand He kaks) elektroni elektronide oktett. 21. Oksüdeerijate ja redutseerijate paigutus elementide perioodilises süsteemis Oksüdeerija on tavaliselt mittemetall ja seob elektrone. Redutseerija on tavaliselt metal ja loovutab elektrone. Metalliaatomid oksüdeeruvad, olles redutseerijateks. Mittemetalliaatomid redutseeruvad, olles ise oksüdeerijateks. Ühte rühma kuuluvate elementide väliselektronkihil on ühesugune struktuur ja sarnane oksütatsiooni aste. VAATA 15. KÜSIMUSE VASTUST. 22. Mis on elementide elektronegatiivsus
Tiitrimiskõvera arvutamise aluseks on Nernsti võrrand. Permanganomeetriline tiitrimine: permanganomeetria Mõõtelahuseks on kaaliumpermanganaadi lahus KMnO4. Tiitritakse tavaliselt happelises lahuses: MnO4 - + 8H+ + 5e- = Mn2+ + 4H2O Eo = 1,51V lilla värvitu 0,5 ppm = 0,5g KMnO4:1 000 000 g H2O ehk 0,0003M Indikaatoriks on KMnO4 lilla värv Värvus skaala piirkonnas 0,5 ...100 ppm KMnO4 lahusega saab tiitrida H2O2 , Fe2+, (COO)22-, kaudselt Ca2+, looduslikus vees redutseerijate sisaldust s.o.hapniku tarvet jt. MÕISTED I Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad.( Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemistemp.)
* 70 g nisukliides või idudes, * 100 g päevalilleseemnetes, * 125 g hautatud maksas, * 140 g juustus või mandlites, * 300 g lõhefilees, * 400 g kanalihas või kohupiimas, * 780 g piima. Seleen Seleen immuunsüsteemi tööks hädavajalik Seleen on vajalik: Mitmete immuunvastuses osalevate valkude sünteesiks ja tööks Antioksüdantse toimega ensüümi glutatiooni peroksüdaasi koostises osaleb antioksüdantse süsteemi toimimises Rakusiseste oksüdeerijate ja redutseerijate füsioloogilise tasakaalu hoidmiseks Hormoonide ainevahetust mõjutavate ensüümide tööks DNa komponentide sünteesiks Südame normaalseks talitluseks Meestel isassugurakkude arenguks e. spermatogeneesiks Kehavõõraste ainete kahujutustamiseks ja raskemetallide (tallium, kaadmium, arseen, elavhõbe) imendumise blokeerimiseks Millistest toiduainetest saame seleeni? Pähklitest, õllepärmist, merekaladest, koorikloomadest, viinamarjadest, merevetikatest,
osavõrrandid järgmised: a) happelises keskkonnas 27 H 2 O 2 + 2H + + 2e - 2H 2 O; b) neutraalses ja aluselises keskkonnas H 2 O 2 + 2e - 2 OH - . Tugevate oksüdeerijate juuresolekul esineb H 2 O 2 redutseerijana, reageerides vastavalt osavõrrandile: H 2 O 2 - 2e - 2H + + O 2 . B. Redokspotentsiaal Oksüdeerijate ja redutseerijate keemilise aktiivsuse iseloomustajaks on redokspotentsiaal (E), mida väljendab Nernsti võrrand RT a oks E = Eo + ln . (19) zF a red Viimases avaldises E o - standardpotentsiaal, st. elektroodi potentsiaal lahuses, kus a oks = a red ; R - 8,314 J/Kmol; T - temperatuur, K; F - Faraday arv, ~96 500 C/mol; z - redoksreaktsiooni elementaarprotsessis osalevate elektronide arv;
Märjaks saades tungivad vee molekulid tselluloosi makromolekulide vahele. Hapete toimel (mineraalhapped) glükosiidsidemed hüdrolüüsuvad, võib kulgeda kuni lihtsuhkruni välja (D-glükoosini) H+ ( C6H10O5)n +( n-1)H2O n C6H12O6 4 Leeliste suhtes on tselluloos püsiv. Kontsentreeritud leelistega annab tselluloos alkoholaate, mis veega töödeldes lagunevad. Redutseerijate suhtes on tselluloos vastupidav, oksüdeerijatega reageerib aga kergesti, alkohoolsed rühmad oksüdeeruvad karbonüülühenditeks. Hästi toimub ka oksüdatsioon päikesevalguse toimel (NB! Puuvillased kardinad). Ettevaatlikult oksüdeeritud tselluloos on aga hästi värvitav. Suurema õhuniiskuse korral kardab tselluloos aga baktereid ja hallitusseeni. Tekstiilimaterjalide ettevalmistusprotsessis (värvimisel, viimistlemisel) kasutatakse sadu kemikaale, mida toodavad maailma erinevad firmad.
Püsivad I2 toimele (ei reageeri ka H2O manulusel): Ti, Ta ja nende sulamid, Ag Leeliseliste lahustega (lahustuvad hüdroksiidid, karbonaadid) reageerimisel → jodiidid, jodaadid: 3I2 + 6NaOH → NaIO3 + 5NaI + 3H2O 3I2 + 3Na2CO3 → NaIO3 + 5NaI + 3CO2 I2 eraldub lihtainena sooladest (oksüdeeruvad: I- → I2) juba nõrkade oksüdeerijate (Fe3+, Cu2+, HNO2) toimel Tugevate oksüdeerijate (Cl2, ClO-) toimel I → HIO3 I2 redutseerub (→ I-) H2S, Na2S2O3, N2H4 jt. redutseerijate toimel I2 + NH3 (vesilahus) → NI3 (lämmastiktrijodiid) kuivalt väga kergesti plahvatav ühend Vesinikuga → HI vesinikjodiid kuumutamisel laguneb kergesti (erinevalt HF-st, HCl-st) värvitu, terava lõhnaga gaas lahustub ülihästi vees: 234 g HI/100g H2O (10ºC) gaasilise HI lahustumisel → vesinikjodiidhape HI värvitu, terava lõhnaga vedelik laboris: taval. punakas … tumepunane
annaabi.ee 
