MERLE JÄÄGER Elulugu Sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise teatri näitleja. Aastail 19992000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris
Neil oli peamiseks jututeemaks pärisorjuse kaotamine, rohkem õigusi inimestele ja levis ka revolutsioonimõte. 49.a aprill kõik vahistati. Pärast pooleaastas vangistust määras kohus surmanuhtluse mahalaskmine. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele (mingi paarkümmend in) ning hukkamist viidi läbi jaokaopa. Kui oli juba hukkamiseks läinud, toodi tsaariteade, et mehi ei hukata. Kõik jäid ellu ja neid lihtsalt hirmutati. Surmanuhtlus asendati 4 a sunnitööd Siberis + reamehena sõjaväeteenistus. Koku oli ta Siberis 10 aastat. 1859 - D pöördub tagasi ja jätkab kirjutamist . Temalt ilmuvad olukirjeldused sunnitööst "Märkmeid surnud majast". Ilmub ka romaan "Alandatud ja solvatud". Neis on inimpsüühikat, armastust ja käitumuist. Kui enne arvas, et keskkond muudab inimese halvast, siis nüüd arvab, et inimene on hea, aga vastuoluline ja irratsionaalne. Käitumist muudavad hetketunded, tujud, instinktid. Kõik ei sõltu vaid ühiskonnast ümbritevast.
ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ühines ta saksa sõjaväega, kuid see, mida ta nägi oli kohutav. Tartus oleks ta kord äärepealt isegi sõjaohvriks langenud. Olles sõjaväest puhkusel, põgenes mees pagulasena Soome ning asus Helsingisse elama. Seal töötas ta Eesti Büroos sekretäri ning asjaajajana
Tehnikakooli. Peale seda läks ta edasi TRK (Tallinna Riikliku Konservatoorium) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988. Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983. Peale seda töötas stuudios "Tallinnfilm" kinomehaanikuna ning Eesti Rahuoperatsioonide Keskuses tankitõrje- granaadiheituri abina 1999-2000 teenides samal ajal Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Alates 1988. a-st on ta teater "Vanemuises" näitleja. Oma luulet on ta ajakirjanduses avaldanud aastast 1986. Eriti tuntuks on saanud tema punkluuletused. Teda on autasustatud ja tunnustatud mitmete preemiatega. Nimelt on ta võitnud kõik suuremad teatripreemiad, mis üks näitlev naine Eestis võita võib. Merca on kaasa löönud paljudes seltsides ja liikumistes. Ta oli nõukogude ajal Kirjanike
rohkem vabadust, õigusi inimestele, kaotada pärisorjus, levisid ka revolutsioonimõtted. 1849. a. aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse (mahalaskmine). Detsembrikuus viidi nad hukkamisele, keset hukkamist tõi käskjalg armuandispalve, enne kui nad jõuti maha lasta. Võimalik, et seda tehti ainult hirmutamiseks. Dostojevski puhul asendati surmanuhtlus 4 aasta sunnitööga Siberis + reamehena 6 aastat sõjaväeteenistust. 1859. pöördub tagasi Peterburi, jätkab kirjutamist. Ilmub olukirjeldusedsunnitööst: ,,Märkmeid surnud majast" ja ilukirjanduslik teos, romaan ,,Alandatud ja solvatud" inimpsüühika, probleemsed olukorrad. Kui varasemas loomingus lähtus sellest, et inimene on loomult hea, siis nüüd jõuab seisukohale, et inimene on vastuoluline ja sageli irratsionaalne. Inimese käitumist juhivad sageli hetketunded, tujud, instinktid. 1866
Lööknumbrite rea avas juba eespool mainitud "Südamurdumise hotell", tõustes USA edetabelis esikohale. Inglismaal jäi see siiski teisele kohale. Aasta jooksul kasseeris Presley sisse kuus kuldset plaati ja lõppu polnud esialgu näha. 1958. aastal liitus Elvis sõjaväega, mistõttu kadus ta kaheks aastaks veidi eemale. Tom Parker hoolitses, et Presley nimi ei kadunud ka ajalehtedest aastail 1958 1960, kui laulja Freiburgis, Saksa FVis USA armee reamehena nr. 53310761 aega teenis. Selle aja jooksul ei esinenud Presley kordagi ja oli vaid ühel korral plaadistuudios. Kuid 1960. aastal, mil ta tagasi tsiviilisiku rolli pöördus, polnud ta populaarsus peaaegu üldse kukkunud. Nüüd jättis Elvis lavaelu veidi kõrvale ning hakkas aktiivsemalt tegutsema filminduses. . Parker tegi Elvis Presleyst filminäitleja. Alates 1956. aastast vändati viimase osavõtul kolmkümmend kolm filmi. Mis sellest,
teles näidata, vendade Jimi ja Tomi Dorsley etenduses "Lousiana hayride". Midagi säärast polnud televaatajad veel kordagi näinud.Tom ise oli raha pärast kõigeks valmis. Omal ajal oli ta Lõunariikides müünud kanaarilindude pähe kollaseks värvitud varblasi ja demonstreerinud aastalaatadel kuumadele plekkplaatidele pandud "tantsivaid kanu".Ta hoolitses ka aastatel 1958-60 ,et presley nimi ei kaoks ja ajalehtedest. Kui laulja oli Freiburgis, Saksa FVis USA armee reamehena nr. 53310761 aega teenis.Sellel aja etapil ei esinenud ta presley kordagi.Parker proovis teha temast ka filmi näitleja. Alates 1956. aastast vändati viimase osavõtul kolmkümmend kolm filmi. Mis sellest, et isegi heatahtlikud kriitikud ei leidnud nende hindamiseks muud sõna kui "kohutav"! Filmidest saadud tulud olid see-eest suurepärased. Kord nõudis (ja sai!) Tom Parker filmikompaniilt Metro-Goldwyn-
Peetri streletside tagakiusmine ei olnud õigustatud. Ta oleks saanud asju ja tunduvalt rahumeelsemalt ja demokraatlikumalt lahendada, kuulates ka teisepoole arvamust ja seejärel langetades ühene ning õiglane kohtuotsus, mitte pidada pidevat kahtlustavat luuretegevust. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei muutnud Venemaa valitsemist sugugi demokraatlikumaks ega läänelikumaks. Kokkuvõte Peetri valitsusaja pidevad sõjakoormised, noorte meeste kohustuslik teenitus reamehena ja oma tahte pealesurumine nii kultuuri- kui ka vaimuelus,kurnasid ühiskonda ning viisid rahva rahulolematuseni ja vandenõudeni, see oli ka põhjus, miks nii mõnedki Peetri reformid ebaõnnestusid. Peeter oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama poliitikavaldkonna läänestamisele. Selle asemel, et ise ainuisikuliselt seadusi ja ukaase välja anda, oleks ta pidanud kaasama ka teisi valitsusorganeid, et tulemus oleks demokraatlikum ja ühiskonnale vastuvõetavam
Pärast narritavat ,,hukkamist", mille käigus osad hukkamõistetud pidid väljas külmetades oma mahalaskmist ootama, muudeti Dostojevski karistus ümber neljaks aastaks pagenduseks vangilaagrisse Siberis. Seda aega on ta hiljem kirjeldanud, kui ,,kastis oleku aega", ehast koiduni olid nad nagu ,,silgud pütis", ei olnud ruumi isegi liigutamiseks. Dostojevski vabanes vangistusest 1854 ja ta oli sunnitud teenima Siberi Rügemendis. Järgnevad 5 aastat veetis ta alguses reamehena, hiljem leitnantina rügemendi Seitsmenda Liini Pataljonis, mis oli paigutatud tänapäeva Kasastani aladele. Seal viibides kohtas ta oma Siberi tuttava naise Maria Dmitrievna Isaevaga ning nad abiellusid pärast naise mehe surma veebruaris 1857. Vangistuse kogemus ja sõjaväes olek tekitasid äärmuslikud muutused Dostojevski poliitilistes ja usulistes vaadetes. Arvatakse, et pärast tema piina vangilaagris vabanes ta
Selles oli ta nõrkus. Sel perioodil ilmus Dostojevski terve rida lühijutte, kuid kriitika võttis need vastu laitvalt. Kirjaniku meeleolu langes. Ta oli hukkumas. (A.Meissaar 1935:10). Sunnitööl oli elu raske, kuid Dostijevski ei murdunud, töö karastad teda, ta õppis tundma rahvast ja elu. Alles siin sai ta inimeseks ja venelaseks, nagu ta ise lausub. Kolme aasta jooksul sai ta lugeda ainult piiblit. See suurendas tema religioossust. 1854 määrati ta reamehena Siberisse Semipalatinski linna teenistusse, 1855 ülendati lipnikuks ja nüüd võis ta uuesti hakata kirjandusega tegutsema. 1856.a. armus ta ja naitus, olles 33 aastane, lesestunud ohvitserinaisega. Esialgu mõjus abielu Dostojevskile hästi ta töötas, kuigi kannatas närvilikkuse ja langetõve all. Kuid naine ei armastanud teda, otsis meelelahutusi mujalt, Dostojevski aga ei aimanud seda. Ta kirjutas siin teosed ,,Onu unelm" ja ,,Stepantsiko küla" (A.Meissaar 1935:11).
kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa. Mehed seisid juba, kotid peas, aga siis jõudis kohale käskjalg tsaari juurest armuandlusega. Pm tehti jõhker etendus, et neile aimu anda, et asi on tõsine. Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad, probleemsed inimesed. Kui varasemas loomingus lähtus sellest, et inimene on hea ja keskkond muudab ta õnnetuks, siis nüüd jõuab seisukohale, et inimene on küll hea, aga vastuoluline ja sealjuures irratsionaalne. Inimhinge mõjutavad hetketunded, tujud, instinktid
kukutamine. Levis revolutsioonimõte. 1849. aasta aprillis arreteeriti nad kõik. Pärast pooleaastast vangistust määras kohus surmanuhtluse, mahalaskmise. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele. Hukkamist viidi läbi jaokaupa. Mehed seisid juba, kotid peas, aga siis jõudis kohale käskjalg tsaari juurest armuandlusega. Pm tehti jõhker etendus, et neile aimu anda, et asi on tõsine. Surmanuhtlus asendati 4 aasta sunnitööga + reamehena sõjaväeteenistusele asumisega. Ilmub ,,Märkmeid surnud ajast" - olukirjeldused sunnitööst Siberis; ilmub romaan ,,Alandatud ja solvatud". Nendes on inimpsüühikat, probleemsed olukorrad, probleemsed inimesed. Kui varasemas loomingus lähtus sellest, et inimene on hea ja keskkond muudab ta õnnetuks, siis nüüd jõuab seisukohale, et inimene on küll hea, aga vastuoluline ja sealjuures irratsionaalne. Inimhinge mõjutavad hetketunded, tujud, instinktid
Liitus teisitimõtlejatega- Petrasevskiga. Teemaks see et pärisrjus tuleb kaotada, rohkem vabdust ja õigusi inimestele. Levis revolutsiooni mõte. 1849. aastal aprillis nad kõik areteeriti. Pool aastat vangistust, kuid siis määras kohus surmanuhtluse- mahalaskmine. Detsembris viidi nad hukkamisele ning 3-4 tapeti (paarkümmend inimest umbes). Kuid saabus käskjalg tsaari juurest armuandmispalvega ja nad pääsesid. Sai lõpuks 4 aastat sunnitööd Siberis + kohustus reamehena sõjaväeteenistusse minna. 8 aastat kokku. Olukirjeldused sunnitööst ,,Märkmed surnud majast". Ilmub ka romaan ,,Alandatud ja solvatud". Inimpsüühikat, probleemid jne. Muutunud ainult see, et enne: inimene on olemuselt hea siis nüüd seisukoht, et inimene võib olla hea küll, aga on vastuoluline, sageli irratsionaalne. Käitume hetke tunnete ajel. Ka instinktide. võime teada mis on hea ja õige, kuid käitume siiski valesti. Kõik ei sõltu ainult ühiskonnast seega. 1866
A-st 1921 teenis raudteepolitseis, läks erru, enne NLi okupatsiooni algust oli villavabriku meister. 1941. a suvel Omakaitses, hiljem teenis Tartu koonduslaagri eriosakonnas, 1941–42 poliitilise politsei Jamburgi välisosakonna ülem. 1942. a mais vabastati tervislikel põhjustel teenistusest, 1943 mobiliseeriti, kuid mõisteti SSi ja Politseikohtu poolt vangi teenistusest omavolilise lahkumise pärast. 1944. a märtsis vabastati ja saadeti reamehena 3. piirikaitserügementi. 1948 vangistati Tartus ja mõisteti 25 a-ks vangilaagrisse ja 5 a-ks asumisele, edasine saatus teadmata. 33 Välisriikide juudid Eestis Alates 1942. aasta jaanuarist oli Eestis veel vaid üksikuid juute. Mõnedel kohalikel juutidel oli õnnestunud
annaabi.ee 
