müügihind. Seetõttu on majanduslikes arvutustes kasutada väärindushinda Väärindushind h=C+0,01r*C C- söödaomahind r- loomakasvatuse rentaablus 42. Kasumit kujundavad tegurid taimekasvatuses (skeem) Kasum on üks maj ef kriteeriumitest ning väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust. Kvalitatiivsete tunnuste jaoks kasut kasumi võrdlust ressurssidega-rentaabluse näitajad. Kasumit kujundavad põhiliselt 2 majanduslikku kategooriat: Realiseerimishind ja täisomahind Hind määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kui rahalistest sissetulekutest maha arvata kaubatoodangu valmistamiseks ja selle realiseerimiseks tehtud kulutused, s.o kaubatoodangu maksumus omahinnas, saame kasumi. 43. Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses 1.Taimekasvatuses tehtud kulutused 2.Kultuuri saagikus 3.Looduslikud tingimused 4.Tootmis maht ja spetsialiseerumine 5.Majanduslikud tegurid (konkurentsi võime jne).
ce – (enam) saagi koristamise kulud ev – väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetusnorm on hektarilt saadava kasumis suhtes optimaalne – kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10…20% väiksem agronoomiliselt maksimaalsest väetusnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetusnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel. Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj järgmiselt kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab 1,20€ kartuli keskmine hind on 0,20 ning teravilja keskmine hind on 0,17€/kg, saagi koristamise kulud 0,04€: 1. Kartul 62 Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax= 2∗0,6 =51,67 kg N-i Majanduslikult optimaalne väetisenorm: eurot eurot (
defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude ja projekti esialgsed kulud. 7. TOOTMISE EFEKTIIVSUS TAIMEKASVATUSES Kasum- üks majandusliku efektiivsuse kriteeriumidest ning ta väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust. Kvalitatiiivsete tunnuste jaoks kasutatakse kasumi võrdlust kulutatud ressurssidega ehk rentaabluse näitajaid. Kasumit (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat: realiseerimishind, täisomahind. Realiseerimishind- määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Müügihind-müügitoodangu omahind=kasum Täisomahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses on ühelt poolt tootmisomahind ja teiselt poolt turustamiskulud. Tootmisomahinda kujundavad muutuv- ja püsivkulud. Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Turustamiskulud on seotud kauba ettevalmistamisega müügiks, selle
ce (enam) saagi koristamise kulud ev väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta Selliselt leitud majanduslikult optimaalne väetisnorm on hektarilt saadava kasumi suhtes optimaalne kindlustab maksimaalse kasumi. Majanduslikult maksimaalne väetisnorm on tavaliselt 10....20% väiksem agronoomiliselt masimaalsest väetisnormist. Vahe on seda suurem, mida aeglasemalt väheneb väetiste efektiivsus väetisnormi suurenemisel. Mida madalam on aga saagi realiseerimishind ja suuremad väetamise kulud, seda suurem on vahe xmax ja xmaj vahel. Antud väetus plaanis on xmax ja xmaj järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab 12 kr. : 1. Kultuurniit, kõrrelisterikas, mitmeniiteline Põldhein I 14,0 xmax= 0,052 = 269,2 kg N-i 14,0(1,5 - 0,3) -12 xmaj= = 77 kg N-i 0,052(1,5 - 0,3) 2. Suviteravili Rühvelkultuuri järel: Suvinisu 13,7 xmax = 0,144 = 95,1 kg N-i
OSATA SELGITADA SKEEMI!! Millised teurid ja kuidas mõjutavad kasumit taimekasvatusettevõttes? (kuidas seotud, kuidas üksteisest sõltuvad jne..) Kasum väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust. Tootmise kvaliteet võib olla erinev sama kasumi juures ehk suurem kasum ei näita veel, et tootmine on efektiivsem, sest tootmise maht võib olla erinev. Kasumit (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat. Need on: realiseerimishind ehk müügihind täisomahind Täisomahinda kujundavad ühelt poolt tootmisomahind ja teiselt poolt turustamiskulud. Toodangu realiseerimis- (müügi-)hinda kujundavad konkreetsele toodanguliigile kujunenud hinnatase, mis sõltub toodangu pakkumise ulatusest, kasutamise otstarbest (söödaks, toiduks, tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele,
3. Sisemine tulumäär ehk diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja projekti esialgsed kulud 178) 179) 7. Tootmise efektiivsus taimekasvatuses 180) 7.1. Kasum efektiivsuse lähtealusena. Kasumit kujundavad tegurid 181) Kasumi kujunemine 182) KASUMIT (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat: hind ja omahind. 183) HIND (realiseerimishind ehk müügihind) määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse. 184) KAUBATOODANGU OMAHIND (ehk müügitoodangu omahind ehk täisomahind) kujuneb kaubatoodangu valmistamiseks tehtud kulude (tootmisomahind) ja selle toodangu realiseerimiseks tehtud kulude alusel. 185) MÜÜGIHIND-MÜÜGITOODANGU OMAHIND=KASUM 186) Müügihinda kujundavad tegurid 187) Toodanguliigile kujunenud müügihinna taset mõjutavad: 1
AB,?3 Tootmisüksuse majanduslik efektiivsus ja tasuvusaeg Tootmisüksuse üldefektiivsus E, %, leitakse valemiga: ~; {W•€ E= H 70 Rh – toote realiseerimishind, €; Toh – toote täisomahind, €; K – jaoskonna kulud ühele tootele, €; ~€ {W•€ AB,?3{AA,=7 E= = [ 100% = 12,5% H A ,@=>A? Tasuvus aeg T aastates , on leitav valemiga : Z6 >?@33 T= H•
maksumus v vaha; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse vahetamisel = turuhind - arvestuslik väärtus v turuhindade vahe; asja, väärtpaberi, õiguse, teenuse ost turuhinnast kõrgemalt = turuhind - ostuhind; laenu hind = kehtestatud laenuintressi alammäära alusel intressisumma - laenulepingu määra alusel intressisumma; loobumine nõudest = nõude suurus, osalusoptsioon = turuhind - optsioonipreemia; osalusoptsiooni alusvara = turuhind - realiseerimishind - optsioonipreemia. SÕIDUKID, LÄHETUSED: Tööandja sõiduauto erisoodustuse hind on 256 eurot kuus. Arvestuse pidamise korral: 0,20 eur/km kui sõiduauto on üle 5 aasta vana ja mootori silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 (k.a) või 0,30 eur/km muude sõiduautode korral. Muude tööandja sõidukite korral tuleb erisoodustuse hinna määramisel lähtuda sõiduki rendiväärtusest (saamata jäänud tulu), töötaja isikliku sõiduauto hüvitamine 64 eurot või maksimaalselt 256
Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused
mis sõltub sisalduvatest toitainetest koostises, kuivaine sisaldusest jne. Söötade kasutamise rentaabluse arvutamise 2 meetodit: 1) realiseerimistulemuste alusel võetakse arvesse nii söötade omahind kui ka täiendavad kulud, mis on seotud sööda väärindamisega (farmikulud). Kui karja pidamiskulud on püsivad, siis kujundab tootmise rentaablust söötade omahind. Mida kõrgem on söötade omahind, seda väiksema rentaablusega on tootmine; Näide: Piima realiseerimishind on 4,4 kr/l ja piima omahinda kujundavad farmikulud 1,40, söödakulud 1,40. kasum = 4,4-2,8=1,6kr/l rentaablus = (1,60:2,8)*100=57,14%. Kui söödakulud kasvavad 2 kroonini. kasum = 4,4-(1,4+2)=1kr/l rentaablus = (1:3,4)*100=29,41% 2) väärindushinna alusel see leitakse sööda omahinna ja tootmise rentaabluse abil. Väärindushind on