5 · Mis on aurumasinja kuidas aurumasin töötab? ___ 3 · Aurumasina ajalugu _________________________ 4 · Rakendused _______________________________ 5 SISEPÕLEMISMOOTOR ________________________ 6-8 · Mis on sisepõlemismootor ja kuidas see töötab? 6, 7 · Sisepõlemismootori ajalugu __________________ 7 · Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8 · Rakendused _______________________________ 9 · Ohutus ja töökindlus _____________________ 9, 10 Mis on aurumasin? Aurumasin on soojusmootor, mis teeb mehaanilist tööd, kasutades auru oma töö vedelikuna. Aurumasinad on tavaliselt välised sisepõlemismootorid, kuigi teiste väliste soojusallikate
juhitavusega oli veidi raskusi. Arendusse tõi pöörde Power Jets firma, kes oli reaktiivmootorit arendanud, Ladywood Worksiga Ida-Leicesteris. Seal katsetati kaht edasist versiooni mootorist, mille käigus lisandus tiimi üha rohkem andekaid inimesi. Kuid 1939. aasta juulis palus Suurbritannia valitsus luba panna mootor tootmisesse. Loomulikult nõustuti ja hakati ehitama ning katsetama. Esimene reaktiivmootor W1 valmis 1941. aasta aprillis. Esimene lend W1-ga tehti spetsiaalselt ehitatud Gloster E28/39 lennukiga. Samas oli reaktiivmootorit katsetatud ka Saksamaal, kus mootori konstrueeris Otto Von Ohain, kuid ükski osa sellest ei jõudnud toodangusse. 3 Esimene reaktiivmootor (W1) Frank Whittle (01.06.1907-09.08.1996) Frank Whittle sündis Coventry-s 1907.aastal, kuid ta kolis perega Leamingtoni 9 aastat hiljem. Koolis oli ta arg poiss
Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks, mis põlemiskambris süüteküünla abil põlema süüdataks. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb. Idee ja arendus Idee autoriks oli Frank Whittle, kel läks 9 aastat, et jõuda ideest esimese õnnestunud katsetuseni 1937. aastal. Arendusse tõi pöörde firma Power Jets, kellelt Suurbritannia valitsus palus luba reaktiivmootor tootmisesse panna. 1941. aastal valmis esimene reaktiivmootoriga W1 lennuk. Kasutusalad Sõjatehnikas on reaktiivmootor toonud juurde palju võimalusi, näiteks kohapealt tõusu. Väga suurel enamusel sõjalennukeist on reaktiivmootor. Tsiviillennunduses seda enam väga suure mürataseme tõttu ei kastutata. Raketindus
katsetused mille käigus siiski selgus et juhitavu-sega oli veidi raskusi. Arendusse tõi pöörde Power Jets-i, kompani kes oli reaktiiv mootorit arendanud, ühinemine Ladywood Works-iga ida Leicester-is. Seal katsetati kaht edasist versiooni mootorist mille käigus lisandus tiimi, kes selle tööga tegelesid, üha rohkem andekaid inimesi. Kuid juulis 1939 palus Suurbritannia valitsus luba panna mootor tootmisesse.Loomulikult nõustuti ja peale ehitamist ja katsetusi valmis esimene reaktiivmootor W1 1941. Aasta aprillis.Esimene lend W1-ga tehti spetsiaalselt ehitatud Gloster E28/39 lennukiga.Samas oli ka reaktiivmootorit katsetatud Saksamaal,selle mootori konstrueeris Otto Von Ohain kuid ükski osa sellest ei jõudnud toodangusse. Makett nii-öelda voodist millel katsetati reaktiivmootorit Mudel Gloster E28-st Lutterworth-i muuseumis
2. Mittekeemilised rakettmootorid a) tuuma-, b) päikese- ja c) elektrijõul töötavad mootorid II. Õhureaktiivmootorid 1. Kompressorita mootorid a) otsevoolureaktiivmootorid b) pulsatsioonreaktiivmootorid 2. Kompressoriga mootorid a) turboreaktiivmootorid Üldtutvustus Reaktiivmootoritest on kõige lihtsama ehitusega pulseeriv reaktiivmootor, mida kasutatakse laialdaselt näiteks mudellennunduses. Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. . Pulseeriv reaktiivmootor on ehituselt väga lihtne. Mootor koosneb alumiiniumist
töötlemisel, modifitseerimisel ja kilega katmisel. Kõrgtemperatuuriline triitiumi- ja deuteeriumiplasma on juhutava termotuumareaktsiooni uurimise objekt. Milleks/ Kus kasutatakse: Plasmageneraator (elektrigeneraator, milles plasmajoa või samba soojusenergia muundub vahetult elektrienergiaks.) Kaarplasmasid kasutatakse metallide sulatamisel ja lõikamisel. Plasmakeemia (uurib madalal temperatuuril plasmas toimuvaid protsesse.) Plasmamootor (reaktiivmootor, milles reaktiivjõudu tekitab plasmajuga.) Kasutatud materjal: * EE nr. 7 lk 347 * http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrol%C3%BC%C3%BCs
väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Ühtset aega ja ruumi ei eksisteeri. -1920 Tank ( De La Mole) Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid `raudkops' Penitsiliin Mullinäts -1940 Reaktiivmootor Elektromikroskoop Raadioteleskoop LSD Teflon -1950 Tuumapomm Mikrolaineahi Text 20. sajandi teine pool Rasestumisvastased tabletid `Barbie' Erinevad arvutikeeled Arvutihiir (Douglas Engelbart) Pehmed läätsed Videomäng- `Pong' Mobiiltelefon Apple Macintosh Windows prgramm HD telekas World Wide Web Java arvutikeel TÄNAN KUULAMAST!
reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. REAKTIIVMOOTOR http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4c/Jet_engine.svg/2000px-Jet_engine.svg.png Reaktiivliikumine looduses Seepia ehk tindikala on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Seepia on kala, kes kasutab reaktiivliikumist. https://underwateruniversity.files.wordpress.com/2011/03/comcuttlefish9.jpg
Suure-Jaani Gümnaasium Reaktiivmootori töö põhimõte Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Reaktiivmootorid Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. Halbadeks külgedeks on suur kütusekulu ja lühike tööiga. Mootor koosneb alumiiniumist valmistatud mootoripeast (1), 0,2 mm paksusest kuumusekindlast terasplekist valmistatud põlemiskambrist (2) ja resonantstorust (3). Mootoripeas asub kütusepaagiga (5) ühendatud karburaatoritoru (4)
2) Isobaarilises protsessis 3) Isohoorilises protsessis, kus 4) Adiabaatiline protsessis, kus Süsteemi siseenergia arvelt võib toimuda töö. -Adiabaatiline protsess See on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. -Soojusmasinad, tööpõhimõte, reaalse ja ideaalse soojusmasina kasutegur Soojusmasinad on seadmed, mis muundabvad kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Soojusmasinad on nt. Auruturbiin, aurumasin, sisepõlemismootor, reaktiivmootor. Soojendi T1 - kus toimub kütuse põletamine (nt. Katel) (Q1) TÖÖTAV KEHA - juhib välja gaasi või auru (A=Q1-Q2) (Q2) Jahuti T2 KASUTEGUR Reaalselt on soojusmasina kasutegur umbes 20% - 45% Ideaalselt oleks kasutegur 98% -Pöördumatu protsess Pöördumatuks nimetatakse protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi teise, keerukama, protsessi osale. -Termodünaamika II seaduse sõnastusi Termodünaamika II seadus kirjeldab looduslike protsesside toimumise suunda.
- Attempt Katse - Apart (from) Peale (millegi) arvestamata - To replace asendama - Triangular kolmnurkne - Smooth running Ühtlane sõit - To treat töötlema - Operating principle Tööprintsiip - To draw (in) Sisse tõmbama - Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) - Range ulatus - Vibration-free Vibratsioonivaba - Four-stroke engine neljataktiline mootor - Jet engine Reaktiivmootor - Rocket engine Raketimootor - Piston engine Kolbmootor - Intake stroke Sisselasketakt - Inlet valve Sisselaskeklapp - Compression stroke Survetakt - Spark säde - Combustion gases põlemisgaasid - To push Tõukama - Crankshaft Väntvõll - Exhaust stroke Väljalasketakt - To ransmit üle kandma - Gearbox käigukast - To turn forwards- pöörlema ettepoole - Due to - millegi tõttu - Combined movement kombineeritud liikumine
Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Reaktiivliikumine. Rakett. Reaktiivliikumine on nagu vastupididne aktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi põhimõttel. Rakettmootori töö põhineb Newtoni kolmandal seadusel. Igal ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusega tahapoole, selle tulemusena liigub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusega vastassuunas. Protsess on pidev seni kuni mootor töötab ja kuna kiirendus mõjub mõlemale. Kui raketi ja kütuse massid on võrdsed, siis on lõpuks võrdsed ja vastassuunalised ka nende kiirused. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis.
TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Soojusmasin · Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina areng: · Aurumasin (17. saj. kaevandustes, transpordis) · Sisepõlemismootor · Auruturbiin · Reaktiivmootor · ....... Aine soojuslikud muutused Soojuspaisumine- Keha soojendades keha ruumala tavaliselt suureneb: · Mis on selle molekulaarfüüsikaline põhjus? · molekulid liiguvad kiiremini · põrkuvad tugevamini · lükkavad üksteist eemale · keha suureneb Faasi muutused Enamus ained saavad esineda tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. · Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine
kehade põrked). 21. Suletud süsteem ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemist väljaspool olevate kehadega. 22. Impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemides. Suletud süsteemi koguimpulss on jääv. Impulsi jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid. Reaktiivmootori tagaosast (düüsist) väljuvad gaasiosakesed omavad impulssi. Vastavalt impulsi jäävuse seadusele saab samasuguse kuid vastassuunalise impulsi reaktiivmootor, mis liigub vastassuunas. 23. Ringliikumine - keha või keha punktid liiguvad mööda ringjoonekujulisi trajektoore. 24. Ringjooneline liikumine (ehk tiirlemine) keha liigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Trajektoori kõveruskeskpunkt asu väljaspool keha (näit. Maa tiirleb ümber Päikese). 2. kursus - mehaanika 25. Pöördliikumine (ehk pöörlemine) Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees.
Wankel rotary engine Wankeli rootormootor 63. Attempt Katse 64. Apart (from) Peale (millegi) arvestamata 65. To replace asendama 66. Triangular kolmnurkne 67. Smooth running Ühtlane sõit 68. To treat töötlema 69. Operating principle Tööprintsiip 70. To draw (in) Sisse tõmbama 71. Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) 72. Range ulatus 73. Vibration-free Vibratsioonivaba 74. Four-stroke engine neljataktiline mootor 75. Jet engine Reaktiivmootor 76. Rocket engine Raketimootor 77. Piston engine Kolbmootor 78. Intake stroke Sisselasketakt 79. Inlet valve Sisselaskeklapp 80. Compression stroke Survetakt 81. Spark säde 82. Combustion gases põlemisgaasid 83. To push Tõukama 84. Crankshaft Väntvõll 85. Exhaust stroke Väljalasketakt 86. To transmit üle kandma 87. Gearbox käigukast 88. To turn forwards- pöörlema ettepoole 89. Due to - millegi tõttu 90. Combined movement kombineeritud liikumine
6. send for summon = kedagi kutsuma 7. send out on order = käskima 8. take on accept = vastu võtma, nõustuma LANGUAGE FOCUS 1. keyboard klaviatuur 2. ignition süüde 3. expansion port laiendusport (USB) 4. clutch sidur 5. tail wings lennuki tagumised tiivad, millega muudetakse kurssi 6. hard drive kõvaketas 7. cockpit kokpit 8. brakes pidurid 9. central processor unit protsessor 10. jet engine reaktiivmootor 11. monitor monitor 12. landing gear maandumisvarustus 13. grapics card graafikakaart 14. steering wheel rool 15. gearstick käigukang 16. fuselage lennukikere 17. accelerator gaasipedaal/kiirendi LANGUAGE FOCUS II 1. The storm made it difficult to establish a connection, so we had limited access to the Internet today. 2. If your computer crashes unexpectedly, you will lose all unsaved data, so rememeber to save your work regularly.
Keskkonnatihedus, laine leviku kiirus, laine amplituud, laine sagedus. Inimene tajub helilaine intensiivsust valjusena. Füüsikaline logaritmiline skaala Weber-Fechneri seadus: kõrv hindab välisärritust (heli intensiivsus) logaritmiliselt. Intensiivsuse logaritmilise skaala ühik: bell (B) Tüüpilised helitugevused Vaikus 0 dB Sosin 20 dB Tavaline kõne 65 dB Muruniiduk 90 dB Autosignaal 110 dB Reaktiivmootor 120 dB Kaja on tagasi peegeldunud helilaine. Kasutatakse peegeldava pinna kauguse määramiseks 2∆x = v∆t ∆x – vahemaa heliallika ja peegeldava pinna vahel, v – heli levimise kiirus, ∆t – heli väljumise ja tagasi jõudmise vaheline aeg Doppleri efekt: Heli sageduse näiv muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb. Doppleri efekti kasutusalad Kiiruse mõõtmine (autod, pilvede liikumine): • Seade saadab välja hulga laineid
Suurhüpe- 5aasta plaanid tuli täita 1 aastaga ja 20 aasta plaan 5 aastaga. Mao Zedong kuulutas välja 1966.a suure ploretaarse kultuurirevolutsiooni: algas hävituskampaania, purustati kloostreid, koole, kirjandust, kunstiteoseid, teadlasi saadeti koonduslaagritesse, kõikjale pandi Mao skulptuure.Deng Xiaoping-hiina kommunistliku pareti peasekretär-stabiliseeris riigi majandusliku olukorra. ELUOLU JA KULTUUR: 3suuremat saavutust teaduses ja tehnikas:satteliidid, kosmosesüstikud,reaktiivmootor Popkultuur:muusikas olid sel ajal kuulsad The beatels ja 1970 ABBA. Noored vihased mehed-inimesed, kes kuulusid selle nimelisse kirjanduslikku liikumisse, käsitlesid oma teostes heoluühiskonda. Aleksander šolženitšon-mitteingliskeelne menukirjanik, sai nobeli kirjanudspreemia Millega tegeleb küberneetika:tegeleb juhtimise, side, infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Arstiteadus-esimene südame siirdamine , kosmonautika-esimene inimene kuul Andy warhol pani aluse popkunstile
MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A. Otto neljataktiline gaasimootor
tänapäeval kõik uurimused rahu eesmärke, kuid oma vigadest õpitakse. Sellepärast püütakse ära hoida massihävitusrelvade sattumist mitmesuguste terrori-organisatsioonide ning riikide kätte, kes püüavad neid relvi kasutada kättemaksu eesmärkidel. Kuid ohuks inimesele ei pruugi olla mitte ainult relvad vaid ka muud tehnika seadmed, mis satuvad oskamatutesse kätesse. Näiteks liiga kiire auto kobakäpa juhtida, pinge all olevad juhtmed rumalale katsujale, laserkiir silma suunatuna, reaktiivmootor müraallikana, deodorandid osoonikihi hävitajana, liigne väetiste kasutamine põhjavee reostajana jne. Seega koos teaduse arenguga ja uute leiutistega, mis inimeste elu mugavamaks muudab, tuleb inimkonnal pidevalt märgata ka ohte, mis nende avastustega võivad kaasneda. Ning koos teadusega peab arenema ka inimene õppides õigesti uusi leiutisi kasutama. ● Too üks näide iga loodusteaduse /keemia, füüsika, bioloogia, geograafia,
soojushulkade kogusumma on null, mis tähendab, et nii palju kui ühed osad soojust annavad, saavad teised osad juurde. Pöördumatud protsessid on looduses need, mis kulgevad vaid ühes suunas ehk nende vastandprotsess iseenesest ei toimu. a) soojus kandub soojemalt külmemale b) maha langenud kivi ise üles ei kerki c) organismide vananemine. Soojusmasinad on seadmed, mis muudavad kütuse siseenergia mehaaniliseks tööks. Sisepôlemis-, diisel-, reaktiivmootor, auru-, gaasiturbiin. Pôlemises eraldub soojust: Q = K . m , kus m - kütuse mass (kg) K - kütuse kütteväärtus näitab, kui palju energiat eraldub antud kütuse 1kg täielikul ära pôlemisel. [J/kg] TD II seadus: Pole vôimalik soojusülekanne keha külmematelt osadelt soojematele ilma, et sellega ei kaasneks muutusi selles kehas vôi ümbritsevates kehades. S. t. pole vôimalik luua soojusmasinat, mis teeks tööd ainult ühest energiaallikast saadava energia arvelt. Carnot teoreem:
1.4). Joon. 1. 4 Kui Maa oleks tasapinnaline, võiks väita nii seda, et õun Kinnises kambris olev vaatleja ei suuda vahet teha, kas ta on Maal seisvas tõstukis (a) või kukkus Newtonile pähe gravitatsiooni toimel, kui ka maailmaruumis kiirenevas raketis (b). Kui reaktiivmootor välja lülitub (c), tajub ta seda samaviisi nagu oleks ta liftis, mis langeb vabalt sahti seda, et maapind koos Newtoniga sai ülespidi kiirenduse. põhja (d). Näib, et see kiirenduse ja gravitatsiooni ekvivalentsus ei jää kehtima ümmarguse Maa korral, sest inimesed Maa vastaskülgedel peaksid kiirenema vastassuundades, kuid säilitama üksteisest püsiva vahekauguse. 1912. aastal taipas Einstein, et ekvivalentsus
1. 4 Kui Maa oleks tasapinnaline, võiks väita nii seda, et õun Kinnises kambris olev vaatleja ei suuda vahet teha, kas ta on Maal seisvas tõstukis (a) või kukkus Newtonile pähe gravitatsiooni toimel, kui ka maailmaruumis kiirenevas raketis (b). Kui reaktiivmootor välja lülitub (c), tajub ta seda seda, et maapind koos Newtoniga sai ülespidi kiirenduse. samaviisi nagu oleks ta liftis, mis langeb vabalt sahti põhja (d). Näib, et see kiirenduse ja gravitatsiooni ekvivalentsus ei jää kehtima ümmarguse Maa korral, sest inimesed Maa vastaskülgedel peaksid kiirenema vastassuundades, kuid säilitama üksteisest püsiva vahekauguse. 1912
annaabi.ee 
