Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti vastavalt Porphyriose poolt viimasena sõnastatud valikule: 1)Universaalid on sellised reaalsused, mis eksisteerivad meeleliselt tajutavatest üksiknähtustest eraldi. Selline realismi variant lähtus Platonist, kelle õpetus sisaldas ideede (üksiknähtuste liikidele ühiste, ühtsete olemusstruktuuride) meeleliselt tajutavatest asjadest lahutatud eksistentsi möönmist. Keskajal formuleeriti seda positsiooni selliselt: universalia ante res (enne asju)
kujutised. Jumal ja ettemääratud harmoonia Loodust tõlgendas Leibniz Jumala harjumusena. Jumal on algmonaad ja kõik teised monaadid kiirguvad temast. Jumal on Maailma ettemääratud harmoonia ja Maailma täiuslikkuse alus. Ettemääratud harmoonia on seisukoht, kus keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on Jumala poolt määratud ning kooskõlastatud. Ruum ja aeg Ruum ja aeg on subjektiivsed. Ruum ja aeg ei ole iseenesest olemasolevad reaalsused vaid teiste reaalsuste olemasolust tulenevad fenomenid. Kui ei oleks elusaid looduid, jääksid ruum ja aeg ainult Jumala ideedesse. Tajumine on see, mille tõttu tunneme me maitseid, näeme kujutisi ning avaldame muljeid. Epistemoloogia Epistemoloogias kritiseeris õpetust hingest kui tabula rasa'st. Leibnize ettekujutuste järgi on hingel juba enne igasugust reaalset kogemust oma eripärad ning eelsoodumused. Vastandas väite ''arus ei ole midagi, mida poleks aistingus, peale aru enda''
ka pikemas perspektiivis. Alahinnates teiste huvigruppide väärtust võib ettevõte kaotada need grupid, kes on püsiva edu jaoks kriitilise tähtsusega. Teiste huvigruppide toetuseta ei saa ükski aktsionär jätkuvat tulu. Väärtuse loomine läbi innovaatiliste ideede sõltub suuremal määral positsioonist turul ja sealhulgas ka firma kontekstist- visioonist ja strateegiast. Konteksti võib defineerida ka kui ettevõtte sisemised ning välimised reaalsuses. Sisemised reaalsused hõlmavad suunda, vahendeid ja takistusi, väljendades nõrkusi, tugevusi ning lisaks ka võimeid konkureerida välises keskkonnas- turgudel. Välimised reaalsused puudutavad aga võimalusi ja ohtusid, keskendudes põhijõududele, et tagada pikaajaline edu. (Harrison, Sullivan 2000) Ettevõtete jaoks, kes on enda jaoks sõnastanud visiooni ning töötanud välja strateegia selle saavutamiseks, on järgmine oluline samm määrata intellektuaalse kapitali roll
ideedemaailm asub. Augustinus omakorda väidab, et kõik universaalid tulevad Jumalast. Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti vastavalt Porphyriose poolt viimasena sõnastatud valikule: 1) Universaalid on sellised reaalsused, mis eksisteerivad meeleliselt tajutavatest üksiknähtustest eraldi. Selline realismi variant lähtus Platonist, kelle õpetus sisaldas ideede (üksiknähtuste liikidele ühiste, ühtsete olemusstruktuuride) meeleliselt tajutavatest asjadest lahutatud eksistentsi möönmist. Keskajal formuleeriti seda
tavapärane uurimine on võimendatud läbi igapäevaste teadmiste selle kasutamisest, oli ka neile tähtsuselt teine. Delaunay ning eriti Chagall'i jaoks esindas kubism kunstilist keelt maalima maagia, esemete salajase elu väljendusviisi, mis ulatus kaugemale lihtsast funktsionaalsusest. See varustas neid geomeetriliste mustritega, unenägude tellimise mudelitega, kogemustega, soovide ja nägemustega, nende taasloomise võimalustega visuaalselt loogiliselt, mida tajuksid ka teised. Kujutletud reaalsused olid piisavalt keerulised ning vajasid sobilikku meediumi; venelase visioon, tõugates väljendumist tema Pariisis veedetud aastates, leidsid oma vastuse kubismi vormide keerukuses. Pariisi tapamajade lähedal asus kunstnike koloonia, tuntud kui ,,La Ruche" nende peahoone kuju kaksteisttahukakujulise puust paviljoni järgi. See oli üks neist kohtadest mis andis Pariisile tema kuulsuse kunstimetropolina; maalikunstnikud ja skulptorid üle maailma
Seda jumalikku loovat aktiivsust nimetatakse lila'ks. Lila müüdil on tugev maagiline hõng. Brahma on suur maag, kes muudab end maailmaks ja sooritab oma vägitöö ''maagilise loova jõuga''. Viimast kutsuti maya'ks, kuid see sõna on aegade jooksul muutnud oma tähendust. See tähendas lõpuks psühholoogilist seisundit. Niikaua, kui me ei näe Brahma ühtsust ja ajame seda segi lila lugematute vormidega, oleme maya lummuses. Me vaatame kujundeid ja struktuure ja arvame, et need on looduse reaalsused selle asemel, et ära tabada- nad on meie mõõtvate ja kategoriseerivate meelte mõisted. Maya ongi illusioon, mis me arvame olevat reaalsuse. Tuleb ära tabada, et kõik on Brahma. Ja see kogemus ongi moksa. Hinduismis on kõike kõrgintellektuaalsest filosoofiast kuni rahvamassides harrastavate lapselikult naiivsete rituaalideni. Esindatud on kõikmõeldavad eneseteostuse teed ülimalt rangest askeesist tantrismini, milles valgustatust otsitakse meelelise armastuse kogemustes ja
osta häid asju, toita oma ego - sellegipoolest on nad õnnetud. Kui neilt võtta ära heaolu sümbolid, siis tunnevad nad end tühjadena ega tea millega seda tühjust täita. Nende elu kaotab mõtte, kuna nende väärtushinnangute süsteem on purunenud või siis väärtused ise on osutunud ebaväärtusteks. Kõikne reaalsus koosneb vaid kolmest elemendist: fakt, idee ja suhe. Religioosse teadvuse jaoks on need reaalsused: teadus, filosoofia ja tõde. Filosoofia kalduks nägema neid tegevusi mõistuse, tarkuse ja usuna füüsilise reaalsusena, intellektuaalse reaalsusena ja vaimse reaalsusena. Meie tavatseme nimetada neid reaalsusi asjaks, tähenduseks ja väärtuseks." [2094:1] Ja natuke edasi selsamal leheküljel: "Inimmeel ei loo reaalseid väärtusi, inimkogemus ei anna universumitaipamist. Taipamisvõime,
Negatiivsete ilmingute kadumine aga ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. 1.Millised on inimeste kui ressursi eripärad? Inimeste juhtimisel on määramatu osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrge võrreldes finants ja tehnoloogia ressurssidega.Silmas tuleb pidada inimeste hoiakuid, suhtumist, kätimust ning tulemused avalduvad olulise ajalise nihkega. 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimene ja organisatsioon on iseseisvad reaalsused. Inimressursi juhtimisel tuleb leida ühisosa inimese eesmärkide, vajaduste ja soovide ning ettevõtte äriliste vajaduste ja eesmärkide vahel? 3. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaalse juhtimise valdkonda, mis on vastavate spetsialistide vastutusala. Sarnaneb inimressursi juhtimisega. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? Ta on töötajate advokaat, funktsiooniekspert, inimkapitali arendaja ning valdkonna juht. 5
vaatlete "mitmes kohas üheaegset viibimist" füüsilisel moel. Füüsiline keha ei saa olla ühel ajal mitmes kohas. Mõõtmed, aga ei ole füüsilised kohad, need ei ole, ütleme nii, et, "mateeria tükid". Mõõtmed need on teadvuse kuningriigid, teadvuse sfäärid, mis tegutsevad vastavuses konkreetsete seadustega. Teie teadvus saab tegutseda mitmes mõõtmes üheaegselt. See toimub ka PRAEGU. Eksisteerivad mineviku- ja tulevikureaalsused, astraalsete plaanide ja eelmiste elude reaalsused, teie sees elavate inglite reaalsused ja muud reaalsused, mis teie sees haakuvad ning kokku puutuvad just siin ja praegu. Te olete ka praegu paljumõõtmelised, kuid kas ka teadlikult? Kas te lubate mõõtmetel teis sisse ja välja voolata, kas te võtate vastu energiaid, mida need kannavad ja kas teadvustate neid kui omasid?Te olete teiste mõõtmetega, mille osa te olete, pidevas vastasmõjus, kuid tehes seda teadlikult ja ilma piiranguteta, muudate te neid mõõtmeid reaalselt
(põhjarannikul rootslasi, soomlasi nt Harju-Virumaal, Põltsamaal, venelasi nt Alutagusel - seisusliku ühiskonna ajastul edasijõudnud eestlased saksastusid kuni 19.saj II pooleni ja nn ,,kadakasakslaste" fenomen kuni omariikluse ajastuni - Eesti piirkonnale oli tüüpiline, et sakslased ja eestlased mõjutasid teineteist ja olid teineteisest sõltuvused, aga nad ei integreerunud 19.saj kokku ühiseks moodsaks rahvuseks (kõrvuti jäid eksisteerima baltisaksa ja eesti reaalsused ja identiteedid) KOKKUVÕTE EESTI UUSAJA PERIOODIDEST: I Eesti varauusaeg (u 1500-1800) Liivi sõjast pärisorjuse kaotamiseni/asehalduskorra kehtestamiseni II Eesti uusaeg: 19.saj III Eesti uusim aeg 20.saj - ... 1. Saja-aastane sõja periood (1558-1662) 2. Rootsi aeg (1561-1710/1721) 3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918) EESTI UUSAEG II Vana-Liivimaa lõpp ja varauusaja kontekst: reformatsioon (alates 1520ndatest), Liivi sõda (1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood
huvide keskkond; poliitika keskkond; organisatsioon; grupp; isik. Majanduspoliitilise situatsiooni loogika tugineb eeskätt eesmärgi, olukorra ja abinõude eris- tamisele (Raudjärv, 1995, lk 54). Kategooria “eesmärk” iseloomustab kavandatavat olukorda tulevikus. Eesmärgiasetuses peavad muidugi domineerima majanduspoliitilised reaalsused. Utoopilisi eesmärke püstitada ei ole mõtet. Me peame saama olukorra kohta võimalikult objektiivset informatsiooni. See on vajalik selleks, et olukorda õigesti analüüsida ja hinnata. Tuleb võimalikult täpselt kindlaks teha, milli- sest situatsioonist me oma tegevust alustame. Selline analüüs eeldab teaduslikkust, ekspertide hinnanguid ja ka rahvusvahelist võrdlust.
annaabi.ee 
