* täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud. Osaõigusjärglus tekib testamendi või pärimislepingu alusel. Pärandaja - on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärandajaks saab olla ainult inimene ehk füüsiline isik
Loomi käsitletakse üldmõistena õigusobjektidena, kuid neile kohaldatakse asjadele st vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel see et asjaga võib omanik pm kõike teha, aga loomaga mitte kuna teda kaitsevad loomakaitseseadused. Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata. Kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks, tekivad uued kinniasjad. Piiratud asjaõigustega saab koormata vaid mõttelist osa tervikuna ja üksnes juhul kui see kuulub kaasomanikule. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks. Asja olulised osad peavad alati jagama peaasja saatust. Maatüki oluliste osade hulka kuuluvad: maaga püsivalt ühendatud asjad
Kinnisomand tekib kahe tunnuse : kokkulepe omandi üleandmiseks, vastava andme tegemine kinnisraamatusse. Omand lõppeb kahel viisil : asja hävimine ja omandiõiguse üleminek. Omand võib olla ainuomand või ühineomand. Ainuomand on siis kui asi kuulub ühe isiku omandisse. Asja valvamine, käsutamine lihtne kuna otsustaja on 1 omanik. Kaasomand on nähtus kus üks asi kuulub rohkem kui ühe isiku omamisse. Kaasomandi lõpetamiseks on kolm viisi: 1. jagamine reaalosadeks (nt ühest kinnisest tehakse 2, eraldi sissepääsud, majakesed) 2. võõrandamine, jaguneb kaheks. Omanikul on alati õigus kaitsta endale kuuluvat asja. Õigus nõuda kahju hüvitist. PIIRATUD asja õigused 1. Servituudid 2. Reaalservituud 3. hoonestusõigus (õigus ehitada teisele kuuluvale kinnistusele enda hoone, tuleb maksta, tähtajaline) 4. Ostueesõigus 5. Pandiõigus (kolmandal isikul on õigus enda võlga realiseerida pandi asemel
loobuda (ümber mõelda ei saa). Enne vastuvõtmist on tal õigus saada varast ülevaade. Vastuvõtmisel lähevad talle üle kõik pärija õigused ja kohustused. Pärija katab matusekulud. Lisaks matusekuludele on pärandi arvel vajalik katte võlanõuded, annakud ja muud taolised. Perekonnareliikvijaid ei müüda, kui kas või üks pärija on vastu. Kinnisasjda võib jagada reaalosadeks. Avalik teenistus · Bürokraatia tunnused: 1) Kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega. 2) Valitseb selge tööjaotus, kes mida teeb 3) Ametivõimu piirid on kindlaks määratud 4) Kogu tegevus dokumenteeritakse 5) Nii andministreerimine kui omandisuhted on alati kõrgema kontrolli all. · Bürokraatia ülesanded: 1) Info kogumine ja töötlemine 2) Politiilise süsteemi teadmistega varustamine
- Isikul on täielik õiguslik võim asja üle - Omandi esemeks asjaõiguses on vallas- või kinnisasi. - Omandina ei käsitleta osalust äriühingutes ning ei tunnistata "mitmekordset omandit". Kaasomandi lõpetamise nõudeõigus ja viisid: - Seda võib nõuda iga kaasomanik - Üldiselt on selle nõudeõiguse rahuldamine vältimatu. Ent pole garanteeritud see, et kaasomanik saab alati selle omandi lõpetamise viisi, mida ta hagis soovis. Viisid: - Reaalosadeks jagamisega - Mõne kaasomaniku väljaostmisega omandist; seejuures omandist ilmajäämine hüvitatakse teiste kaasomanike poolt - Kaasomandisse kuuluva asja müümisega avalikul enampakkumisel, kus raha jaotatakse kaasomanike vahel - Enampakkumine kaasomanike endi vahel kus ostetakse välja need kaasomanikud, kes seda enampakkumist ei võida Negatoornõue: - Omandikaitsenõue, millega on võimalik kaitsta omandit neil juhtudel, kus tegemist Ei Ole
pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda. 2. Enne pärandi vastuvõtmist on teil õigus tutvuda pärandvara koosseisuga. 3. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused, mis on seotud pärandiga. 4. Pärija katab pärandaja matusekulud arvestades tavasid ja pärandi suurust. Pärandi arvel täidetakse kohustused järgmises järjekorras: 1. matusekulud 2. võlanõuded 3. annakud ja muud asjad. Kinnisasjad võib jagada reaalosadeks. Perekonnareliikviaid ei müüda kui kas või 1 pärija on vastu. Pärimislepingud ja testamendid kantakse pärimisregistrisse ja seda peab Harjumaa kohus. Avalik teenistus Bürokraatia tähendab kontorivõimu. Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: · Kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega. · Valitseb selge tööjaotus. · Ametivõimu piirid on kindlaks määratud. · Kogu tegevus dokumenteeritakse.
ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis 22 (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta.
Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib olulise põhjuse ilmnemisel siiki nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomani ülesütlemisekson määratud tähtaeg, siis võib olulise põhjuse ilmnemisel kaasomandi üles öelda seda tähtaaega arvestamata (AÕS § 76 lg 3). Kaasomandi täielikul lõppemisel jagatakse asi vastavalt kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kokkuleppe mittesaavutamisel otsustav kohus hageja nõudel, kas (AÕS § 77 lg 2): - jagada asi reaalosadeks - anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta välja teiste kaasomanike osa rahas - müüa asi enampakkumisel ja jagada saadud raha vastavalt kaasomanike osade suurustele. Riigikohus on oma seisukohas juhtinud tähelepanu sellele, et otsuse tegemisel võib kohus valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamiste viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kaasomanike kokkulepe kaasomani lõpetamise kohta kehtib ka kaasomaniku õigusjärglaste suhtes.
kinnisasjaõigust kahjustaks. Kostja on kohustatud nõusoleku andma, kuna tema keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-te 1 ja 2 järgi. Kui kostja on kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, saab tema nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause järgi asendada kohtuotsusega. 9. Hagejad palusid kohtul tuvastada, et kostja peab andma nõusoleku hagejate kaasomandi lõpetamiseks kinnisasjale ja kinnisasja reaalosadeks jagamiseks hagejate taotletud viisil. Hagi põhjenduste järgi on kostja tahteavaldus kinnisasja jagamiseks vajalik, kuna kostja kasuks on hagejale I kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale seatud hüpoteek. Kohtute arvates ei ole kostja kohustatud hagejate taotletud nõusolekut andma ja kinnisasja on võimalik jagada üksnes kostja vabatahtlikul nõustumisel. 10. Seadus (AÕS § 54 lg 1) annab kinnisasja omanikule põhimõtteliselt õiguse jagada talle kuuluv kinnisasi mitmeks kinnisasjaks
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; Võib esitada määruskaebuse, mis on suunatud otsustuse vaidlustamisele. Oluliselt riivati tema õigusi. 3-1-1-49-13: võib arestida osa, mis kuulub konkreetsele isikule. Võib ühisomandi reaalosadeks jagata. Tuleb kindlaks teha, kumb ja kui suur osa kuulub kahtlustatavale ja tema abikaasale. 32 Kohtuliku hüpoteeki ei saa seada, sest peab olema ühisomaniku nõusolek. Sularaha võib arestida. Ainult siis, kui see on asitõend. KrMS § 124. Asitõend
annaabi.ee 
