Reaalkoormatis - kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1) St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks
a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise. C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas C saaks nõuda A-lt parkimist AÕS § 45 ja § 228 js § 114 alusel? Eeldused: 1. C on isiklik kasutusõigus ? (koormas hüpoteeki) § 244 brim 3 a. hüpoteek või reaalkoormatis ? - või b. muu piiratud asjaõigus? - Vastus: ???? Ei ole õigustatud. Maksmata raha A1 on reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik. Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanikuks perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1 vaidleb vastu, et tema ei ole enam reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik ja kõik nõuded on nüüd juba aegunud
Isikliku kasutamisõiguse esemeteks võivad olla vaid kinnisasjad. Isikliku kasutusõiguse puhul on tegemist vaid kinnisasja piiratud kasutamisõigusega ilma viljade omandamise õiguseta. 3.4.3. Reaalkoormatis Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on setud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatis on kinnisasja koormatis, mis ei anna reaalkoormatisega õigustatud isikule õigust kinnisasja kasutada, kuid annab õiguse nõuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust. Reaalkoormatisega võib koormata üksnes kinnisasja. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalkoormatis kantakse koormatud kinnisasja kinnistusregistri III jakku. Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. 3.4.4
ühe ühise kasutusvaldusega. Kasutusvalduse esemeks saab olla mitte ainult kaasomaniku mõtteline osa, vaid ka lihtne mõtteline osa ainuomaniku omandist. Kasutusvaldaja teostab sel juhul kaasomaniku õigusi kinnisasja valitsemise ja kasutamise viiside osas. Kaasomandi mõttelise osa kasutusvaldust loetakse asja-, mitte aga õiguskasutusvalduseks. Eesti õigus piirab mõttelise osa koormamist kaasomaniku osaga ostueesõiguse ja hüpoteegiga koormamisel. Kasutusvalduse ja ka reaalkoormatisega koormamisel sellist piirangut ei ole ja omanikul on õigus oma õigusi vabalt koormata. Kinnisasjade kõrval saab kasutusvaldusega koormata ka kaasomandi eriliiki korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust. Kasutusvaldajal on õigus kasutada kasutusvalduses olevat kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldaja võib seadusega säteastatud korras kasutada ka maavarasid ja metsa, kui see on vajalik kinnisasja korrapäraseks majandamiseks
(+) Järeldus: C ei saa nõuda A käest auto parkimise võimaldamist AÕS § 89 lg 1 alusel. ▪ Vahetu kasutusõigus või reaalservituudi sarnane õigus. Põhimõtteliseks erinevuseks reaalservituudist on see, et konkreetne õigustatud isik on kindlaks määratletud isikliku kasutusõiguse puhul nimeliselt. Uuele kinnisasja omanikule ei laiene isiklik kasutusõigus, ta ei lähe üle nagu reaalservituut. Maksmata raha A1 on reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik. Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanik perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1 vaidleb vastu, et tema ei ole enam reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik ja kõik nõuded on nüüd juba aegunud
kasuks selliselt, et: 1. valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või 2. teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Erinevalt kasutusvaldusest, ei ole reaalservituut seotud konkreetse isikuga, vaid see seatakse teatud kindla maatüki igakordse omaniku kasuks. 210. Millised kohustused ja õigused tulenevad reaalkoormatisest? Kohustused: Reaalkoormatisega koormatud kinnisasja igakordne omanik peab isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, tasuma perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Õigused: Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui: 1. koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või 2
Reaalkoormatis - kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1) St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks
kasuks selliselt, et: 1. valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või 2. teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Erinevalt kasutusvaldusest, ei ole reaalservituut seotud konkreetse isikuga, vaid see seatakse teatud kindla maatüki igakordse omaniku kasuks. 210. Millised kohustused ja õigused tulenevad reaalkoormatisest? Kohustused: Reaalkoormatisega koormatud kinnisasja igakordne omanik peab isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, tasuma perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Õigused: Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui: 1. koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või 2
Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. VALIKULINE KOHTUALLUVUS Varalise nõudega hagi võib füüsilise isiku vastu esitada ka tema viibimiskoha järgi, kui isik on seal pikemat aega töö või teenistussuhte või õpingute tõttu või muul sellesarnasel põhjusel. Kostja majandus või kutsetegevusest tuleneva hagi võib esitada ka tema tegevuskoha järgi. Hüpoteegiga tagatud või reaalkoormatisega seotud nõude sissenõudmise hagi või muu sellise nõudega seotud hagi võib esitada ka kinnisasja asukoha järgi, kui võlgnik on ühtlasi hüpoteegiga või reaalkoormatisega koormatud kinnistu omanik. ERANDLIK KOHTUALLUVUS Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi Kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on: 1) kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue;
seadmisega seotud kulusid võib katta vastava elamu remondirahade arvel. Kinnistamisavalduse kinnitanud notar esitab andmed ehitise reaalosade ja omanike kohta riiklikule ehitusregistrile ühe päeva jooksul, alates avalduse tõestamisest. Korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse eluruumi vallas asjana omav isik. Avalik-õiguslik reaalkoormatis Eluruumi vallas asjana omandanud isikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Kehtib alates 1. jaanuarist 2004.a. Notariaalselt kinnitatud ühepoolse avalduse avalik-õigusliku reaalkoormatise kandmiseks kinnistusraamatusse esitab eluruumi erastamise kohustatud subjekt koos teiste dokumentidega ja dokumendiga, millega määratakse kindlaks reaalkoormatise kestus,
Reaalkoormatist ei saa kasutada tagatisena, kui võlgnik on kolmas isik, reaalkoormatise sisus ette nähtud maksete või muude soorituste tegemise eest vastutab koormatud kinnisasja omanik ise. Kinnisasja omanik vastutab reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest koormatud kinnisasjaga, st vastutus kinnisasjaga ulatub nii selle kui varasemate omanike ajal sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmisele. Kui reaalkoormatisega tagatud rahalist nõuet ei täideta, on õigustatud isikul õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, st kohese sundtäitmise kokkuleppe või kohtulahendi alusel. Täitemenetluse saab reaalkoormatise alusel läbi viia üksnes rahalise nõude täitmiseks. Kinnistusraamatusse kantakse võimalusel ka reaalkoormatise rahaline väärtus. Riigikohtu otsus 3-2-1-172-13, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-18
annaabi.ee 
