Probleemideks oli aga väga vaesed ja väga rikkad ning nende vastuolud ühiskonnas. Ning üheks suurimaks probleemiks oli veel ka imperialism, kus suurriigid allutasid väikeriike oma võimualla, arvestamata nende soove ja huve ega hoolinud nende arengust. Näiteks venestamine Eestis. Industriaalühiskond oli ühiskond kus kõik arenes stabiilselt ja kiirelt, tekkis palju uut ja ka palju probleeme. Kuna leiutati palju uut näiteks patarei, tänapäeva mallrats, raudteeliinid ja auriku esimene sõit, siis on see väga tänuväärne ajajärk ka tänapäeval, kuna siis tekkis palju mis ona ka kasutuses tänapäeval.
lisanduvad teadmised ka mujalt maailmast. Ehk inseneeria aitab nii mitmekülgselt kaasa majandusele. Suutes kiirendada erinevaid protsesse aitavad insenerid kaasa tootmisele. Kõik need arendused loovad meile mugavuse ja see ongi see, mida 21. sajandi inimene vajab ja tahab. Me soovime, et kõik toimiks meie nägemuse järgi. See, kes selle ellu viib on insener. Insenerid tegelevad loomisega, keskkonna parandamise ja kaitsmisega, transpordi toimimisega, sealhulgas, teed, sillad, kanalid, raudteeliinid, lennujaamad, veevarustussüsteemid, sadamad, tunnelid ja muud konstruktsioonid antud piirkonnas, mis toodavad kõrgeid majanduslikeud väärtused. Kui poleks insenere ei toimuks ka arengut. Inseneridel peaks ka olema palju suurem roll poliitikas, et luua tööstused ja tugev infrastruktuur, mis viiks Eesti majanduse jätkusuutlikult edasi. Tulevikus, kui tehnoloogia areneb jõudsalt, jäävad pinnale need inimesed, kes valdavad teadmisi sellel alal ja need on just insenerid.
vedusid. Kuhu tasub rajada raudteeühendus? Taasiseseisvunud Eesti päris nõukogude aegadest liiga tiheda ja vähekoormatud raudteevõrgu, mis on ka halvas tehnilises seisukorras. Reisijate veos on raudtee osatähtsus pidevalt vähenenud. Mitmed väikese koormusega ebaperspektiivsed raudteeliinid on praeguseks suletud. Tegelikult ei vaja pindalalt väike Eesti riigisisesteks vedudeks üldse raudteed. Ilmselt jääb raudteetranspordi ülesandeks edaspidi põhiliselt transiit ning eksport ja importkaupade vedu. Seega sõltub raudteetranspordi areng eelkõige transiitkaubanduse arengust, meretranspordi ja sadamate arengust ja tööst. Selleks et olla lüliks Euroopa kombineeritud transpordisüsteemis ja teostada
aasta esimese poolaasta väliskaubandussaldo on defitsiit on 11,12 miljardit eurot, eelmise aasta sama perioodi defitsiit oli vaid 0,6 miljardit eurot. Esimesel poolaastal kasvas Prantsuse eksport 2,6%, import aga 3,5%. Suure kaubandusdefitsiidi peamisteks põhjusteks on kõrge naftahind ning Prantsuse kaupade konkurentsieelise vähenemine partnerriikides. Maanteed on Prantsusmaal korralikud. Erinevaid kaupu saab transportida nii maad mööda, meritsi kui ka õhu kaudu. Lennu- ja raudteeliinid ning metroo suuremates linnades tagavad mugava päralejõudmise igasse sihtkohta. Prantsusmaa on ka tuntud turismimaa 70 miljonit turisti aastas külastab seda riiki. Enamus Eesti turismifirmasid korraldab reise Prantsusmaale ning sinna saab nii lennukiga kui autoga/bussiga. 20 21 Põllumajandus Prantsusmaa asub mõõduka parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad
Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda. Seda taibates asus Eesti väejuhatus Tallinnas soomusronge ehitama. Soomusrongid andsid Eesti vägedele üleoleku raudteedel ja kuna venelased ei suutnud remontida Narva silda, mille nad olid taganedes 28. novembril õhku lasknud, ei pääsenud arvukad soomusrongid Eestisse. Kibeda organiseerimistöö tulemusel küündis Eesti sõjavägi 1919. aasta jaanuari alguseks 13000 meheni. Veebruaris oli sõjaväes juba 30000 meest. Paranes ka relvastus. Nõukogude
Mässu juhtis LENIN (kodanikunimega Vladimir Uljanov). Temast saigi ultravasakpoolse riigi Nõukogude Venemaa juht. Tsaari perekond (ka väikesed lapsed) tapeti, kõik poliitilised parteid peale ühe keelustati, dissidentide e teisitimõtlejate jaoks loodi erilised vangilaagrid, kus kinnipeetavate elu ei erinenud millegi poolest antiikaja orjade elust. Selliste `orjade' armeega püstitati Valge mere kanal, Moskva kõrghooned ja metroo, suured hüdroelektrijaamad, uued raudteeliinid Siberis jpm. Riigis valitses juba LENINi ajal ehtne diktatuur, kuid kõige julmemaks diktaatoriks kujunes Kommunistliku Partei liider STALIN (kodanikunimega : Jossif Dzugasvili), kes oli rahvuselt grusiin. Just tema ajal okupeeriti iseseisev Eesti Vabariik, arreteeriti ja hukati meie arvamusliidrid, tuhanded pered küüditati Siberisse. Paraadportree Leninist Paraadportree Stalinist
Mässu juhtis LENIN (kodanikunimega Vladimir Uljanov). Temast saigi ultravasakpoolse riigi Nõukogude Venemaa juht. Tsaari perekond (ka väikesed lapsed) tapeti, kõik poliitilised parteid peale ühe keelustati, dissidentide ehk teisitimõtlejate jaoks loodi erilised vangilaagrid, kus kinnipeetavate sarnanes antiikaja orjade eluga. Selliste ,,orjade" armeega püstitati Valge mere kanal, Moskva kõrghooned ja metroo, suured hüdroelektrijaamad, uued raudteeliinid Siberis jpm. Riigis valitses juba LENINi ajal ehtne diktatuur, kuid kõige julmemaks diktaatoriks kujunes Kommunistliku Partei liider STALIN (kodanikunimega: Jossif Dzugasvili), kes oli rahvuselt grusiin. Just tema ajal okupeeriti iseseisev Eesti Vabariik, arreteeriti ja hukati meie arvamusliidrid, tuhanded pered küüditati Siberisse. 15
esitada. Venemaa 1918 oli Venemaale keeruline, sest 1917 vahetus võim kaks korda. 1917 alguseks valitses Venemaal kriis, mis koosnes mitmest osast. Esiteks seisnes see majandusraskustes. Puudus oli tööjõust, sest suur osa meestest oli rindel. Puudus oli kütusest, sest kivisüsi oli Ukrainas ja Lõuna-Venemaal, kuid vaja oli Moskvas, Petreburis, Petrogradis. Ei suudetud nii palju kaevandada ega transportida, sest raudteeliinid töötasid eelkõige sõjaväe varustamiseks. Sõjaväetööstusel oli puudus toorainest raud ja küttest. Lisaks ei suudetud linnasid kuigi hästi toiduainetega varustada. Teiseks oli usaldamatus tsaari perekonna vastu, eelkõige Nikolai II ja tema abikaasa, sest selleks ajaks olid nad väga tugevalt Grigori Rasputini mõju all. Rasputin oli mõrvatud vandenõu käigus, kuid see ei mõjunud, sest tsaar ei suutnud enam toimuvat adekvaatselt tajuda
talurahvas aeti minema taludest sunniviisiliselt. Aates18. sajandist Riia merekaubandus peaasjalikult Inglismaa käes. Riia polnud ainult tähtis merekaubandustsentrum, vaid ka oluline raudteetsentrum. Eelmises loengus sai sellest juba räägitud (ühendus Peterburiga). Läti raudteevõrgustiku eripära: just Riiast lähtusid kõik tähtsamad, Eesti puhul sellist võrgustikku Tallinnast ega mujalt ei hargnenud, Riiast läksid ka lõuna poole olulised suunad, lisandusid raudteeliinid Põhja-Kuramaale, Valka jne. Juba 18. saj hakkasid Riias tekkima esimesed manufaktuursed ettevõtted. Kuigi ametlikult kehtis veel tsunftisundlus linnas, siiski 18. saj esimesed suure töötajate hulgaga manufaktuurid hakkasid tegelema mitmesuguste selliste aladega, millega käsitööliste tsunftid varem polnud tegelenud. Algust tehti suhkru keetmisega (tooraine toodi sisse), hiljem lisandus paberi valmistamine, puidu töötlemine ja veel mitmesugused muud alad, nii et 19
piiriküla) ning Põlvamaal Värska (18 piiriga külgnevat küla). Venemaa poolel külgnevad piiriga Pihkva oblasti Petseri rajooni Laura, Pankjavitsa, Petseri, Krupi ja Kulje külanõukogu, Eesti piiri lähedal (2 km) asub Petseri linn. Petseri lähedal ületavad piiri Valga poolt (tolli teeninduskoht Võrus) ja Tartu poolt (piiri- ja tollijaam Oraval, 2011. aasta sügisest üleviimisel uude Koidula tolli- ja piiripnkti) Petseri raudteesõlme kaudu Pihkvasse suunduvad raudteeliinid. Riia–Pihkva maanteel on ajakohane Luhamaa-Sumilkino tolli- ja piiripunkt, Tartu ja Räpina poolt Petserisse sõitjad ületavad piiri Koidula-Kunitšnaja Gora tolli- ja piiripunktis. Kohalik piiripunkt on Saatse ja Krupi vahel. Ajalooliseks looduspiiriks on Eesti ja Venemaa vahel olnud Peipsi järv. Selle lõunaosas – Pihkva järves – algab pidev piirijoon Popovitsa lahest (Värska lahe suudmest idas; sellest
annaabi.ee 
