E. Aav "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte "KOSTKE LAULUD" A. Kapp "PALUMINE" R. Tobias "ÕÕTSUV MERI" E. Aav "HUMAL" E. Võrk "MEESTE LAUL" K. Türnpu "VALVUR" Juhatas Evald Aav E. Tubin "KARJASE LAUL" J. Simm "MULGIMAALE" Juhatas Juhan Simm A. Kapp "MU SÜDA" E. Võrk "LAHINGU RATSUD" G. Ernesaks "HAKKAME, MEHED, MINEMA!" Juhatas Evald Aav ÜLDNAISKOORID T. Vettik "MU SÜNNIMAA" G. Ernesaks "NOOR KEVADE" Juhatas Verner Nerep J. Aavik "KOOTS-KULL" E. Oja "VARES VAGA LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik TALLINNA ERISEGAKOORID R. Päts "JAAN LÄEB JAANITULELE" A. Kapp "KUI TUME VEEL KAUAKS" C. Kreek "MEIE LELL" M. Saar "LINDUDE LAUL" T. Vettik "MIS OLI SEE?" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDPUHKPILLIORKESTER J
Väga omapärane sõnademäng tekib neid lugedes. Kui otsida ,,Punaste õhtute purpurist" piltkujundeid, siis võib seda tegema jäädagi, kuna tema luuletuste read algavad enamasti ühe ja sama tähega. Nendest tähtedest ei saa kokku lugeda sõnu või tähenduslikke lühi lauseid. 5 LUULE VORM Kõige enam kasutab Runnel lõppriimis. Näiteks ristriimi: Me ratsud on higist mustad/ me taga on tühjad pustad/ Me oleme unenäokujud/ meid välja on mõelnud tujud/ Me oleme häitsmemehed/ me oleme noored mehed. (,,Panoonia"...Me ratsud on higist mustad), paarisriimi: Vaata kuidas meri turskab/ vaata kuidas veri purskab (Vaata tervikteksti Lisa 3), segariimi: Vaata luuletust Lisa 4). Runnel kasutab kõiksuguseid salmivariante, kuid tundub, et talle on südamelähedasem neljarealine salm. Raske on eristada kindlat luulevormi: kõik
hobuse nn. kõrvalliinid, plesiohippusest aga kujunes tänapäeva hobune. Igal maal on oma hobusetõug Indias on polo poni, Lõuna-Aafrika Vabariigis basuuto poni ja Inglismaal sairi hobune. Oma tekkekohas on vastav hobusetõug kõige paremini kohastunud, neil kõigil on kindel kasutusala. Tõugudel on erinevusi suuruses, kehakujus, värvuses, kiiruses, näo ja jalgade märgistes. Näiteks täisverelised hobused on tuntud oma erilise kiiruse, hollandi veo- hobused tugevuse, araabia ratsud oma graatsia ja ilu poolest ning hannoveri tõu esindajad on head ratsa- ja sporthobused. Maailma väiksemaid hobuseid on falabella-poni, kelle turjakõrgus on vaid 76 cm, maailma suurimaid on sairi hobune, turjakõrgusega 198 cm ja massiga 1 tonn. Hobuseid kasutatakse tavaliselt veoloomadena ning ratsahobustena. Vanasti kasutati hobuseid rohkem töötegemisel. Hobused omavad inimeste meeltest tunduvalt paremini arenenud meeli, neil on ergas nägemis-, kuulmis- ja haistmismeel
palju korda saata, kuid mõtted ei jõua alati teisteni. Tahtmine midagi muuta Mõtetel on võim „Mu mõtted on Rahutus lahingu ratsud“ Tahtmine midagi korda „Nad mürinal tallaks kõik saata „Hoi, kostuks nüüd lahingu rima, tõkked ja lõhkudes kapjega nad mürinal tallaks kõik tõkked paasi, nad sööstuksid sõtta ja sööstuksid võitlusse julma.“ kui pulma.“ 3
hing saadeti tähe peale elama. Igal tähel elab üks hing, mis on surematu. See tähendab, et hingesid enam juurde ei looda. Oma teoses ,, Phaidros" võrdleb Platon hinge kaherattalise kaarikuga, mida veavad kaks tiivulist ratsut (thymos ja epithymetikon) ja juhib kutsar (logistikon). Ratsusid on raske ohjata, kuna kipuvad perutama ja omatahtsi käituma. Jumalate kaarikud püsivad kindlamini õigel teel. Sõidetakse taevavõlvi kohale ja püütakse vaadata ideesid-mõistus toitub neist (ratsud toituvad nektarist ja ambroosiast- surematuks tegev jumalik toit). Jõudnud kohale peatutakse ja taevavõlv kannab sinnajõudnuid ringiratast (umbes nagu teatri pöördlava), lastes vaadelda seda värvitut, piiritlematut, meeleliselt tunnetamatut, tõeliselt olemasolevat ideede maailma, mida suudab vaid hinge mõistuslik osa näha. Seesugune lihtsustatud protsess saab osaks vaid jumalatele. Teised hinged näevad ideede ilma vaid osaliselt, sest ratsud perutavad ja tõmbavad kaarikut allapoole
Näod on tuhmunud pildialbumist piltidel. Vaarisad ja vaaremad,vanaisad ja vanaemad, isad ja emad. Koeru kirikukella kumin õitseb ülasena õhtutaevas. Ja tagasitulek ei ole enam vihkamine. Koerus 8.aprill 1990 Tuulte teedel Kihutavad, kihutavad hullund tuulte ratsud, lakad, sabad vuhisevad, sõõrmeis tormi naeru. Valjad võikalt kõlisevad, vastu taevaseina kapjadest lööb jäisi naelu - surma, karjeid, leina. Inimene jõuetu, sa püsti käia katsud rajal - idatuulte, läänetuulte iilest uhut. Ümberringi kohiseb ja praksub, ulub võikalt. Tuultest siia-sinna puhut, kanarbikus põikad. 10 Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib,
Inimene kõrbes Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Suurem osa neist on rändrahvad ehk nomaadid, kes liiguvad koos karjadega suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on paljaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi, ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kuulsad on araabia tõugu hobused pikkade peenikeste jalgadega väledad ning vastupidavad ratsud. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõrberändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahakadest valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade ka nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid. Busmanid
peajumalast järgmine. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Poseidoni naine oli Amphitrite, keda nimetatakse ka titaan Okeanose lapselapseks. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedasti võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimestele ka esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti võim sügavuste üle." Poseidon valdas torm ja tuulevaikus: "Tema käsutas ja maru tõusis ja meri vahutama lõi." Tavaliselt kutsuti Poseidonit maaväristajaks ja teda kujutati alati kolmhark käes: sellega võis ta väristada ja raputada, mida iganes soovis. Poseidon on mõnevõrra seotud nii sõnni kui hobusega, kuid sõnn oli seotud paljude teistegi jumalatega . Hades (Pluto)
Nad kujutasid teda habemiku ja lokkisjuukselise vanamehena.(Chaline 2005:50) Poseidoni naine oli Amphitrite, titaan Okeanose lapselaps. Amphiritega oli tal poeg Triton. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merde isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti võim sügavuste üle." Torm ja tuulevaikus olid tema valduses: "Tema käsutas ja maru tõusis ja meri vahutama lõi." Poseidon on mõnevõrra seotud nii sõnni kui hobusega, kuid sõnn oli seotud paljude teistegi jumalatega.(Hamilton 1975:21) 5.Hades Tema oli olümplaste kolmas vend, kes sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise.
Poiss, kes oli tihti imetlusega jälginud päikeseketta teekonda, esines ootamatu palvega: ta tahaks juhtida päikesekaarikut üle taevalaotuse. Seda soovi kuuldes kahetses Päikesejumal oma kergekäelist lubadust. Ta püüdis noormeest ümber veenda, kuid see jäi endale kindlaks. Poiss ei hoolinud hädaohtudest, mis talle silme ette maaliti ja saigi oma tahtmise. Algul läks sõit hästi ja Phaeton tundis end peaaegu taeva peremehena. Kuid siis võttis asi halva pöörde: tulised ratsud, tundes, et ohje hoiavad nõrgad käed, muutusid ülemeelikuks ja pöörasid õigest sõidusuunast kõrvale. Noormees kaotas hobuste üle võimu. Need sööstsid kord taevalakke, samas kihutasid otse Maa poole, nii et seal süttisid metsad ja põllud, muutusid auruks allikad ja kuivasid jõed. Kui maiste hädakisa kostis jumalate kõrvu, haaras Jupiter viimases hädas oma piksenooled ja karistas nendega vastutustundetut 7 kaarikujuhti
paljaks riisunud. Väärisesemedi lõhuti tükkideks, et nad mahuksid kotidesse. Vägistati ning tapeti iga nurga peal ning sõdurid nägid rohkem röövlite, kui ristikandjate moodi välja. Konstatinoopolist algas ulatuslik ning süstematiseeritud väärisesemete trantsportimine Veneetsiasse, Genoasse. Seda siiamaani meenutavad Veneetsia katedraali sissekäigu kohal seisvad Konstantinoopoli ratsud. Kogu see vääriusmetalli kogus, elavdas lääne primitiivset majandust, ning lõi kõik eeldused renessanssi intensiivsele arengule. Järelhüüie Niisiis, ma tegin läbi pikka teekonna läbi terve Romeade Impeeriumi ajalugu, et leida selle kõrgriigi hävinemise põhjuseid. Arvan, et neid isegi otsida pole vaja, sest mõistusega vaatleja näeb neid isesenesest. Bütsantsi hävitas sama asi, mis pidi tagama selle alatist õitsengut. Nimelt geograafiline asend.
annaabi.ee 
