hea". TEOREETIK Teoreetikule meeldib sobitada ja integreerida oma kogemused loogilistesse teooriatesse, näha seoseid ja üldist pilti. Kõik õpitu proovib ta sobitada teooriatesse ja raamidesse. Talle meeldib teha järeldusi ja leida nähtustele loogilisi seletusi. Teoreetiku tugevuseks võib pidada tema analüütilist lähenemist probleemide lahendamisele. Teareetik on perfektsionist, kes ei puhka enne, kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi. Ta on elavalt huvitunud põhilähtekohtadest, põhimõtetest, teooriatest, mudelitest ja süsteemsest mõtlemisest. Tema filosoofia hindab kõrgelt ratsionaalsust ja loogikat: ,,Kas sellel on mõtet?", ,,Kuid see sobib konteksti?", ,,Mis on põhilähtekohad?" Igaühel on õppimiseks oma meetod ning sageli kasutavad inimese uue info omandamisel erinevate õpistiilide kombinatsioone. Osadel õppijatel domineerib üks ülal kirjeldatud õpistiilidest, ent samas on
Avalikkus tähendab võimu ja staatuse presenteerimist, staatuse demonstreerimist publiku ees tseremoniaalses vormis. Nt Louis XIV õukond 17.-18. saj vahetusel. 3. kodanlik (kriitiline) avalikkus; Kriitilise ajakirjanduse, kodanikuühiskonna (+ riigi sekkumine) ja kodanluse ehk keskklassi teke panid aluse kriitilise avalikkuse tekkele. Avalikkuse ideaaltüüp on 19. saj poliitiline avalikkus: eraisikute sfäär, kes moodustavad publiku ning kes astuvad avalikku, kriitilis-ratsionaalsesse arutellu erasfääri suhete üle. See on sageli opositsioonis valitsuse tegevusega, piirab riigi võimuliialdusi, aga ka legitimeerib riigi tegevust. 4. toodetud avalikkus. Kriitilise debati vahetas välja kultuuritarbimine, see muutus apoliitiliseks. Massikultuur, mis asendas salongikultuuri, kohanes vähemharitud publiku vajadustele ajakirjanduse asemele tulid raadio, TV, film, mille puhul auditooriumi reaktsioon on piiratud. Massimeedia on ainult
Valgustusfilosoofia Absolutism Kirku võimu vähenemine Rahvusriikide tekkimine 9) Valgustus. Tunnused 1680-1780. aastal – valgustusperiood 18.saj – valgustussajand Filosoofiline sound ühiskonna mõtestamiseks Valgustajad – hakati kahtlema vanades autoriteetides ja kiriku võimus Hakati kahtlema absoluutse tõe olemasolus Oluline oli usk ratsionaalsesse mõistusesse/ usk mõistuse jõusse Kritiseerimisejulgus Inimeste vaimne vabadus John Locke Esitas inimõiguste käsitluse Ta uskusüleminekul põlluharimisel tekiks varanduslik ebavõrdsus Teda peetakse liberalism isaks Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau Toetas rahvavõimu (otsene demokraatia) Haridus oli oluline Montesquieu Kõigil ei pidanud olema võrdsed seaduses
vastassuunaline planeerimine, kujuneb organisatsioonikultuur. Faasi lõpetab `punase lindi kriis'. · Faas 5 kasv koostööga: alanud (ähvardava) kriisi vältimiseks kujundatakse hoiak läbivaks koostööks, mis eeldab infosüsteemi ning rõhku meeskonnatööle. Juurutatakse maatriksstruktuur. Hiljem on Greiner lisanud 6. faasi, mille sisuks on kasv organisatsioonide vahelise koostööga. 18.JUHTIMISSTIILID LÄHIAJALOOS 1970-ndad Plaanimisstiil Stabiilsus, usk turu, klientide jne ratsionaalsesse ning loogilisse käitumisse, tulenev prognoositavus ning jäigad ja detailsed plaanid, kus oli "palju numbreid, aga vähe strateegiat" (+ arvutustehnika roll!) ning juhtkohal oli analüüs. 1980-ndad Visioonistiil Konservatism, deregulatsioon, ettevõtlikkus: edu saatis neid, kes ekstrapoleerimise asemel asusid visioone looma ja teostama, andes personalile püüdlemisväärse sihi. Ebapädev visioon on sama ohtlik kui jäik plaan.
Common law kui üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute tegevuse käigus, ka rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon tähtsustus Kontinentaal-Euroopas 17. sajandil: eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub mõistuse kaudu. Kuna see on tekkinud õigluse ja headuse idee kaudu, peab ta olema õiguskorra mastaabiks. Tuntuim loomuõiguslane H. Grotius: õigus on ratsionaalsesse eetikasse kuuluv nähtus S. Puffendorf („De iure naturae et gentium) loob universaalse loomuõigusele põhineva õigussüsteemi, kujundab loomuõiguse õppedistsipliiniks. Suured kodifikatsioonid, mis on kantud loomuõiguse ideest, ilmuvad Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias. NT: Preisi üldine maaõigus (tsiviili, riigi, administratiivset, politsei, kiriku, kriminaalset), Prantsuse tsiviilseadustik (1804 – autoriteet loodusõigus; lubatud see,
hästi olukorras kus nad peavad analüüsima, raporteid koostama, ainult juhul, kui neil on piisavalt aega, ei meeldi esineda inimeste ees, kiirustamine ja tähtaegade pärast muretsemine ei sobi Teoreetik tahavad näha seoseid, üldist pilti, meeldib teha järeldusi ja nende põhjal leida loogilisi seletusi, tugevuseks on analüütiline lähenemine probleemide lahendamisele, perfetktsionist, kes ei puhka enne kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi, huvituvad põhiseisukohtadest, erinevatest põhimõtetest, teooriatest, ratsionaalsed, ,,kas sellel on mõtet?", keerulised olukorrad teadmiste rakendamiseks, tegevus peab olema struktureeritud, ei suuda õppida olukorras kus ei ole paigas põhimõtted Pragmaatik otsivad uusi ideid, et neid järele proovida, lahendavad asju praktiliselt, muutuvad pikkade arutelude puhul kannatamatuks, huvitab eelkõige kuidas ja mida ja
5 Õe õigluse ideele, kus Õt tuleb käsitleda vastavalt õiglusele. Positiivselt Õelt ei saa oodata, et ta realiseeriks tegelikku õiglust vaid tuleb oodata, et ta sellele läheneks. II. 2.11. Õ kui “puhta mõistuse” väljendus Jõutud sinnamaani, et on olemas kontseptsioon, mis mingil moel ei näe ega käsitle midagi, mis on seotud religiooni, teoloogiaga. Õ kui midagi ratsionaalsesse ja eetikasse puutuvat. Käsitlus, mis moodsa riigi tekkimise ja riigivõimu kuhjumise järel püüdis kontinendil suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada loodusÕe ümberkujundamisega mõistusÕeks. MõistusÕ võetakse aluseks paljudele positiivse Õe aladele nii nende loomisel kui ka muutmisel. II. 2.12. Õ kui rahvavaimu väljendus Õ avaldub ühiskondlikus lepingus, milles igaüks loobub oma loomulikest Õtest üldise tahte kasuks, et saada need
· Õigusemõistmises: varasema ühtse ja ainuõige piirkondliku õigussüsteemi asemel eristuvad nüüd tavad/tavaõigus ja loodus/loomus, millest vaid viimane on universaalne. · Filosoofias: antiik-kreeklaste mõtlemises liikus kõigi nende muutuste tulemusena rõhuasetus reaalteadustelt, kunstilt ja muusikalt üle psühholoogiale, loogikale, religioonile, eetikale ja poliitikale. Sest just viimaseid oli vaja avalikus karjääris. Usk ratsionaalsesse arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil.
Näiteks Wilder Penfieldi neurokirurgilised uurimused viitavad inimese teadvuse sõltumatust füüsilisest ajust. Ta jõudis järeldusele, et inimese teadvus on võimeline eralduma oma füüsilisest ajust. Tänapäevane teadus ei suuda enamasti olla ilma eelarvamusteta ja sellest tulenevalt ei saa teadus ratsionaalselt hinnata SLK-de realiteeti. Teadus ei tunnista elu jätkumist pärast inimese surma. Surmalähedased kogemused tunduvad lihtsalt olevad metafüüsilised nähtused, mis ei kuulu ratsionaalsesse teadusesse. 3.1.2.3 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned Meditsiini kiire areng on võimaldanud üha enam inimesi päästa surma käest. Sellistel juhtudel 68 on üha enam inimesi jutustanud oma kehavälistest kogemustest, mille korral on nad tundnud era- kordset rõõmu ja rahulolu, kohtumisi varem surnud inimestega ja sugulastega, olnud telepaatilises
Näiteks Wilder Penfieldi neurokirurgilised uurimused viitavad inimese teadvuse sõltumatust füüsilisest ajust. Ta jõudis järeldusele, et inimese teadvus on võimeline eralduma oma füüsilisest ajust. Tänapäevane teadus ei suuda enamasti olla ilma eelarvamusteta ja sellest tulenevalt ei saa teadus ratsionaalselt hinnata SLK-de realiteeti. Teadus ei tunnista elu jätkumist pärast inimese surma. Surmalähedased kogemused tunduvad lihtsalt olevad metafüüsilised nähtused, mis ei kuulu ratsionaalsesse teadusesse. 3.1.2.3 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned Meditsiini kiire areng on võimaldanud üha enam inimesi päästa surma käest. Sellistel juhtudel on üha enam inimesi jutustanud oma kehavälistest kogemustest, mille korral on nad tundnud era- kordset rõõmu ja rahulolu, kohtumisi varem surnud inimestega ja sugulastega, olnud telepaatilises ühenduses valgusolenditega ning näinud panoraamseid tagasivaateid oma maisele elule. Sellised
Näiteks Wilder Penfieldi neurokirurgilised uurimused viitavad inimese teadvuse sõltumatust füüsilisest ajust. Ta jõudis järeldusele, et inimese teadvus on võimeline eralduma oma füüsilisest ajust. Tänapäevane teadus ei suuda enamasti olla ilma eelarvamusteta ja sellest tulenevalt ei saa teadus ratsionaalselt hinnata SLK-de realiteeti. Teadus ei tunnista elu jätkumist pärast inimese surma. Surmalähedased kogemused tunduvad lihtsalt olevad metafüüsilised nähtused, mis ei kuulu ratsionaalsesse teadusesse. 3.1.2.3 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned Meditsiini kiire areng on võimaldanud üha enam inimesi päästa surma käest. Sellistel juhtudel on üha enam inimesi jutustanud oma kehavälistest kogemustest, mille korral on nad tundnud era- kordset rõõmu ja rahulolu, kohtumisi varem surnud inimestega ja sugulastega, olnud telepaatilises ühenduses valgusolenditega ning näinud panoraamseid tagasivaateid oma maisele elule. Sellised
annaabi.ee 
