Patsient on istub. Asetab käed kõhule risti abistamaks köhimisel. Hingata sügavalt. Avatud suuga hingata sisse. Tugevalt ning kiirelt hingata 3 x välja. Siis, hoides suu avatud, hingata kiirelt ja sügavalt sisse ning kohe tugevalt köhida üks või kaks korda. See aitab sekreeti välja saada (Smeltzer ja Bare 2004). 2) Probleem: Kiire väsimus, mis on tingitud rasvumisest ja mis väljendub meeleolu langusena. Eesmärk: Patsient on rõõmsameelne ning tegeleb oma lemmiktegevustega. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumissoovitused – treeningharjutused ja mõned toiduained annavad kiiresti energiat juurde. b. Soovitada patsiendil mitut puhkepause päeva jooksul, eriti enne ja peale treenimist. c. Soovitada patsiendil rohkem magada. d. Soovitada muuta patsiendil oma päevaplaani. Teha harjutusi, et energiat saada. e
..................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2- 8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, siis saate vastuseks kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja
tagajärjel sureb rohkem inimesi kui nälga. Mehhiko – ligi 70 % täiskasvanutest on ülekaalulised , 1/3 rasvunud (32,8% rahvastikust) USAs 31,8 % ülekaalulisi rahvastikust. Rasvtõvega täiskasvanute osakaal: Eesti 1820% , Soome 1921% , Kuuba 1328% , Venemaa 1930% Euroopa täiskasvanud rahvastiku hulgas on ligikaudu 80% ülekaalust ja rasvumisest seotud 2. tüüpi diabeedi, 35% isheemilise südamehaiguse ning 55% hüpertensiooni tekke juhtudega. Kõrge sissetulekuga riigid: 41% meestest ja 48% naistest ei olnud füüsiliselt aktiivsed. Madala sissetulekuga riikides 18% meestest ja 21% naistest. Prognoosid: 2030. aastaks 89 % Iiri meestest ülekaalulised ja 48% rasvunud. Rootsis on 2030. aastaks rasvunud mehi neljandik ja naisi 22 protsenti (2010
töötavatele tervishoiutöölistele. Väga kiiresti globaalselt suureneb levimus lapsepõlve ülekaalulisus ja rasvasus ja tungivalt vajab aru saamist ,kuidas vältida imikute ja väikelaste ülekaalulisust riski. Imikute ülekaalulisus tavaliselt mõjutab ka laste edaspidist elu. Samuti ,söömine ja igapäevased tegevused ja teised eelistused, mis olid õpetatud imikutena ja väikelastena ilmuvad noorukieas ja täiskasvanuna. Arvestades selle püsivusega ja sellest tulenevat rasvumisest kogu elu jooksul, juhul siis kui keskenduda selle peale imikute ja väikelaste eas, siis see võib olla kasuks pikemaks ajaks. Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Sotsiaal-majanduslikust kohutavast elupaigast on lastel ülekaalulisus ja rasvumise ebaproportsionaalsus süvenenud. (J Sch Health. 2014; 84: 247-255). Austraalias on üks veerandik (27%) lapsi, kes elavad ebaõnnelikus elupaigas ja on vähem
Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu. Mõju ainevaetusele ja kehakaalule Inimese üldine ainevahetus kiireneb. Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Piisav kehaline aktiisus reguleerib energia tarbimise-kulutamise tasakaalu, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteemile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerootiliste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalsete häirete tekke riski. Mõju meeleseisundidtele (depression, stress) ja mälule Kehaline aktiivsus vähendab ängistust, depressiooni ja stressi. Kehaline aktiivsus mõjub meeleolule positiivselt
Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu. Mõju ainevaetusele ja kehakaalule Inimese üldine ainevahetus kiireneb. Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses vabu rasvhappeid. Piisav kehaline aktiisus reguleerib energia tarbimise- kulu tamise tasakaalu, mis omakorda aitab normaliseerida kehakaalu ning vältida rasvumisest tingitud terviseproblee me. kehaline aktiivsus mõjub ainevahetusele ja hormoonsüsteem ile, vähendades hilistüüpi suhkruhaiguse, aterosklerooti liste südame ja veresoonkonna haiguste ning seedetrakti funktsionaalse te häirete tekke riski. Mõju meeleseisundid tele (depression, stress) ja mälule kehaline aktiivsus vähendab ängistust, depressiooni ja stressi
Euroopa Liit toetab liikmesriike konkreetselt laste immuniseerimist vaktsineerimisega välditavate haiguste puhul (näiteks leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, lastehalvatus, B-tüüpi haemophilus influenza, B-hepatiit) ja immuniseerimist inimese papilloomviiruse ning hooajalise gripi vastu. Terviseprobleemid: Euroopas on tänapäeval valdavalt palju mittenakkavaid haigusi, näiteks vähktõbi, diabeet, südame-veresoonkonna haigused, rasvumisest tingitud probleemid ning luu- ja lihaskonna vaevused, mille põhjuseks võib olla mitmete geneetiliste ja keskkonnategurite ning eluviisi iseloomustavate tegurite (suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ebatervislik toitumine ja füüsiline tegevusetus) koostoime. Terviseprogrammi (20082013) raames soovitab Euroopa Liit rakendada ennetusstrateegiaid ja -mehhanisme ärahoitavate ning mittenakkavate haiguste (k.a soolised terviseohud ja
............................................21 LISA........................................................................................................22 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei
3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid,
Ta ei vihastanud kunagi. Linnas käis ta jalgrattaga, sõidukiirus oli tal väga tagasihoidlik. Kevadeti armastas ta koos õpilastega koolimaja ees kõvaks tallatud platsil mängida kroketit. Kreek oli suur piibumees. Tal oli kõvera pitsiga piip alati suus. Klassi tulles võttis ta ukse vahel piibu pihku ja istus laua taha. Tunni keskel pani ta piibu põuetaskusse. Klassist lahkudes pani ta uksest väljudes jällegi piibu suhu. Ta rääkis, et arst soovitanud tal suitsetada, et hoiduda rasvumisest." Madis Oviir meenutab: ,,Kreek jutustas õpilastele, kuidas tema Peterburi konservatooriumis käies suvevaheaegadel mööda Läänemaad ringi rändas ja inimeste käest lauluviise korjas. "Oli neid, kes laulsid ja lasksid ka kirja panna, aga oli ka neid, kes oskasid vanu viise, aga ühegi asjaga ei meelitanud neid suud laulmiseks lahti tegema." Need Kreegi jutustatud seigad olid huvitavad ja õpilased kuulasid neid kiindunult. See muidugi omakorda tiivustas õpilasi
annaabi.ee 
