loomade piimast: • Kaamli • Pühvli • Hobuse • Lamba • Kitse • Lehma •Jogurti valmistamisel kindel bakterikultuur: Streptococcus thermophilus; Lactobacillus bulgaricus Jogurti koostis: • Laktoos: võrreldes toore piimaga on jogurtis laktoosi sisaldus väiksem • Piimavalktäisväärtusliku valgu allika – Ka kergesti kättesaadav • Jogurti rasvad: – Sõltuvalt rasvasisaldusest jagunevad jogurtid • Rasvavaesed (0,1-0,3%) • Piimajogurtid (1,5-3,5%) • Koorejogurtid (10%) • Vitamiinid: samad rasvlahustuvad vit-d, mis piimas; veeslahustuvatest: B1,2,6,10,12; C; H Kasulikkus organismile? • Täisväärtusliku valgu allikas • Soodustab seedetegevust • Täiendab ja rikastab mikrofloorat • Jogurt pidurdab patogeensete bakte- rite kasvu sooles ja suuõõnes • On vitamiinide ja min. ainete allikas Keefir •Pärit Kaukaasiast, kus seda valmistati
puhul tavaliselt mitte) Piimatooted : Rõõsk koor · 8% (asendaja) · 10% · 35% · 38% · Köögikoor (creme fraiche) 12-28% Piimakonservandid · Kontsentreeritud piim ehk kondenspiim · Kuivatatud piim ehk piimapulber Hapukoor · 10% · Salatikaste 10%, 20% · 20% · 30% Keefir · rasvasus 2.5% · 2.0% · 1% · 0.05% Hapupiim Hapupiimajoogid · 2.2% · 3.5% · 1.0% Pett · 1.0% · 0.5% Jogurtid: · Rasvavaesed jogurtid 0.1....0.5% · Piimajogurtid, rasvasus 1,5...3,5% · Kooresed jogurtid, rasvasus alates 10% · Laktoosi talumatutele · Jogurtijoogid Kohupiim · 0,05% · 5,0% · 0,1% · 0.5% · Küpsetamiseks 9% Kodujuust · 4% · 0% · 2,4% · Ricotta 10% · 8% Kohupiimatooted 1. Kohukesed (rasvasus 9-18,9%) 2. Kohupiimakreemid (0,2 7% ja enam) 3. Kohupiimadesserdid (moosi kiht toote põhjas) rasvasus 2,6 5,8%
Lisandid rasvavaba piimapulber, suhkur, puuvilja- ja marjasiirupid, mesi jm Naturaalne jogurt palju elavaid baktereid Eestis valmistatakse järelpastöriseeritud jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid Joogijogurt- vedelam konsistent ja lisatud moos on ilma marjatükkideta Kasulikkus - tasakaalustab soolte ja mao talitust , sisaldab rohkesti C ja B grupi vitamiine , valke Maitsestatud ja maitsestamata Jogurtite jagunemine rasvasuse alusel rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem Jäätis Külmutatud magustoit piimast või koorest Muud maitse- ja lisaained suhkur, vanilje, karamell, kakao, sokolaad, marjad jne Jäätiseliigid : 1. Plombiir (15%) 2. Koorejäätis (10%) 3. Piimajäätis (3,5%) Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Selle tegevusel eraldub vadak
Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid. Jogurti toidurasvad on olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad tootele tajutava pehmuse ja maheduse ning erilise maitse. Vitamiinid ja mineraalid
5. Jogurt on populaarseim hapendatud piimatoode. Pärineb Türgist. Meil toodetud ja müüdavad jogurtid on valmistatud lehmapiimast ning piim või koor ongi jogurti põhiosa. Teiseks vajalikuks komponendiks on piimhappebakterid. Juuretis on kahe piimhappebakteri segu. Jogurteid liigitatakse rasvasisalduse järgi: 1. rasvased jogurtid (0,2-0,3%); 2. piimajogurtid (1,5-3,5%); 3. koorejogurtid (alates 10%). Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt tooraine rasvasusest. Rasvavaesed jogurtid valmistatakse kooritud rasvavabast piimast. Mida rasvasem on toode, seda paksem ja kreemjam on tema konsistents. Kõik piimas leiduvad vitamiinid säilivad jogurtis hästi. Kalorivaestes dieetjogurtites on süsivesikud asendatud kunstlike magusainetega. Jogurti oleku põhjal saab neid jagada kaheks: 1. Vedelad ehk joogijogurtid. 2. Tahked, mis meenutavad tarretist. Kvaliteetne jogurt säilib jahedas vähemalt 2-3 nädalat temperatuuril kuni 8°C
öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. BANAAN Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud on näidanud, et kahest banaanist saadud energiast piisab 90-minutiliseks treeninguks.
maasika (Laktoosivaba) jogurtijook 90g 5. Naturaalne jogurt 6. Valio Gefilus Järelpastöriseerimata jogurt jogurtijook on 7. Rasvavaesed parim näljapeletaja jogurtid (0,1...0,3%) kui oled teel või Sul 8. Piimajogurtid rasvasusega on kiire. Selles (1,5...3,5%) käepärases 9. Koorejogurtid, purgikeses on milles on rasva 10% peidus just paras
tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse- ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g 100g toodet sisaldab: · Energiat 370kJ/ 88kcal · Valku 3,1g · Süsivesikuid 14,0g · Rasva 2,0g
Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili, rasvavaesed piimatooted). Soovitavalt peab toit sisaldama küllaldaselt vedelikku, toidukordi peab olema 5-7 toidu ning tarbitavad joogid vähemagusad. VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEKS KEHTIV TOITUMISSOOVITUS ,,VÄHEM RASVAST LIHA JA VORSTI, ROHKEM KARTULIT JA LEIBA" Sportlastele vähesoovitavad toiduained: Suhkur, maiustused (sokolaad, marmelaad, kompvekid, tort jne) Jahutooted (saiakesed, koogid, keeksid)
Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis, helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted.
põduruse puudumine”. Tervis sõltub paljudest asjaoludest, peale õige toitumise veel näiteks organismi genotüübist, arengu võimalustest lapse eas, elu- ja töötingimustest, läbipõetud haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool
taimse päritoluga valgutooteid (teravili, kartul, kaunvili) loomset valku sisaldava piima, liha, kala ja munadega. Taimset päritolu valgu kasutamine aitab suurendada ka süsivesikute osatähtsust toidus. Sportlase toit peab olema kõrge toitainetihedusega. Sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel täisteratooted, värske puu- ja köögivili, rasvavaesed piimatooted. Sportlase toit peab sisaldama küllaldaselt vedelikku. · Kehalisele töövõimele ei avalda mitte miski niivõrd pärssivat toimet kui veepuudus organismis. Optimaalne janukustutaja peab sisaldama nii mineraalaineid kui süsivesikuid veresuhkru taseme säilitamiseks. Sportlase toit peab olema individuaalselt vastuvõetav. · Sportlasel peab olema "hea tunne kõhus", mis oleneb nii söödava toidu omadustest kui
annaabi.ee 
