Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasvauim ära statistika tegemiseks. Võrkudega kalapüüdmise ohud: pringel ja hüljes (viiger-;randal-;hall-) upuvad! Hingavad õhku ainult õhust.. KAITSEALUSED LIIGID: Kaitse all on: liigid, kivistised, mineraalid ; looduse üksikobjekt ; kaitstavad alad (rahvuspargid, hoiualad, maastikukaitsealad, reservaadid, sihtkaitsevöödid, piiranguvööndid) MIKS? -haruldus! nt käpalised, lendorav -ohustatus! nt merikotkas -kultuuriline väärtus/teaduslik-esteetiline väärtus
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon-
Mageveeline jõeveekala, kes tahab madalt veetemperatuuri, puhast ja hapnikurikast vett. Toodang Eestis 700 t Pärit Põhja-Ameerikast ühest California piirkonnast, aretatud üle 150 a Introdutseeritud enamustesse maailma riikidesse (82) Tänapäeval söödetakse vikerforellli ainult granuleeritud söödaga Kehakuju on kõrge, kasvandusest pärit kaladel on uimed enamasti kulunud, eriti saba Lõhilastele omane tunnus on rasvauim Kolm toodet – portsjonforell (250-400g) e table trout, lõheforell (2-3 kg), punane kalamari Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, lõheforelli Põhja-Euroopas Söödakoefitsent u 1,1 Kraadpäevad - Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga Karotinoidid muudavad kalaliha punaseks, lõheforell on punase lihaga,
Joonis 1. Täiskasvanud jõeforell (Daniel Blackstone Studio, 14.03.2012). Täiskasvanutel, enamasti emastel on sageli sinakat, hõbedat tooni külgedel. Täiskasvanud isane jõeforell on üldiselt tumedam, koos tuhmunud sidrun-kollase triibuga allpool. Paaritud uimed on rohekas-pruunikas-hallid ja rinnauimel on mustad laigud (noortel isenditel võivad ka olla mõned punased laigud). Kudemisajal on pärakuuim valkjas. Seotud uimed on kollakas-oranzid ning rasvauim on punase otsaga (Fishes of Estonia, 2004, 104- 109). 1.3. Levik looduses Jõeforell saab elada ainult 18oC, puhtas, külmas ja hapniku rikkas voolavas vees. Seetõttu on kalakasvatustes seda liiki raske kasvatada. Jõeforelli kasvatused peavad asuma looduslike allikate lähedal. Need asukohad on koselistes ja hapnikku rikastes jõgedes (Aquamedia, 13.03.2012). Teda leidub Põhja-Aafrika, teiste Vahemeremaade, Vahemere saarte ja Taivani jõgedes
Kasvandustes on ta täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg. Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur vikerforelli kasvuks on 12...16 °C, samuti talub ta lühiajaliselt hapnikuvaegust, kuid on tundlik vee happelisuse suhtes. RÄÄBIS. (seljauim väheldane, suu st alalõug ülaseisune) Välisilmelt meenutab rääbis räime, sabavarrel on lõheliste seltsi tunnusena väike rasvauim. Kala on sale ja liikuv, ta ülapool on sinirohekas või hallikas, küljed ja 2 kõht hõbedased. Ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. Meie rääbistest on kõige suuremad Saadjärves elutsevad, väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. MERISIIG. (keha sale, suu alaseisune) Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala
Samal ajal on vajalik ka 3 maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Päripäeva lugedes on kala uimed seljauim (D), sabauim(C), pärakuuim(A), kõhuuimed(V), rinnauimed(P). Omaette nähtus on rasvauim(ad) . Kalade uimede paigutus lõhe näitel Kaks paari uimeisid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). Uimed võivad olla mitmeteks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Kiiruimelistel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele ehk
lõpusekaaned. Tugevasti luustunud toes. Ujupõis hüdrostaatililiseks aparaadiks. Arterioossibul. 40 seltsi 16.3.4.4. Alamklass pärisluused 16.3.4.4.1. Selts heeringalised Sgk heeringlased õhukesed soomused, küljejoon vaid pea piirkonnas N. heeringas, räim, kilu Sgk lõhilased kerel küljejoon, rasvauim N: lõhi, jõeforell, rääbis, meresiig, peipsi siig, meretint 16.3.4.4.2. Selts karpkalalised Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) Sgk elektriangerlased N. elektriangerjas Sgk karplased N: karpkala, koger, särg, säinas, viidikas, vimb, linask, latikas Sgk pardkalad N: säga, kohversäga, elektrisäga 16.3
· Lima vähendab hõõrdumist vees · Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga. 8 Pilt 7. Põhja eluviisiga kalad.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Pilt 8. Taimetihnikusse hoidvad kalad.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Päripäeva lugedes on kala uimed seljauim, sabauim, pärakuuim, kõhuimed, rinnauimed. Omaette nähtus on rasvauim. Kaks paari uimesid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). 9 Teised uimed võivad tugevasti erineda olla mitmeks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Pilt 9. Kala uimede nimetused Lõhe näitel.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) 2.1 Uimede ehitus
Oncorhynchus - idalõhed (gorbusha, keta jt.), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss Vananenud Salmo gairdneri või Salmo irideus. Võõrkeelsed nimed peale soome keele sisaldavad samuti viiteid vikerkaarele: ingl. - rainbow trout, sks. - regenbogenforelle, pr. - truite arc-en-ciel, ro. - regnbagelax, erinev vaid so. - kirjolohi. Bioloogiline iseloomustus *Kehaehitus on lõhelastele tüüpiline voolujooneline keha, väike pea, väikesed uimed, kiirteta rasvauim selja- ja sabauime vahel. *Keha katavad pehmed hõbedased soomused, kirjatud tumedate tähnidega. *Piki küljejoont ja põskedel kulgev punane vööt (vikerkaar?). *Seedetrakt röövkalale omaselt lihtne - sööt satub suust läbi neelu makku, lühikeses peensooles toidu seedimine, jämesooles moodustub vee ja soolade imendumise järel väljaheide. *Maks kompaktne ja eritab rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide sealt soolde. *Liha rasvasisaldus on 10-15% toorkaalust
Alamklass PÄRISLUUSED• õhik- ehk elasmoidsoomused• sabauim homotserkne• hingats puudub • luustunud lõpusekaaned• ujupõis on hüdrostaatiliseks aparaadiks• südamel arterisoossibul 9 S. HEERINGALISED: – õhukesed soomused, küljejoon vaid pea piirkonnas heeringas, räim, kilu, lõhi, mereforell, rääbis, meretint S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga
Täpsemalt võimaldab liigilist kuuluvust määrata kala suulaes paiknev sahkluu, mis meriforellil on hammastatud. Koeb samuti jõgedes, kuid ei rända nii kaugele kui lõhe, sageli koeb ka väiksemates rannaojades. Kudemine toimub sügisel. Max pikkus üle 1 meetri. Kaal kuni 15 kg. Meie rannikuvetes on meriforell arvukam kui lõhe. Toit: räim, kilu, tobiad, meritint, ogalik, merikilk ja kirpvähilised. 4. MERITINT on siiglastele lähedane kalaliik. On rasvauim. Toores kalaliha lõhnab nagu värske kurk. Läänemeres on levinud peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikulähedastes magestunud piirkondades. Üsna arvukas Kura säärlõukas. On pelaagiline, parvedes elav kala. Noor kala sööb planktonit, täiskasvanu suuremaid koorikloomi, kalade marja, noori räimi ja väiksemaid liigikaaslasi. Kasv kuni 30 cm. kudemisränne parvedena jõgedesse. 5. VIMB On Läänemeres levinud peamiselt suuremate jõgede suudmealadel. On
Ansoovislased elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika rannavetes. Väliselt sarnanevad räimega, kuid on väiksemad ja suure suuga. On maailma kalasaagis esikohal, kuid suur osa neist langeb röövkalade saagiks. Tähtsamad esindajad on hamsa (euroopa ansoovis) ning peruu ja jaapani ansoovis. Kasutatakse soolatult ja konservide valmistamiseks. Lõhelaste keha on kaetud tihedalt liibuvate soomustega ning neil on küljejoon. Seljauim asub selja keskosas, sabauime lähedal on rasvauim. Lihas on vähe luid, liha on mahlane ja rasvane (kuni 24%), mis soolamisel omandab suurepärase maitse. Liha värvus võib olla roosakaspunane või valge. Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased keta, gorbuusa, nerka jt., meriforell, vikerforell, merisiig, peipsi siig, rääbis jt. Kasutatakse soolatult, suitsutatult, pooltoodete ja konservide valmistamiseks. Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad
annaabi.ee 
