Rassistlik piim (0)

Rassistlik piim ja poliitkorrektsus  1. Püsiv referent on objekt/nähtus (kas füüsiline või mitte füüsiline), millega seostub mingi  mõiste (tähendus), mis omakorda väljendub märgis. Püsiv referent esineb tavalise semioosi  puhul.  NÄIDE: Eesti sõna laud väljendab mõistet ''laud'' ja tähistab ükskõik millist lauda. Laud  mööbliesemena on antud mõiste ja asja suhtes püsiv referent.  Liikuv referent tähendab muutuvat objekti/nähtust, nt foobiad (sellega seostub mõiste, mis  omakorda väljendub märgis). Selle puhul ei vaja asi/objekt märgistamist, vaid märk otsib  endale osutust. Liikuvaid referente loov mehhanism on näiteks hirm, viha, rahutus,  muretsemine, fanatism.  NÄIDE: Arahnofoobiat saab psühholoogi abiga vähendada või üldse ära unustada.  Arahnofoobia on kadunud, hirm aga mitte. Hirm otsib endale uut põhjust. Mitte asi ei vaja  märgistamist, vaid märk otsib endale osutust. Mõne aja pärast võib tal tekkida seletamatu  äng pimeduse või kinniste ruumide suhtes.  2. Artikli autor selgitab rassistlike märkide olemust, otsimist/loomist seoses foobiatega.  (Foobia tähendab hirmu/kartust millegi/kellegi ees või viha millegi/kellegi vastu.). • Autor selgitab foobiaid (mis on ka rassism) kui liikuvat referenti ehk muutuvat  objekti/nähtust. Foobiad on nähtused, mida artikli autor nimetab liikuvateks referentideks.  Selle puhul ei vaja asi/objekt märgistamist, vaid märk otsib endale osutust. Liikuvaid  referente loov mehhanism võib olla peale hirmu näiteks rahutus, muretsemine, viha.  NÄIDE: * Ämblikekartus on teraapia abiga ületatav, kuid võib tekkida hirm pimeduse või  kinniste ruumide ees: hirmu põhjus/objekt kaob, kuid hirm otsib endale uue objekti. * Kommunist Roger Garaudyst sai tõsiusklik/fanaatiline moslem: tõsiuskliku fanatism ei  muutu, kuid võib muutuda tema usuobjekt. (Tõsiuskliku fanatism otsib ja leiab endale  kummardamise objekti ehk liikuva referendi, kuid temas endas ei teki sisemist vastuolu,  kuna täiesti erinevatel usuobjektidel on tema mõttemaailmas samad parameetrid.)  • Autor selgitab, et rassism, nagu paljud teisedki sotsiofoobiad, kasutab sekundaarseid  (teiseseid, hiljem lisandunud; teisejärgulisi) märke. 


NÄIDE: * Nii rassismivastased kui ka rassistid on hakanud sama märki (nt piima)  rassistlikuks pidama: antirassistid avastasid rassistliku piima ja rassistid võtsid selle märgi  üle, kinnitades, et see on tõepoolest rassistlik jook. Näiteks alt-parempoolsed (Alt-Right),  kes ühelt poolt on radikaalne liikumine, teiselt poolt on nad mängulised (nt nende  piimajoomispeod); alt-parempoolsete kõnepruuk kasutab tihtipeale mustanahaliste slängi,  parodeerides, aga tegelikult jäljendades seda.  *Grupp Aafrika pagulasi sattus rassistliku rünnaku ohvriks oma nahavärvi pärast. Ründajaks olid kohalikud mustanahalised, kelle nahavärv oli palju heledam.  3. Kuidas peaks võitlema:  Autor leiab, et antirassistide seisukohad on tarvis välja tuua ja  need dekonstrueerida. Näiteks toob ta ta Jim Crow’ rassistlike mälestiste muuseumi. Kuidas ei tohiks võidelda: *Autor leiab, et rassismiga võitlejate paranoia ei paranda  olukorda, vaid süvendab probleemi. Näiteks alt-parempoolsed lausa naudivad  antirassistide väljaütlemisi ja parodeerivad neid.  *Rassismiga on mõttetu võidelda keeldude ja vastuvihakampaaniatega. Näiteks on  mõnest Londoni kohviku menüüst eemaldatud „must kohv“ ja asendatud „piimata  kohviga“.  Rassismi on leitud isegi neutraalsetes ja rassismivastastes teostes, nt  folkloorsed tekstid, Disney animafilmid, Harper Lee „Tappa laulurästast“, Harriet  Beecher Stowe „Onu Tomi onnike“