On olemas neli võimalust kuidas võita:Esimene , kui vastane kukkub ja ei tõuse enne 10 sekundit on ta kaotanud ( knockout, ) või kui vastane on liialt viga saanud ja pole võimaline jätkama ( Technical Knockout,) või siis kui vastane rikub reegleid või kui võitluses ei ole seiskumist enne kooskõlastatud raundite arvu. Esimese maailmameistrimatsi võitja. William Harrison "Jack" Dempsey (06. 24, 1895 05. 31, 1983) oli ameerika poksija, kes hoidis raskekaalu maailmameistri tiitlit enda käes aastast 1919 kuni 1926. dempsey agressiivne stiil ja eralndlik löögijõud tegid temast ühe populaarsema poksija ajaloos. Paljud tema kaklused tegid finantsiliselt ja osaluselt rekordeid, sealhulgas esimese miljoni dollari värava. ta on järjestatud kümnendana the ring'si loendis kõigi aegade raskekaallasena ja seitsmendana top saja parima lööja hulgas. ta on rahvusvahelise boksisaali kuulsuste liige. Kuulsad Poksijad .
raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1937) Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas. Omandas keskhariduse Pärnus, õppis 1938-41 Tartu ülikoolis matemaatikat ja oli 1936-40 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese rahvusvahelise turniiri 1936. Mängis üldse rohkem kui 70 rahvusvahelisel
Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12. Juba Berliini olümpiamängude eel peeti teda üheks meie lootuseks, olgugi et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid ja -teoreetikud arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne
öelnud, et kui nüüd heale kohale ei tule, jätab maadluse maha. Olümpiamängude ajaks oli ta juba korduvalt rahvusvõistkonda kuulunud, nii ei läinud vägimehel ka kuulsa Berliini Deutschlandhalle areenil põlved nõrgaks. Vabamaadluses ei paistnud KP-l enamiku vastastega erilisi probleeme olevat. Viiest esimesest matist lõppesid neli selja-, üks punktivõiduga. Selleks ajaks kui finaalideõhtu alles järgmise päeva koidu eel kell 3.30 raskekaalu viimase matini jõudis, oli saksa publik juba ära õppinud eestlaste ergutushüüded: "Paluu-saluu, anna valuu!" ja "Hurra-hurra, Palusalu murra!" Kindlasti ka sellisest ergutuskoorist jõudu saades oli eestlane aktiivsem, võitis punktidega 3:0 soomlaste suurlootuse Hjalmar Nyströmi ja kuldmedali. Ka klassikalise maadluse raskekaalus oli koosseis tugev. Neljast esimesest matist kaks lõppesid KP-le selja- ja kaks punktivõiduga. Finaal kujunes aga katsumuseks mitmes mõttes
Neljandas ringis keeras Hornfischer minutiga selili Donati ja Nyman Nyströmi (15.47). Ainult Palusalu pidi Çobaniga täisaja rassima, enne kui 3:0 võidu sai. Kolm medalisti olid selgunud, medalid veel omavahel jagamata. Hornfischerile loositi vastu Palusalu.Palusalul oli selja taga 9 matsi ja 113 minutit maadlust, Hornfischeril 4 matsi ja 44 minutit. Ning veel midagi. Võitmatus. Puupüsti täis Deutschlandhalle. Reklaamimöll. Ja seal auloozis istus füürer isiklikult. Juba oli raskekaalu tõstmise võitnud Josef Manger, jättes kolmandaks Arnold Luhaääre, kohe pidi Hornfischer veel kord tõestama aaria rassi üleolekut.Muidugi teadsid seda ka kohtunikud. Ja Hornfischergi uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu
matside vaheajal soojendama. Neljandas ringis pidi Palusalu Çobaniga täisaja rassima, enne kui 3:0 võidu sai. Kolm medalisti olid selgunud, medalid veel omavahel jagamata. Hornfischerile loositi vastu Palusalu. Palusalul oli selja taga 9 matsi ja 113 minutit maadlust, Hornfischeril 4 matsi ja 44 minutit. Ning veel midagi. Võitmatus. Puupüsti täis Deutschlandhalle. Reklaamimöll. Auloozis istus Adolf Hitler isiklikult. Juba oli raskekaalu tõstmise võitnud Josef Manger, jättes kolmandaks Arnold Luhaääre. Hornfischer uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu.) Palusalu kümnes mats oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud
Mastid. (Tahvel 7.3.-I) Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa- otsi forduune ja taake. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja
torni tippu jõudmiseks jalgsi ronida 334 lubjakivist astet. Pärast ehitamist on Big Ben pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) umbes 22 cm loodesse kaldunud. See teeb kaldeks 1/250. Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas. Big Ben on juttude järgi saanud nime koguka Londoni ehitustööde pealiku sir Benjamin Halli järgi. Teise teooria järgi sai kell nime Benjamin Caunti järgi, kes oli tollel ajal tuntud raskekaalu poksija. Kell, mis on Suurbritannia suurim, on peaaegu kogu aja näidanud aega sellest ajast, kui see hakkas tööle 31. mail 1859. aastal. Kella lööke võib kuulda kogu maailmas BBC raadio vahendusel. Kella läbimõõt on 7 meetrit ning osutid on 2,7- ja 4,2-meetrised. Ehitamise ajal olid need maailma suurimad, tänapäeval suuruselt teised. Kellal on 4 sihverplaati, mis on 55 m kõrgusel maapinnast ja näitavad eri suundadesse. Iga sihverplaadi allosas on
koht 2007 Maailmameistrivõitlustel 8. koht Vladimir Latin: 2005 U23 Maailmameistrivõistlustel 3. koht 2004 U23 maailmameistrivõitlustel 4. koht 2007 Maailmameistrivõistlustel 8. koht 2007 Euroopa meistrivõistlustel 5. koht Kaspar Taimsoo: 2007 Maailmameistrivõitlustel 8. koht (neljapaadil) 2005 U18 maailmameistrivõistlustel 3. koht (ühepaadil) 2004 Balti mere riikide noorte karikavõitja Judo Martin Padar kaotas judo raskekaalu teises ringis Tema saavutused: 2002 Euroopa meistrivõistlustel 2.koht 2005 Euroopa meistrivõitlustel 3.koht 2003 ja 2006 Euroopa meistrivõitlustelt 5. kohad MK-etappide esikohad 2006., 2002. ja 1999. aastal MK-etappide 2. kohad 2006. ja 2003. aastal 1998 juunioride maailmameistrivõitlustel 3. koht 1995 Noorte Olümpiapäevade 1. koht Mitmekordne Eesti meister Toimetas PM
-16. augustil 1936. aastal ning osales 4066 sportlast 49 riigist. Eestlasi oli võistlemas 37. Uute spordialadena olid kavas käsipall, korvpall ja aerutamine. Esimene olümpia korvpalliturniir avati kusjuures Eesti ja Prantsusmaa vahelise mänguga, kus palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Selle kohtumise võitis 34:29 Eesti. Berliini olümpiamängud kujunesid üldse eestlastele edukaks: kokku võideti seitse medalit (2+2+3). Silmapaistvalt esines raskekaalu maadleja Kristjan Palusalu, kes sai kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses. Lisaks Palusalule sai Berliini olümpial tuntuks ka tõstja Arnold Luaäär, kes pronksivõiduks pidi üles tõukama 165 kg. Ta tuli sellega toime pärast seda, kui oli tõstalava taga hinge alla visanud pool klaasi konjakit. Selle saavutusega oli Luhaäär aga esimene eestlane, kes pärast kaheksa-aastast vaheaega taas medalini jõudis. Kaks medalit - hõbeda ja pronksi - sai
Samuti ka laevakraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase varustuse hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse kõiki liike trosse. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid (kasutatakse lisaks ventilatsioonitorudena), signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Mastid ehitatakse: I kujuline (ühesambaline) mast, A kujuline (kahejalgne) mast, TT – portaalmast, V kujuline laadmast raskekaalu poomidele. Kõige rohkem on levinud A ja TT kujulised paarismastid. Paarismastid võimaldavad tunduvalt paremini paigutada laiali losspoome ja kindlustada nende suurema ulatuse üle parda. Ülevalt ühendatakse paarismastid saalinguga, mille külge kinnitatakse losspoomide topenantide plokid. Kaasajal on laevadel tavaliselt kaks, harva kolm masti. Esimest, vööripoolset, nimetatakse fokkmastiks, keskmist grootmastiks ja ahtripoolset besaanmastiks. Kahemastilistel
tekilaadung). Üle 1 tonni tõstevõimega lastiseadmed kuuluvad klassifikatsiooniühingu järelvalve alla. Mastid Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid Ilma lastiseadmeta laevadel on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaal-märkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast) Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisaotsi forduune ja taake. Masti alumine ots (kand) kinnitatakse alumisel tekil asuvasse pesasse (kannu). Masti kinnitus seotakse piki- ja põiktalastusega. Masti ülemises osas asub saaling, sealt kõrgemal olev masti osa on teng
· Mõnikord polegi laevadel lastimisseadmeid. · Laevakraanasid on lihtsam käsitseda. Sadamates mõnikord mobiilsed autokraanad Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid Ilma lastiseadmeta laevadel on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaal-märkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast) Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisaotsi forduune ja taake.Masti alumine ots (kand) kinnitatakse alumisel tekil asuvasse pesasse (kannu)Masti kinnitus seotakse piki- ja põiktalastusega. Masti ülemises osas asub saaling, sealt kõrgemal olev masti osa on teng
kasutatav sisse ehitatud konveier. Mastid. Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9-
ehitatud konveier. Mastid. Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A- mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6-
kasutatav sisse ehitatud konveier. Mastid. Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9-
annaabi.ee 
