Mälk oli prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas ta rannaelu kujutavate romaanidega. Põhiliselt kirjutas proosasid, näitemänge, oma rannaelu kujutavatest romaanidest. Põhiidee: saavutada või kogeda elamise rahu. Mälku on peetud 1930a. menukirjanikuks, sest ta osales aktiivselt seltsi- ja kultuurielus ning oli populaarne rahvamees. Mälgu peateosed:"Rannajutud"-koosneb 5'st novellist "meeste vahel","Mere annid", "Aegunud õnn","Elamise rahu","Randlase surm". Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Kaluri elu tähendab enamasti riski,ohtu,võitlust. Keerulises olukorras säilitakse lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Rikkus on vaid vähestel eesmärgiks, põhiline on kogeda elamise rahu. August Gailit Sai tuntuks 1920 aastatel. Gailiti stiil oli ekspressionistlik-naturalistlik. Novellid on realistlikud
Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul põgeneb ta venna juurde. Lisaks õele toob Julius Tallinnast ka oma isa. Noorele poisile jääb silma naabertalu vanim tütar Sessi, neiu ema aga keelab noorte suhte ära. Julius otsustab lahkuda rannast, läheb liinilaevalt tööle. Laeva väljumise viimasel hektel mõtleb ümber ja naaseb isa, õe ja Sessi juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel. Väiklasest virinast loobumine, ollakse valmis naabreid alati aitama. ,,Läänemere isandad" romaan, mis räägib kuidas 1187. aastasest Sigtuna hävitamisest ja üldese viikingitest saarlastest. ,,Kivid tules" temaatiline üllatus- Virumaa kaevurite elust. See on võõras temaatika ja seetõttu jääb romaan elukaugeks. III periood 19541987 (paguluses)
mereromaanidega(nendes avastas ta oma aine).Amatöörkirjanikust professionaaliks sai ta romaaniga ,,Kivine pesa"mis jutustab rannakehviku perest,keda surm nõnda põhjalikult rüüstab,et alles jääb ainult tütar Enda,kes lõpuks võtab tänulikult vastu selle pisku inimliku toe,mis talle pakutakse.Mälgu ainus noorsooraamat ,,Jutte lindudest" koosn 6st jutust,mille tegelasteks on merelinud.Edasi tulid need teosed,milles kätkes Mälgu erakordsus ja ainulaadsus:novellikogu ,,Rannajutud"(1936),romaanid ,,Õitsev meri"(1935),"Taeva palge all"(1937) ja ,,Hea sadam"."Õitsev meri":Rannapoisist peategelane Hannes lahkub mõneks ajaks kodusest kalurikülast,teeb läbi sõjaväeteenistuse,proovib laeva- ja põllumeheelu ja abielu talutütrega.Venna surm toob ta aga koju tagasi,kus seab end uuesti sisse ühes oma vähenõudlikku tüdrukuga,kellega neil laps juba olemas oli."Taeva palge all":Tegevus Sõrve idarannikul
heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987) Raimond Kolk, August Mälk (1964) Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti "karge merega". Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 6 1952 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Romaanid, novellikogud, näidendid ja lasteraamat. Romaanides hea peategelane. Pakub lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi
10. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). August Mälk 30ndate proosas oluline, 1926 Kesarüblik kriitika ei võta seda hästi vastu. Algus oli suht kobav, aga siis leidis nö enda tee. Läbimurre 1932-34, siis avastati, et Saaremaalt selline mees, keda võiks isegu lugeda. Tema läbilöök sellest, et hakkab kirjutama rannajutte soeses Saaremaaga. 1934 Surnud majad, 1935 Õitsev meri, 1936 Rannajutud, Läänemere isandad, 1937 Taeva palge all, 1942 Hea sadam, 1952 Tee kaevule, 1963 Kevadine maa, 1978 Projekt Victoria. Hiljem Rootsis paguluses, jätkab kirjutamist, sellega seoses temaatika püshholoogilises suunas, spetsiifiline traumakirjandus. ''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt).
kinnitamine. Kivika „Nimed marmortahvlil“ on tõsirealistlik romaan Vabadussõjast, kuid tegelastel on heroiline aura. Autor ei kujuta õilsat võitlust, vaid ka kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejail olid. AUGUST MÄLK (1900–1987) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri – mereromaan. Kõrvutatud Gailiti “Karge merega”. Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesem ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 1952 – 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Annab välja romaane, novellikogusid, näidendid ja lasteraamatuid. Romaanides on hea tegelane. Peategelane näitab lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi loetav. Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise
linnututvustused liikide kaupa: meri-, kala-, tõmmu- ja naerukajakad, tiirud, hahk, tõmmuvaeras, tuttvart, rohukoskel, ristlind (ristpart), meriski, kivirullija, tilder, rüüt ja tutkas. Vilsandi, selle linnustik, kuid ilmselt mitte vähem ka sealne värvikas tuletorniülem Artur Toom on köitnud ka kirjanik August Mälku. Vilsan- dilt on ta saanud olulise tõuke rannaainestiku kujutamiseks oma romaa- nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir- janik puhkuse Vilsandi linnuriigis Alumisele Vaikale paigutatud pul- danvarjendis linde vaadeldes; neile tähelepanekutele tugineb enamik kogumikus "Jutte lindudest" (1934) avaldatud linnulugudest. Neis juttu- des leidub vahetu loodusvaatluse edasiandmise kõrval nii fiktsiooni kui antropomorfiseerimist. Mälk ise põhjendab seda saatesõnas tekstide parema loetavuse taotlusega
Tema hinge jäi igatsus tõeliste inimeste järgi, sest need keda ta kodus kohtas olid lapsed. Seal tundus kõik liiga inimlik. Ta avastas, et tal ei ole kodu ja ta asus taas sõudma. Saarele, millel ei ole nime. 25. August Mälgu looming. 1 rannatriloogia romaani analüüs. Looming: 1920. a. kirjandusse tulnud Saaremaa kooliõpetajast A. Mälgust kujunes viljakas prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas rannaelu kujutavate romaanidega. 1936 ,,Rannajutud" Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Keerulistes olukordades säilitavad randlased lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Meri on see, mis aitab tegelastel lahendada elu keerdküsimusi. Mälgu kolme rannaromaani võib nimetada triloogiaks: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam". Rannaromaanid on ülesehituselt lihtsad, sündmustik on etteaimatav, keel rahvapärane. Esile tuleb tavalise inimese igapäeva helgem ja elamisväärsem pool.
16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise
2) 30ndateks aastateks leiab Mälk mõttelise tasakaalu ka esteetilises plaani. Tasakaal realistliku olustikukirjanduse ja teisalt romantilise elukäsitluse vahel. Mälk osutub olema maalähedasem, on võrreldes Gailitiga lähemal massilektüürile. Peaks silmas pidama ka seda, et Mälk on üks menukamaid draamaautoreid 1930ndate rahvalavadel. 1934 "Surnud majad" ajalooline proosa on seotud üldise sotsiaalse tellimusega, mis tollal õhus oli. 1935 "Õitsev meri" 1936 "Rannajutud" 1936 "Läänemere isandad" 1937 "Taeva palge all" 1942 "Hea sadam" 1952-53 "Tee kaevule" 1963 "Kevadine maa" 1978 "Projekt Victoria" Erilise soosingu saavad retseptsioonis romaanid "Õitsev meri". Rannakirjanduse fenomen: võitlus merega, tööga, koduarmastus, pannakse kokku eksootiline ja teistpidi haaratakse jutustamist mingisuguse turvalisuse võrguga, ülearusest filosoofilisusest 30ndatel hoidub, hiljem seda tuleb juurde.
Saab tuntuks 30ndatel aastatel. 30ndate lõpus on olnud kaks enim laenutatud proosakirjanikku: Tammsaare ja Mälk. Mälk sai õpetaja kutse Saaremaal ja sealt on ta ka pärit. 20ndatel on Mälk peaaegu olematu kirjanik peaaegu olematus kohas (Lümanda). 1926. Aastal ilmub ta esimene romaan ,,Kesaliblik". Edasi tuleb novelliloomingut ja romaane, kuid ka nendega ei lähe 20ndate lõpus ja 30ndate alguses väga hästi. · 1934 Surnud majad · 1935 Õitsev meri o 1936 Rannajutud · 1936 Läänemere isandad o 1937 Taeva palge all o 1942 Hea sadam · 1952-1953 Tee kaevule · 1963 Kevadine maa o 1978 Projekt Victoria Pärast tuntuse tõusu tuleb ka tõus isiklikust elus kolib Lümandast Tallinnasse. Tuleb lugejapopulaarsus. Oli oletus, et Konstantin Päts mõtles pinksalt, kellele ta Lagle talu kingib ja põhikandidaadid olid Tammsaare ja Mälk talu saab Mälk. Mälk sureb Rootsis.
1944.aastal põgenes Rootsi. Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid perioodikas 1920. Esimesed raamatud "Kesaliblik"(1926), "Hukkumine"(1928) annavad tunnistust lugemismõjutustest ning käsitluslaadi otsingutest, mis ulatuvad uusromantismist naturalismini. Arvestatavaim sellest perioodist on pidalitõbiste elu realistlik valgustamine novellis "Surnu surm"(1926) ja jutustuses "Surnud elu"(1929). Oma parima Saaremaa ranniku inimeste ja olustiku käsitlemisel andis Mälk novellides "Rannajutud" ja "Mere tuultes". Suure populaarsuse omandas rannaromaan "Õitsev meri"(1935). On kirjutanud Põhjasõja teemadel "Surnud majad", romaani "Kivid tules" sündmustik on paigutatud põlevkivirajooni. Ajakomöödia alal saavutas edu rahvatükkidega "Vaese mehe ututall"(1932) ja "Neitsid lampidega2(1933), mida iseloomustavad karikeeritud tüübid ja ladus, rahvapärane dialoog. Välismaal katkesid Mälgu sidemed lapsepõlvest tuttava keskkonnaga. Muutunud
annaabi.ee 
