* Pikirannikud-rannikud, millede rannajoone suund ühtib geoloogiliste struktuuride pikitelje suunaga. rannajoon kulgeb mäeahelike v nendevaheliste orgudega paralleelselt. Samuti väheliigestatud rannajoonega. Siiski võib esineda ka juhuseid kus meri on N mäeahelike vahelistele madalamatele aladele tunginud ingresseerunud - dalmaatsia tüüpi rannik Vahemere ääres. * Põikirannikud sellised rannalõigud, kus rannajoon on risti geoloogilise struktuuri pikisuunaga. N mäeahelikud ulatuvad rannajooneni välja v on N rannikuala voorestatud. Sellisel juhul on rannajoon arusaadavalt väga liigestatud sopiline. * Diagonaalrannik -sarnane eelmisega, kuid geoloogiliste struktuuride pikiteljed on rannajoone suhtes teatud nurga all. Samuti väga liigestatud rannajoon. Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust *eustaasia see on üldine maailmamere taseme muutus, mis valdavalt sõltub polaaralade jääkatte sulamise intensiivsusest *isostaasia maapinna kõikuvliikumised
merepõhi avamere suunas sügavneb ja ranna veepealse osa kallakusest. Meil Eestis on merepõhi reeglina väiksema kallakusega ja rannik tervikuna laugrannik. Rannaprotsessid- Pôhilisteks faktoriteks erinevate rannikualade pinnavormide kujunemisel nagu märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sôltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanôlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jôuab rannajooneni oma täies jôus paiskudes vastu rannanôlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus pôhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanôlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud
pikkus, liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest, suunast. 13.Järskrannikul on lained suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14.Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Inimese mõju rannajoonele: 1)sadamate ehitamisega võib rannajoon muutuda, sest vee tavaline liikumine on takistatud. 2)ehitiste püstitamine pankrannikul rannajoone lähedale võib põhjustada varinguid, maalihkeid
Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul Järskrannikul lained suure energiaga, ülekaalus lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14. Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele *ehitatakse sadamaid- rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine takistatud *ehitised pankrannikul rannajoone lähedal- põhjustavad varinguid ja maalihkeid *tihe laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang
6 1.1.4. Kinnisomandi ulatus veekogudele Kinnisomand laieneb ka veekogule, mis tervenisti asub ühe kinniasja piires. Kui veekogu asub mitme kinnisasja piires ja kuulub kaldaomanikele, siis ulatub kinnisomand sellele osale veekogust, mis on veekogu keskele tõmmatud mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Mere kaldal asuv kinnisomand ulatub mere rannajooneni, milleks on tavaline veepiir. Seadusest tulenevalt on meri riigi omand. Sellest tulenevalt on merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitis riigile kuuluv.7 1.1.5. Kinnisomandi ulatus ehitistele Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele. Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all. Maatükil asuv sellega püsivalt ühendatud ehitis on maatüki oluline osa, millele ulatub
Kinnisasjast loobumine kantakse kin.raamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool. Kinnisasja piir määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras (kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta) Kinnisomand: - ei ulatu maavaradele ega põhjaveele; piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule - ulatub mere rannajooneni, mere tavalise veepiirini Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtootsuse või tehinguga (et omanikud ei rikku teiste isiku õigusi) - kinnisasjal ei tohi loata viibida Naabrusõigused piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju Rida kitsendusi on seotud vete ja metsa kasutamisega Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevuses on sundvõõrandamise otsustamine 2.Servituut Servituut on kinnisomandi spets
Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole 10 sätestatud teisiti. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, see on riigi omandis. 29. Mis on reaalservituut? Tooge näiteid (vähemalt 3) Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et
ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja piir külgnevate maatükkidega määratakse plaanide ja piirmärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule, mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kalda omanikule. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni, st mere tavalise veepiirini. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi
kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja piir külgnevate maatükkidega määratakse plaanide ja piirmärkidega seaduses sätestatud korras, kusjuures kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Kitsendused: · Ehitamine ja süvendamine on piiratud, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule · Avaliku tee kasutamist ei tohi piirata · Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. · Metsa ja veekogude kasutamine 33 Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja
Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele. Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all. KINNISOMANDI KITSENDUSED
annaabi.ee 
