Assimilatsiooniaparaadi hävitamiseks on küllaldane, kui kooritakse ka viimati nimetatud juhtudel vaid 5...6 cm sügavuselt. Et aga põllu mikroreljeef ei ole alati tasane, siis tuleb soovitada siiski 8...10 cm sügavust koorimist. Valitsevalt orasheinaga umbrohtunud põllul on koorimise eesmärgiks risoomide maksimaalne tükeldamine, et provotseerida nendel asuvaid pungi maksimaalsel arvul kasvamisele. Seda on võimalik teha vaid randaaliga, harides põldu vilja alt vabanemisel kaks korda teineteisega ristisuunas. Koorimine on efektiivne ainult koos sügavkünniga ühtses süsteemis. Künd järgnegu siis, kui orashein on jõudnud 2...3 lehe faasi, see tähendab, kui risoomi tükikesed on maksimaalselt süsivesikute varudest ammendatud, kuid ei ole saanud uusi veel varuda (orienteeruvalt 2...3 nädalat pärast koorimist). Kündma peab eelkoorliga 6 varustatud adraga võimalikult sügavalt (kuidas künnikiht võimaldab)
[1] 2. MULLAHARIMINE Mullaharimise all mõistetakse igasugust pinnasega tehtavat tööd, mis muudab tema füüsilist vormi ja parandab mulla õhu- ning veereziimi. Mulla taimedele sobivaks harimiseks on kasutusele võetud mitmeid erinevaid töövõtteid, millest igal ühel on oma roll mullaharimisel. Peamised tehnoloogilised võtted on: 1) Mulla pööramine adraga kündes 2) Mulla murendamine ja kobestamine kultivaatori ja randaaliga 3) Mulla segamine äkke ja adraga 4) Mulla tihendamine rullidega 5) Mulla tasandamine libistiga 6) Muldamine muldajaga 7) Mulla vaostamine ja peenardamine 8) Maa-aluste umbrohu osade läbilõikamine Põllutööde alguseks loetakse valdavalt kevadet, sest siis alustatakse maaharimisega ja külvatakse maha enamik kultuuride seemneid. Kevadkünniga alustatakse kohe kui maapind
viimine Igapäevaste töödega toimetulekuks, püsiva toodangu saamiseks, käsitsi töö vähendamiseks ja kiireks reageerimiseks ilma muutustele on tänapäeval talupidajate käsutuses mitmesugused masinad, näiteks traktorid, kombainid jm. masinaid, mis võimaldavad maad kaevates ja mulda kobestades pinnast töödelda, nimetatakse põllutöömasinateks. Haritava maa töötlemine on põllutöö. (Teadmisi talupidamisest 2009:112) 3.1 Randaalimine Randaalimine on mulla harimine randaaliga. Selle tegevusega purustatakse rohukamar, tükeldatakse umbrohud ja segatakse koristusjäätmed mullaga. Randaal ehk taldrikäke ehk ketasäke on mullaharimisriist, mis kinnitatakse traktori külge. Joonis 2. Pildil toimub randaalimine 3.2 Väetamine Väetamine on tegevus mille abil reguleeritakse taimede toitumist ning suurendatakse või säilitatakse mulla viljakust. Väetamiseks kasutatakse väetisekülvikut, mille abil laotatakse väetise graanulid põllule. Joonis 3
Tihendusseadis ehk rull on kaasaegse mullaharimise Tähtus järgnevatele töödele, et põhk ei tohiks olla vaalus Künniasendamine kobestamisega- Tavaliselt on see adra põimmasina üks oluline koostisosa. Erinevatel masinatel on ning peab olema korralikult peenestatud, sest muidu on künni asendamine tüükultivaatoriga või randaaliga. Kündi saab kasutusel erinevast materjalist ja erineva konstruktsiooniga kvaliteet kehv kuna põhk ei ole mullaga ära segatud ning asendada ka nt kergadraga, kus töösügavus on 5-16 cm, lahendused. Hoolimata ehitusest on rulli ülesandeks tasandada kohati jäävad pangad. sellega on juba kütuse kokkuhoid ning kergader segab
muldadel. Koristamine: Lina on koristusküps, kui taimed on pruunid ja taime raputades on kuulda kupardes seemnete sahisemist. Sordist olenevalt võivad varred aga olla veel rohelised. Seemnete niiskus sellel ajal on umbes 30%. Kombaini ummistuste vältimiseks võib põldu 10...15 päeva enne koristust glüfosaadiga pritsida. robleemiks võib kujuneda koristusjärgne taimemass, mis maha jääb. Seda on tavaliselt raske sisse künda. Selle kergendamiseks tuleks põld enne kündi siledaservalise randaaliga künni suunas randaalida või künnieelselt rullida. kompenseerivad selle hõrenemise. Hõrenemist saab vältida ka külvisenormi suurendamisega. Karastumine on pöörduv protsess. Kui taimed hakkavad ilmade soojenedes taas kasvama, tulevad nad karastumisfaasist välja ja nende külmakindlus kahaneb. Taliteraviljad talvituvad hästi, kui lumi tuleb külmunud mullale, lumekate on ühtlane ja temperatuur selle all on -5...-10°C. 25. Peedi kasvatamiseks sobivad juurumbrohupuhtad põllud
umbrohtudest, et juurvilju kasv.Põllud peavad olema suured ja järskude nõlvadeta, ühte liiki või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt
mitmeaastastest umbrohtudest, et juurvilju kasv.Põllud peavad olema suured ja järskude nõlvadeta, ühte liiki või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt
Sügisesel väetamisel viiakse fosfor-, kaalium-, lubi- ja orgaanilised väetised mulda sügiskünniga, suvisel väetamisel aga kesakünniga, mis tagab toitainete parima kättesaadavuse. Kevadiseks külvieelseks väetamiseks sobivad lämmastikväetised, mis viiakse mulda kultiveerimisega. Orgaanilistest väetistest sobivad kevadiseks väetamiseks hästi käärinud sõnnik ja kompostid, kuid need tuleb mulda viia kas korduskünniga või randaaliga. Fosfor- ja kaaliumväetisi võib kevadel anda ainult tingimisi, so kui nad jäid sügiskünni alla mingil põhjusel andmata. Reeglina neid väetisi kevadel ei anta. The image cannot be displayed. Your computer may not have enough memory to open the image, or Külviaegne väetamine täiendab põhiväetamist ja loob the image may have been corrupted. Restart your computer, and then open the file again
1) mulla segamine ja kobestamine, 2) põllupinna tasandamine, 3) väetise segamine mullaga, 4) kamara (künnieelne) purustamine, 5) mättalise künni töötlemine, 6) umbrohu hävitamine. Agronõuded randaalimisel on järgmised: 1) randaalida tuleb nõutud töösügavusega: kõige suurem on see sõnniku sisserandaalimisel 15 cm ja rohkemgi, külvieelsel mullaharimisel piisab sügavusest 8...10 cm; 2) külvieelselt ja künnijärgselt randaalitud ning randaaliga kooritud põld peab olema tasane ja muld sõmeraline, umbrohujuured läbi lõigatud, mättad purustatud, taimejäänused ja väetis mullaga segatud; 3) randaalitud põllul ei tohi olla vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Randaale liigitatakse viie tunnuse järgi: 1) haakimisviisi järgi on haake-, ripp- ja poolripprandaale; 2) kasutusala järgi eristatakse põllu-, soo- (uudismaa), aia-, metsa- jms randaale;
Hilisemate kündide korral tuleks põldu rullida (adra tihendusrull, rihvelrullid), et tagada taliteraviljadele sobivaim külvisügavus (2...4 cm). Külvieelne kerge kultiveerimine hävitab umbrohte ja loob seemnetele soodsa idanemiskeskkonna. Mullapind tuleks harida võimalikult siledaks, et talvel lohukestesse kogunev vesi ei ohustaks taimi. Loomulikult on hästikultuuristatud aladel võimalus piirduda pindmise (8…10 cm) randaaliga vms. harimisega või mullaharimisest loobuda ja külvata talivili otsekülvi meetodil (eelkõige rapsi või suviteravilja järgselt). 132. Kartulipõllu ja köögiviljade mullaharimine. Kartuli mahapanek, kui muld on püsivalt 7-10 kraadi. Rullimine - soodustab mulla soojenemist ja mullaniiskuse liikumist kartulipesa tsooni. Äestamine – hoiab mulla kobeda ja umbrohupuhtana. Muldamine – kuni õeipungade moodustumiseni. Köögiviljad:
annaabi.ee 
