Ramjee Merlin-Hans Hiiekivi Lühidalt • Ramjee ehk lumivalge bömeeria on Hiina nõgese niinest saadav kiud, mis sarnaneb linasele, aga on valgem ja siidisema välimusega. • Ramjee on haruldane, väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal. • Ramjeest saadakse tugevaimat looduslikku kiudu (ramjeekiudu), sellest tehakse kalleid pitse, riiet ja nööri. • Sel on suured südamekujulised, lehed, kaetud alumiselt küljelt valgete karvadega. Leviala • Seda kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas.. • Suurimad rahvusvahelisd ramjeetootjad on Hiina, Taiwan, Korea, the Filipiinid ja Brasiilia.
Looduslikud kiud Taimsed Loomsed Mineraalkiud Puuvill Vill Asbest ( kasmiir, mohäär, alpaka, angoora ) Lina Siid Kanep Dzuut Ramjee Sisal Sünteetilised kiud Polüamiid ( nailon ja perlon ) Polüester Polüakrüül Polüatsetaat Lycra
● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta ● Põua puhul vajab niisutamist ● Valmistatakse kotte, köisi, pakkimisriiet ja mööbliriiet Džuut ehk kalkuta kanep ● Õied – väikesed, kollased ● Vars – silinderjas, 2-4 m pikk ● Lehed – piklikmunajad Sisalagaav ● Pärit Mehhikost ● Troopilistel ja lähistroopilistel aladel ● Peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) Ramjee ● Hiina nõgese niinest saadav kiud ● Ebanasti lähistroopilises ja parasvöötmes kliimas. ● Kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias, Lõuna-Euroopas ● Haruldane ● Looduslikest kiududest tugevaim ● Väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal ● Hea imavusega ning väga vastu-pidav hõõrdumisele Kenaff ● Hibiskiliigist saadav kiudaine ● Lähistroopiline kliima ● Ajalooliselt on seda kasvatatud Indias, Tais ja osads Aafrika osades
...................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut.................................................................5 - sisal....................................................................6 - kenaff................................................................6 - kapokk.............................................................
Sudaan, Albaania. PUUVILL Puuvilla korjamine on aeganõudev, sest kuprud valmivad eri aegadel. Peale riide tootmise kasutatakse seemneid ka õli tootmiseks. Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks. Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. KIUDKULTUURID Kiudkultuuride alla kuulub ka vähemtuntud sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan. Kiudkuluuridest valmistatakse tugevat nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. Enamik neist kultuuridest on üheaastased taimed. Kõik nad kasvavad lähistroopilises kliimas
⬜ Hallitus ja seened hävitavad kiu sobival niiskus- ja soojusrežiimil. Lina kasutusvaldkonnad ⬜ Pesu: voodipesu, laudlinad, käterätid. ⬜ Pealisrõivaste valmistamisel on linakiud tihti segus polüestriga, et suurendada tema hõõrdumiskindlust ja et kangast oleks võimalik värvida erksamates värvides. ⬜ Kodutekstiilid: kardinad, madratsikatted. ⬜ Folklooritekstiil nt rahvarõivad. ⬜ Raamatute köitmisel. Ramjee ⬜ Kiud on pehme ja painduv. ⬜ Kiud on väga peen ja kallis. Laialdast kasutamist ei leia. ⬜ Tehakse õmblusniite, kalleid pitse, langevarjuriiet, vastuoidavat väärtpaberit. Puuvillakiu omadused ⬜ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma et ta tunduks veel märg. ⬜ Kortsub tugevalt. ⬜ Hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangastkarvastatakse).
iseseisev töö 1. mis on paberi põhikomponendiks ja kus seda leidub Paber koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Põhikomponendiks on tselluloos, mida leidub paljudes taimedes ja puidus. 2. millistelt taimedelt saab paberi valmistamiseks kõige paremate omadustega tselluloosikiudu Eriti head on pikki tselluloosikiude sisaldavad okaspuude puit, lina, kanep, kõrrelised, puuvill, bambus, dzuut, rotang, ramjee. 3. missugune toormaterjal leidis Euroopas paberi valmistamisel algselt kasutamist mis iseloomustab sellest valmistatud paberit Euroopas oli esialgu paberivalmistamise toorainena kasutusel kalts ja mingil määral ka tekstiili töötlemise jäägid. See tooraine oli odav ja kõikjal leiduv, kulusid ja lagunesid ju linast valmistatud rõivad kandmisel. Kaltsupaberil on iseloomulik hallikas värvus ja see on suhteliselt paks ning ebaühtlane
Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kuni 4 m kõrguseks, India, Bangladesh, Tai Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India Kanep: Aasiast, 1-4m pikkune, 14-27ºC, viljakas muld, esimesed 6 nädalat vajab rohkelt vett, kasvab Indias ja Filipiinidel looduslikult ja Jaaval ja Sumatral kultiveeritakse Sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan (kanepbanaan) Mugulkultuurid ja köögiviljad Kartul: maavitsaliste sugukonda kuuluv harilik kartul. Lõuna-Ameerikast, Tšilli lõunaosas on juba 14 000 aastat kasvatatud, 1995 esimene juurvili, mida kasvatati kosmoses, hispaanlastest meremehed tõid taime kaasa Euroopasse, 18 saj, jõudis Eestisse. Kasvab parasvöötmes. Suuremad kasvatajad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, USA
seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok varre- (niine)kiud lina, kanep, dzuut, ramjee, nõges, bambus lehekiud sisal, manilla kanep ehk abaka, turbakiud viljakiud kookos Lina kasvutingimused Lina tärkab keskmiselt 11 päeva jooksul pärast külvi, kuid eriti soodsates tingimustes (piisavalt niiskust ja hästi soe) võib see toimuda 5 6 päeva jooksul. Mullas peab kuni õitsemiseni olema niiskust vähemalt 60% mulla kogu veemahutavusest
Samuti on oluline tselluloosikiudude pikkus. Eriti hästi sobivad pikki kiude andvad ja võimalikult vähe liit- ning sideaineid sisaldavad taimed. Oluline on, et side- ja lisaained oleksid taime töötlemise käigus kergesti eemaldatavad. Selliste looduslike materjalide hulka kuuluvad kanep, lina, puude (peamiselt erinevate mooruspuu liikide) niinekiud, mitmesugused heintaimed ja kõrrelised (erinevad õled), puuvill, bambus, džuut, ramjee,rotang jmt. Neist kõige rikkalikumalt ja kõige puhtamat tselluloosikiudu annavad kanep, lina ja puuvill. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Põhjuseks, miks vahetati kaltsu paber tselluloosist paberi vastu oli toormaterjali saamine. Kuna keskajal kanti riided ribadeks, ei tarvitsenud olla kantud linane materjal piisavalt kvaliteetne paberi valmistamiseks. Samuti hakkas nõudmine raamatute järgi kiirelt tõusma ja see tähendas, et paberit oli vaja toota
valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest ( nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel); KEEMILISED KIUD: anorgaanilised kiud Anorgaanilised kiud on metallkiud, klaaskiud; Metallkiude kasutatakse rõivaste ja kodutekstiilide valmistamisel, klaaskiud selleks ei sobi. 1. Looduslikud kiud 1.1. Taimsed kiud Puuvill (CO) Lina (LI) Ramjee (RA) Kanep (CA) Džuut (JU) Sisal (SI) 1. Looduslikud kiud 1.2. Loomsed kiud Vill (WO) - Meriino vill - Kašmiirvill (WS) - Mohäärvill (WM) - Angooravill (WA) - Vikunjavill (WG) • Siid (SE) 2. Keemilised kiud 2.1. Tehiskiud Viskoos (VI, CV) Modaal (MD) Lyocell (LY) Vaskammoniaakkiud (CU) Atsetaat (AC, CA) 2. Keemilised kiud 2.2. Sünteeskiud Polüamiid (PA) Polüester (PL, PES) Polüakrüülnitriilkiud (PC)
4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest
Tekstiiliks ei kasutata praktiliselt üldse. Kangast raske puhastada. 100% biolagunev. Neutraliseerib maapinnast tulevat negatiivset energiat. Kiu omadused: väga tugev, seovad endaga vett jäädes ise kuivaks, niiskes kliimas laguneb kiiresti mikroobide mõjul, rabe, jäik, väikese venivusega, madala soojusjuhtivusega, õhku läbilaskev, ei kaota oma omadusi kõrgel temperatuuril, raske valgendada, värvimine vähendab hügroskoopsust. RAMJEE (RA) Pikemad kiud kui linal. Saab teha õhemat kangast kui linast. Kangas kortsub kergesti. Kerge pleegitada. Tugev. Jäik nagu lina. Valge, kauni siidja läikega. Hea kemikaalikindlusega. Imab vett ja lahuseid väga aeglaselt – hea vastupidavus bakterite ja hallituse toimele. NÕGES Kangas palju pehmem kui linane. Pikk, peen, tugev. Painduv. Kangas pehmeneb kandmisel. Ei tõmbu pesus kokku nagu linane. Puuvillaga võrreldes soojem.
Taime lehted ja varred sisaldavad ekstakte, millel on antibakteriaalseid omadus. Juuri ja koort kasutatakse ka hürdofoobia raviks. Taime seemned levivad loomade abil. Ramjee (RA,Ra) rami, Ramie, ramee ehk hiina nõges Ramjee on üks väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud, mis sarnaneb linasele. Hiina nõges on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. Seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat.
valgendada klooriga. 5 OMADUSED POLÜETEENKIUD POLÜPROPEENKIUD ELASTAANKIUD FLUORKIUD KLAASKIUD RAMJEE 1. Hügieenilisus 2. Venivus Venimatu. Venivus on umbes 15 % . Tähtsaim omadus Venitamise käigus on see. Kiud kaotavad sulaklaasi taastab oma niidid hapruse.
kiud. Kenaff Vt. Dzuut Kookoskiud Kookospähkli koortest (kiudkestast) saadavad kiud. Lina Lina ( Linum usitatissimum ) ja selle lähisugukondlaste vartest saadavad kiud. Mako Kvaliteetne Egiptuse puuvillaliik ja sellest valmistatud lõng. Makolõng on pehme, läikiv ja elastne. Manillakanep, Taimede (Musa textilis) lehtedest saadavad kiud. Abaka Ramjee Taimede Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima vartest saadavad kiud. Sisal Taimede (Agave sisalana ) lehtedest saadavad kiud. Turbakiud Tupp-villpealt (Eriphorum vaginatum ) saadav kiud. Turbakiud on kergem kui vill ja imab paremini niiskust. Lambavillast on see 2 korda soojem. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse vatti ja vilti.
nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus Euroopas hakati puuvilla töötlema 18 saj Puuvillased kangad on: sits, batist, flanell, frotee, teksariie, samet, jne Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga. *Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill Bio-puuvill on testitud kahjulike ainete suhtes. Bio-puuvilla ei kasvatata suurtes monokultuurides, vaid väikestel põldudel, mis on aastase viljavahetusega ja rangeid
linal, märgtugevus sama, jäik, punakas või kemopuhastus väike venivus, läigib nagu siid, hallikas valgus muudab nõrgemaka ja värvuselt tumedamaks, vastupidavus hapetele ja leelistele harvem kui linal, ilmastikukindlus halb, saab värvida puuvillavärvidega, Ramjee RA kiud on pikk ja tugev, jäik, hea kalleid pitse, valget värvi ja vastupidavus hallitusseente ja langevarjuriiet, kena siidja bakterite toimele, vastupidav, väärtpaberit, õmblusniiti, läikega päikesevalgusele ja täitematerjal. ilmastikule, hea kemikaalikindlusega.
Vatupidav niiskuse toimele. Kasutatakse eelkõige koos linaga ja puuvillaga. Dzuut(niinekiud)- kodumaa on India, seal kasvatatakse 90% kogu dzuudist. Peamised tootjad Bangladesh, Pakistan, Nepal, Hiina, Tai. Kiud on jämedad, murduvad kergesti, väga hüdroskoopsed ehk imavad palju vett aga edasi seda ei lase. Ehituselt sarnane lina ja kanepiga. Teistest kiududest nõrga, väikse venivusega. Hea paindetugevus ja odav. Värvuselt kiud valged, kollased, hallid, punakad. Läigib nagu siid. Ramjee(niinekiud)(RA)- niinekiud. Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla.Suure tugevuse tõttu valmistatakse õmblusniiti. Segatakse puuvilla, lina ja
pikkus ületab tunduvalt laiuse. Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni (bömeeria ehk ramjee, Boehmeria nivea). Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest suuremad). Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks
kollaseks. Kiudainete vastupidavus vananemisele: Paberi valmistamiseks kasutatakse peamiselt taimse päritoluga kiudusid. Loomsetest kiududest siidi ja villa, kusjuures viimane leiab kasutamist väga harva. Paberi valmistamiseks kasutatavad taimsed kiudained jagatakse vastavalt nende päritolule järgmiselt: SEEMNEKIUD - puuvill, kookoskiud. Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad. NIINEKIUD - lina, kanep, duut, ramjee, mitsumata. Linakiududest saadakse kõige vastupidavamat ja kauemsäilivamat paberit. LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambust põhiliselt Aasia maades. PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt
paberisortidesse ka sünteetilisi ning mineraalseid kiude (asbest, klaas, basalt, metall). Kiudude põhiliseks omaduseks on võime vastavates tingimustes seostuda üksteisega keemiliste sidemetega ning moodustada seostunud materjal ilma liimainete lisamiseta. Paberi valmistamiseks kasutatavad taimsed kiudained jagatakse vastavalt nende päritolule järgmiselt: SEEMNEKIUD - puuvill, kookoskiud. Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad. NIINEKIUD - lina, kanep, dzuut, ramjee, mitsumata.Linakiududest saadakse kõige vastupidavamat ja kauemsäilivamat paberit. 4 LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambus põhiliselt Aasia maades.
annaabi.ee 
