hüdroksüindooläädikhappe) sisalduse langus liikvoris 25 % võrra. MDMA pikaajaline neurotoksilisus Tarvitajatel ebameeldivad nähud krooniline paranoiline psühhoos, paanika hood, depressioon, ärevus, unetus, mida on jälgitud 5 kuud kuni 2 aastat pärast tarvitamise lõpetamist. Metüülksantiinid Kofeiin Teofülliin Teobromiin Metüülksantiinid Metüülksantiinide toimemehhanism Fosfodiesteraasi inhibeerimine, rakusisese cAMP sisalduse tõus. Otsene toime rakusisesele Ca2+ kontsentratsioonile. Kaudne toime rakusisesele Ca2+ kontsentratsioonile rakumembraani hüperpolarisatsiooni kaudu. Ca2+ väljatõrjumine silelihaste kontraktiilsetelt elementidelt Adenosiini retseptorite blokaad Adenosiini retseptorid Adenosiini retseptorid on G- proteiiniga seotud metabotroopsed retseptorid. 4 alatüüpi - A1, A2a, A2b, A3 Metüülksantiinide farmakol. toimed Bronhide silelihaste lõõgastus KNS Kardio-vaskulaarsüsteem
reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega
suureneb olemasolevate ehk puhkestaadiumis olevate kiirete naatrium kanalite arv. Repolarisatsiooni lõpus on membraanipotentsiaal umbes -60mV ning avanevad Na + kanalid, mis suurendavad Na+ sissevoolu. Need kanalid erinevad kiiretest Na+ kanalitest, mis avanevad mitte-sammuandja rakkudes negatiivse membraanipotentsiaali korral. Toimub Na + sissevool läbi aeglaste kanalite tänu kontsentratsiooni gradiendi erinevusele ja negatiivsele rakusisesele laenugule. Samal ajal K+ ioonide läbitavus läbi membraani ioonkanalite väheneb ning toimub K+ väljavoolu progresseeruv langus. Kui membraanipotentsiaal jõuab -50mV avanevad teist tüüpi kanalid. Need kanalid on T-tüüpi Ca+2 kanalid, tänu millele suureneb Ca+2 sissevool rakku vastvalt elektrokeemilisele gradiendile. Neljanda faasi depolarisatsioonile aitavad kaasa sinuatriaalsõlme sammuandja rakkudes muutused Ca +2 ja K+ iooni vooludes. Need
reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või ensüüm, mis mõjutab seedeprotsesse, hingamist, ka lihaskontraktsiooni/lõõgastus valk. Nt stimuleeriv hormoon (esmane virgats)- seondub retseptoriga- retseptorvalk, mis aktiveerib raku membraani ensüümi- selle toimel tekib ATPst teisane virgats- käivitab raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on
vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks (kasvuks) ja jagunemiseks peab ta olema turgori all. Rakukesta peptodoglükaani uute fragmentide lisamine ahelatele eeldab eelnevat sidemete lagundamist (ruumi tegemine uuele materjalile). See toimub paremini, kui rakukest on pinge (turgori) all. Rakusisene osmootne rõhk G(-) bakterites on 3-6 at, G(+) bakterites veelgi kõrgem. Et rakk peaks vastu nii kõrgele rakusisesele rõhule, on tal rakukestas tugikiht- peptidoglükaan. Mükoplasmad elavad reeglina keskkonnas, kus osmootne rõhk on ca sama, mis raku sees (inimese ja loomade koed). Ainult seal saavad nad ilma rakukestata hakkama. Mullalahuses on osmootne rõhk 0.5-5 at, sooldunud mullas, keedises ja mees võib aga ulatuda 100 at-ni. Osmootse rõhu tõstmist saab kasutada hoidiste tegemisel: soolamine, suhkruga hoidised.
NB! Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks (kasvuks) ja jagunemiseks peab ta olema turgori all. Rakukesta peptodoglükaani uute fragmentide lisamine ahelatele eeldab eelnevat sidemete lagundamist (ruumi tegemine uuele materjalile). See toimub paremini, kui rakukest on pinge (turgori) all. Rakusisene osmootne rõhk g(-) bakterites on 3-6 at, g (+) bakterites veelgi kõrgem (kuni mitukümmend at). Et rakk peaks vastu nii kõrgele rakusisesele rõhule, on tal rakukestas tugikiht- peptidoglükaan. Mükoplasmad elavad reeglina keskkonnas, kus osmootne rõhk on ca sama, mis raku sees (inimese ja loomade koed). Ainult seal saavad nad ilma rakukestata hakkama. Osmootne rõhk peab raku sees olema suurem kui väljaspool rakku, sest kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte. Rakusisene kõrge
Need vesiikulid transpordivad aineid GK-i ja sealt edasi. GK-s eristatakse 3 funktsionaalset piirkonda: cis-Golgi, kesk-Golgi ja trans-Golgi. * toimub valkude ja lipiidide modifitseerimine. Valkude posttranslatsiooniline modifitseerimine (glükosüleerimine, sulfaatimine, fosforüleerimine), et tagada nende lõplik õige asukoht rakus. * raku sorteerimiskeskus – modif. valgud ja lipiidid saadetakse nende lõplikesse kohtadesse rakus. Valgu modif. ongi eelduseks tema õigele rakusisesele paiknemisele. Nt. ER-is sünteesitakse valk, transportvesiikulid punguvad ER-ist ja ühinevad cis-Golgiga, sealt liiguvad ained Golgi keskkossa ja sealt trans-Golgisse. Trans Golgist punguvad vesiikulid kannavad ained nende lõplikesse kohtadesse. ERi ja Golgi vahel toimub mõlemasuunaline transport – GK-st saadetakse ER-i tagasi vesiikulid, kuhu on pakitud hoidmissignaali kandvad valgud. 6. Mitokondrid. Ehitus ja talitlus
mis on seostunud latentsetele e. uinuvatele geenidele Retseptor-guanülüültsüklaasid - katalüüsivad tsüklilise GMP teket tsütosoolis Ensüümiga seotud retseptorid Türosiin-kinaas-seotud retseptorid - seostuvad rakusiseste valkudega, millel endal on türosiinkinaasne aktiivsus Histidiin-kinaas-seotud retseptorid - aktiveerivad nn. “kahekomponentset” signaalirada, milles kinaas kõigepealt fosforüleerib iseennast ja siis kohe kannab fosfaadi teisele rakusisesele signaalmolekulile G-valkude ja nende retseptorite struktuur Trimeerne GTP-d siduv valk. Kinnitunud plasmamembraani(alfa ja gamma). Koosneb alfa: ras domään, AH domään (GDP seostumis koht),beeta ja gamma G-valgu retseptor (GPCR)- seotud plasmamembraanis G-valgu aktiveerumine G-valk-seotud retseptori abil. Signaalmolekul aktiveerib G-valgu retseptori, G-valk kinnitub Ras domääniga GPCR-le, vabaneb GDP ja siseneb GTP, mis aktiveerob alfa subühiku ja eraldunud beeta, gammaa subühikud.
uinuvatele geenidele 4. Retseptor-guanülüültsüklaasid-katalüüsivad tsüklilise GMP teket tsütosoolis 5. Türosiin-kinaas-seotud retseptorid-seostuvad rakusiseste valkudega, millel endal on türosiinkinaasne aktiivsus 6. Histidiin-kinaas-seotud retseptorid-aktiveerivad nn. “kahekomponentset” signaalirada, milles kinaas kõigepealt fosforüleerib iseennast ja siis kohe kannab fosfaadi teisele rakusisesele signaalmolekulile 20. Mitokonder ja plastiid Katabolismi rajad rakus (üldiselt). Energeetilise metabolismi rajad mitokondris: glükolüüs, Krebsi tsükkel. Elektroni transpordi ahela ensüümide ja tsitraaditsükli ensüümide paiknemine mitokondrites. On kahekordse membraaniga ümbritsetud on olemas oma genoom, ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; tegeleb energia muundamisega eluprotsesside läbiviimiseks
glomerulaarne filtratsioon, millega kaasnevad neeru kogu- ja mikroskoopilised muutused sealhulgas nekroos, fibroos, glomerulaarne hüaliniseerumine ja vahekoe skleroos. Järgneb surm ureemia läbi. Ohratoksiinid on ka teratogeenid ja genotoksilised kantserogeenid, põhjustades hiirtel hepatoomi ja neeruadenoomi. OTA-le spetsiifilisteks toimeteks raku tasemel on mõju gükoosi ainevahetuse ja anioonide transpordiga seotud ensüümidele, mis viivad rakusisesele alkaliniseerumisele. 24. Botulismi toksiin. Enamik (60-90%) toidumürgitustest on põhjustatud bakterite poolt. Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit. Clostridium botulinum, Staphylococcus aureus); haigusi, mis on seotud tugeva saastumisega fakultatiivsete patogeenide spooridega (näit. Clostridium perfringens, Bacillus cereus); Salmonella spp. või Shigella spp. infektsioone; ebaselge etioloogiaga haigusi (Proteus spp
4. Lüsosoomide tootmine 5. Mukopolüsahhariidide ja lima süntees (seda tehakse vaid GK-s) 6. Vee sisalduse regulatsioon rakus 7. Taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees Peamised funktsioonid on valkude ja lipiidide modifitseerimine ja sorteerimine ja pakkimine. Need on omavahel tihedalt seotud, sest just valgu modifitseerimine on tihti eelduseks selle valgu õigele rakusisesele paiknemisele. Vesikulaartransport - Golgi kompleksi sisenevad karedapinnalise ER-i eksportpiirkonnalt punguvad sekreteeritavat valku sisaldavad põiekesed, mis ühinevad Golgi cis-tsisternide membraaniga. Põiekesed tühjendavad oma sisu Golgi kompleksi luumenisse, kus toimub valkude modifitseerimine, sortimine ning pakkimine. Lõpuks on vesiikulitesse pakitud valgud trans-Golgi piirkonnas, kust nad saadetakse lüsosoomidesse. Vesiikulid moodustuvad
annaabi.ee 
