1. Nimeta rakuosade ülesanded : a) Rakutuum DNA säilitamine, juhib rakkude eluteeggfthhtyuytyuytuyuytyuust ja paljunemist b) Mitokondrid varustavad rakk energiaga c) Tsütoplasma seob kõik rakuosad ühtseks tervikuks veerikas, mis täidab kogu raku 2. Iseloomusta side kudesid, nende ülesanded, näited Rakuainet on rohkesti esineb inimeses mitme vormina. Rakud on palju kuid ainet vähe. Ta paikneb elundite vahel. Ülesanded: Tügiülesanne, kaitseb rasvkude külma eest ja aitab neere paigal hoida, toite ja kaitse ülesanne Näited: Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri . 3. Millised on närvikoe iseärasused, seosta ülesannetega Väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve, võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 4. Nimeta elundkonna elundid ja ülesanne: a) Närvisüsteem - Peaaju, seljaaju,, närvid, retsptorid ülesanded: elundkondade tööd tuleb juhtida ja kooskõlastada b) Seedeelundkond - ...
5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine *Lüsosoomid-Seal lagundatakse neid aineid mida organism ei vaja *Plastiidid-Toodavad värve
Iga reaktsiooni jaoks on kindel ensüüm mis just sellele reaktsioonile kaasa aitab, ensüümide tegevus on rakkudes kooskõlastatud. Kui temperatuur tõuseb, ensüümide aktiivsus suureneb teautud piirini. Valude ülesanded organismides: Ensüümid- Ensüümid tagavad, et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega. Inimorganismis on sadu tuhandeid valke, neist umbes 2000- 2150 on ensüümid. Ehitus- Valgud kuuluvad paljude rakuosade koostisesse. Valgulise ehitusega on lindude ja loomade suled, vill, sõrad, küünised, samuti inimese kõõlused, juuksed ja küüned. Transport- Transportvalgud aitavad ainetel liikuda.Vere punalibledes esinev valk hemoglobin transpordib hapnikku ja osaliselt ka süsihappegaasi, samuti on veres kindlad valgud rasvhapete ja raua trsnsportimiseks. Retseptorid- Vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Organismi regulaatorid
rakud. 3) Elundkonnad moodustuvad elundutest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid (p.3) 6. Millest koosneb nahk ? Nahk koosneb kahest kihist : marras- ja pärisnahast. 7. Milline peab olema naha tervisehoid? 1) Nahka tuleb hoida puhtana 2) Nahka tuleb niisutada 3) Tuleb juua vett 4) Ei tohi igapäevaselt kasuta antibakteriaalseid seepe 8. Loomaraku rakuosade ülesanded 1) Tuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, seal paikneb pärilikusaine 2) Rakumembraan katab ja kaitseb rakku, selle kaudu toimub raku aine- ja energiavahetus 3) Mitokonder varustab rakku energiaga 4) Ribosoom toodab valke 5) Tsütoplasma seob raku üheks tervikuks, sisaldab vett, selles lahustuvad ained 6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid.
valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Talitlus: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks: koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Talitlus: Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakendamine, osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Lüsosoom: membraaniga ümbritsetud põieke Talitlus: Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine Ribosoom: koosnevad suurematest ja väiksematest alamüksustest (koostises on RNA ja valgud) Talitlus: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga Tsütoskelett:
Fagosütoos- tahkete ainete omastamisel rakumembraani sissesopistumise teel 8. Tea tsütoplasmavõrgustiku (2tüüpi) , ribosoomide, mitokondrite, Golgi kompleksi, lüsosoomide ehitust ja ülesandeid. (õpik lk 80-83, slaidid) Ribosoomid- toimub valgusüntees Mitokonder- vajaliku energia tootmine rakule Golgi kompleks- valkude töötlemine ja pakkimine Lüsosoomid- mitte vajalike rakuosade- ja ainete lagundamine siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- süsivesikute kogumine ja transport Karedaapinnaline tsütoplasmavõrgusti- toimub valgusüntees 9. Selgita tsütoplasma ja tsütoskeleti koostist ja ülesandeid. (õpik lk 84-85, slaidid) Tsütoplasma- seob raku tervikus, kannab toitaineid laiali Tsütoskelett- annab rakule kuju seestpoolt 10. Tea rakutuuma ehitust ja ülesandeid, tuumakese olemust.
· Ribosoom Valgusünteesi organellid, tekivad rakutuumas olevatest tuumakestest. Koosneb kahest alamüksusest. Nende koostises on RNA ja valgud. Talitus:Valkude süntees · Golgi kompleks Koosneb membraansetest kotikestest. On seotud tsütoplasma võrgustikuga. Ülesanne: valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse. · Lüsosoomid On ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke. Talitus:Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine. · Mitokonder On ovaalse kujuga,ümbritsetud kahekordse membraaniga Talitus: varustab rakku energiaga · Tsütoskelett On raku tugi- ja liikumissüsteem.Ta koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab võrkja süsteemi, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku organelle. · Tsütoplasma Koosneb peamiselt veest ja orgaanilistest ühenditest.
Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Ülesanne: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks: koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest Ülesanne: Sünteesitud valkude sorteerimine ja pakendamine, osaleb rakumembraani taastamises, moodustab lüsosoome Lüsosoom: membraaniga ümbritsetud põieke Ülesanne: Vanade ja mittevajalike rakuosade ja molekulide lagundamine Ribosoom: koosnevad suurematest ja väiksematest alamüksustest (koostises on RNA ja valgud) Ülesanne: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Ülesanne: varustab rakku energiaga Vakuooli: erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed Ülesanne: varuainete säilitamiseks, rakule mittevajalike jääkainete ladestamist 7
Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid
Tsentrosoom Esinevad Puuduvad Mõningates Varusüsivesik Glükogeen Tärklis, insuliin Glükogeen Rakkude Piiratud Piiramatu piiramatu jagunemisvõime Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof (auto-või heterotroof) Eel-või Päristuumne Pärituumne Päristuumne päristuumsed 21. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A: Taimerakk B: Loomarakk 1) Rakukest 2) Rakumembraan 3) Mitokonder 4) Vakuool 5) Golgi kompleks 6) Tsütoplasma 7) Rakumembraan 8) Tuumake 9) Rakutuum 10) Ribosoomid 11) Tsütoplasmavõrgustik 12) Kloroplast 13) Lüsosoomid 14) Plastiid 22. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast.
kokkuvoltimisel tekkiv struktuur • Tertsiaarstruktuur aminohappe ahela edasisel kokkukeerdumisel tekkiv, keraja kujuga • Kvaternaarstruktuur kaks või rohkem tertsiaarset kokku liitmisel 7. Mis on ensüüm, tema ülesanne? Valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 8. Valkude ülesandedl • Ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust • Ehitus kuuluvad paljude rakuosade koostisesse • Transport aitavad ainetel liikuda • Retseptorid vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahelt • Kaitse veres moodustuvad antikehad, mis kaitsevad võõraste orgaaniliste ühendite vastu • Organismi regulaatorid nt insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust • Liikumine kontraktsioonivalgud on võimelised muutma oma struktuuri, muutuvad molekuli mõõtmed, keemiline energia muutub mehaaniliseks
Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level
- Kahjulikud kõrrelistele taimedele. - Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 12. Kuidas seeni kasutatakse? + Inimestele toiteaineks. + Tööstuses: o Toiduainetööstus--pärmid, loomasööt, juustud. o Ravimitööstus--penitsilliin, tungalterad. o Biotehnoloogia. 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1...25 m 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. 15. Nimeta bakteri kujurühmad.
kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist b) Karüoplasma e tuumaplasma Koostis: poolvedel sisus Tähtsus: ühendab tuuma komponente omavahel c) Tuumake Arv: üks või mitu Ülesanne: RNA ja ribosoomide süntees d) Kromosoomid Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine Koostis: DNA, RNA, valgud
4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24
Neid aminohappeid ühendab peptiidside. Valkude struktuuriastmed on: 1. Primaarstruktuur - aminohapetest ahel 2. Sekundaarstruktuur - ahel keerdub heeliksisse või volditakse 3. Tertsiaalstruktuur - heeliks keerdub gloobuliks või volditud ahelast moodustub fibrill 4. Kvaternaarstruktuur - mitu gloobulit või fibrilli koos Valgu ülesanded: 1. võimaldada/kiirendada reaktsioone 2. kuuluvad paljude rakuosade koostisesse - hea ehitusmaterjal (nt küünised, suled jne) 3. aitavad ainetel liikuda - transportvalgud 4. vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel - retseptorvalgud 5. reguleerivad organismi 6. kaitsevad võõraste orgaaniliste ühendite vastu 7. oma struktuuri muutmisega muutuvad ka molekuli mõõtmed - muundavad keemilise energia mehhaaniliseks - liikumine 8. neid kasutatakse energia saamiseks 9
Varusüsivesik(nimetus!) + glükogeen + tärklis, insuliin + glükogeen Rakkude jagunemisvõime piiratud piiramatu piiramatu (piiratud, piiramatu) Ainevahetustüüp heterotroof autotroof heterotroof (auto-või heterotroof) Eel-või päristuumsed päristuumne päristuumne päristuumne 20. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A = taimerakk B = loomarakk 1. Rakukest 2. Membraan 3. Mitokonder 4. Vakuool 5. Golgi kompleks 6. Tsütoplasma 7. Tuuma ümbritsev topeltmembraan 8. Nukleool ehk tuumake 9. Tuum 10. Karüoplasma 11. Tsütoplasmavõrgustik (karedapinnaline sisaldab ribosoome) 12. Kloroplast 13. Tsentrosoom 14. Lüsosoom 21. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne
Nt: MÕNED HORMOONID: *Lähteaine- Toiduga saadud rasvade sünteesitakse orangismile omased rasvad. Rasvade koostisosadest saab sünteesida ka teisi orgaanilisi ühendeid, näiteks süsivesikud. 7.Valkude ülesanded organismides. *Ensüümid - Valgud reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid tagavad, et rakkudes aset leidavad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega, *Ehitus- Valgud on heaks ehitusmaterjalks : nad kuuluvad paljude rakuosade koostisse. Valgulise ehitusega on lindude ja lomade suled. *Transport- Transportvalgud aitavad ainetel liikuda.Transport rakku ja välja.Vere punalibledes esinev valk hemoglobiin transpordib hapnikku ja osaliselt ka süsihappegaasi, samuti on veres kindlad valgud rasvahete ja raua transportimiseks. *Retseptorid- Vahendab infot raku ja väliskeskonna vahel. *Kaitse- Moodustubad veres kaitsevalgud- antikehad. Antikehad seovad endaga kindla singaalmolekuli- antigeeni
peamised prekursorid aminohapete sünteesiks sünteesitakse kõik fotosünteesi või fotosünteesi produktide modifitseerimise tulemusena kloroplastides. KOKKUVÕTE Fotosüntees on äärmiselt keerukas protsess, millest võtab osa hulgaliselt ensüüme ning kofaktoreid. Kloroplastis on välja kujunenud sünteesirajad enamiku vajalike sahhariidide, kloroplastilipiidide ning aminohapete sünteesiks. Lisaks sellele toodetakse sahhariide kõigi teiste rakuosade ning mitte fotosünteesivate rakkude varustamiseks. Seetõttu on fotosüntees äärmiselt kompleksne ning hästi reguleeritud protsesss. Fotosünteesi lähteaineteks võib lugeda süsihappegaasi ja vee, produktideks peamisel fruktoos-6-fosfaadi ning lipiidide sünteesi puhul ka dihüdroksüatsetoonfosfaadi. Protsessi erinevad etapid kulgevad peamiselt tülakoidmembraanil, aga ka kloroplasti stroomas ja luumenis. Erinevate etappide koostoime
MITOKONDER: ainult emapoolset liinipidi leviv (ka meestel) Ülesanneteks rakuhingamise läbiviimine, sisaldab autonoo Soome. TSÜTOSKELETT: annab rakule kuju ning kindlustab rakkude liikumise. Koosneb valkudest,mis võimaldavad rakkudel Muuta oma kuju, hoiab organelle paigal. 27. Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel. Joonistel peab iga kriips midagi tähendama. 28. Mis on näha ja mis mitte valgusmikroskoobiga (rakukude ja rakuosade suurused)? 29. Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna). Põhiline iseärasus, mis on ainult neile omased: plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, m Päristuumsetel organismidel puuduvad. Siis on nad ümbritsetud tiheda rakukestaga ning põhiliseks koostisaineks on tsellu 30. Milline funktsioon on vakuoolil, plastiididel ja rakukestal?
milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul, näiteks B-vitamiin o Kofaktor o Mõjutab ka rõhk. 25.Kirjelda valkude ülesandeid, too näiteid(5 erinevat ülesannet). Mõisted antigeen, antikeha, aktiivne transport, retseptor. o Valkude ülesanded: o Ensüümid- on valgud, mis reguleerivad organismis reaktsioonide kiirust. o Ehitusmaterjal- valgud kuuluvad paljude rakuosade koostisesse, Näiteks: suled, vill, sõrad, küünised, kabjad, juuksed ja ka kõõlused. Ka ämblike niit koosneb valkudest. o Transport- transportvalgud aitavad ainetel liikuda. ainete spetsiifiline transport rakku ja sealt välja. Nt hemoglobiin transpordib hapniku o Retseptorid- vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. o Energia- kui pole enam süsivesikuid ega lipiide, siis saadaks energiat valkudest
annaabi.ee 
