nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll
piklik. Tuuma läbimõõt kuni moodustuvad väljaspool. Annab rakule 5m ja kuni 10% rakust. polüsahhariidid. Toimub kindla kuju ja tugevuse. Tuuma ümbritseb kahekordne süsivesikute süntees. Osaleb Koosneb peamiselt tselluloosi tuumamembraan, milles on rakumembraani ja kesta kidudest või kitiinist. väiksed poorid, kust läbi moodustamisel. Rakus kuni Rakukestal on kolm kihti. liiguvad ained tuuma ja mõnisada. Ained satuvad Ehitus annab taimedele tsütoplasma vahel. Tuum on sinna ER'i kanalitest ja tugevuse. Omab poore, mille täidetud tsütoplasmaga, kus erituvad sealt põikeste abil. kaudu toimub ainevahetus on DNA-,RNA- ja valgu Lüsosoomid väliskeskkonnaga. Vananedes molekulid
päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbrits. tiheda rakukestaga. MISSUGUNE ON RAKUKESTA EHITUS? Taime rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini jne) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore timeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suht. õhuke ja elastne ning seda läbivad arvukad poorid. MIS TÄHTSUS ON RAKUKESTAL? Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjust. raku sisemise hävimise. (Need piiravad) Rakukesta peam. ülesanne on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on eriti oluline roll tugikoe rakkudel. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Suht. vähe on ka organisme, kes puitunud varret toituvad
rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa piirimail olevad objektid. 5. Viiruste sarnasus elusorganismidega ja erinevus elusorganismidest. Sarnasus elusorganismidega: pärilikkusaine ja valkude olemasolu, võime muutuda, võime pika aja jooksul areneda
Tsentrosoomil on oluline osa raku jagunemisel. lk68 1. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide- plastiidide- esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel eukarüootsetel organismidel puuduvad. 2. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere ja muid orgaanilisi ühendeid. 3. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Rakukestal on samuti oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Rakukestad täidavad ka transportfunktsiooni. 4. Kloroplastis on rohelised plastiidid, nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplast on kahe membraaniga organell, milles on lamellidekogumikud. 5. Erksavärvilised kollased ja punased õied on neid tolmeldavatele putuaktele paremini nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorkav värvus kujunenud teiste organismide ligimeelitamiseks. 6
28. Mis on näha ja mis mitte valgusmikroskoobiga (rakukude ja rakuosade suurused)? 29. Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna). Põhiline iseärasus, mis on ainult neile omased: plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, m Päristuumsetel organismidel puuduvad. Siis on nad ümbritsetud tiheda rakukestaga ning põhiliseks koostisaineks on tsellu 30. Milline funktsioon on vakuoolil, plastiididel ja rakukestal? VAKUOOL: hoiab vett, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained,vananenud rakk Ned, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Võivad sisaldada kas magusaid suhkruid, et loomad aitaks levitada antu Neid või vastupidi sisaldada lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ning see kaitseb loomad PLASTIIDID:on sünteesivad. Jagunevad leukoplastideks, kloroplastideks ning kromoplastideks.
3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. Viirusega nakatumise tagajärjel toimub raku metabolismi ümberlülitamine normaalselt elutegevuselt viiruse paljundamisele. Viiruste avastamine. Nimetus viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab tõlkes mürki. Kuni 20-nda sajandini tähistati terminiga "viirus" kõiki haigustekitajaid. Kuigi paljudel juhtudel oli tegemist bakteriaalsete infektsioonidega, nimetati ka neid viirusinfektsioonideks
· Rakukesta ülesanne raku ja kogu taime teostamine. Tugifunktsiooni täitmisel tähtis roll tugikoe rakkudel. · Põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad nii vastupidava tugisüsteemi, et kõige suuremate mõõtmetega elusorganismid ongi taimeriigi esindajad. · Tselluloos jt biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaaniliste kui ka kliimateguritele. Suhteliselt vähe organisme toituvad puitunud varrest. Seega on rakukestal oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Oluline roll korkkoel(rakud paiknevad tihedalt üksteise peal). Korgikihist ei ole poore. Selleks, et säiliks gaasivahetus, on moodustunud spetsiaalsed avad lõved. · Teine kaitsekiht korp. · Vereringet asendab juhtkude. Selle osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestades. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised.
tsütoplasmavõrgustik, Golgi komspleks, lüsosoomid. 15. Rakukest (NB! Taimerakk!!!) Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on õhuke, vananedes pakseneb Poorid – nende kaudu toimub ainevahetus Funktsioonid : o Kaitseb välismõjude eest o Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse, taimele püstise asendi o Kaitseb rakku siserõhu (tugori) eest. o Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16. Eukariootide riigid ja nende peamised tunnused Riik Taimed Loomad Protistid Seened Toitumine autotroofsed Heterotroofid Nii autotroofid Heterotroofsed: kui ka Sapotroof (surnud heterotroofid orgaaniline aine)
elutegevust vähe mõjutavad. 35. Bakteri-, putuka-, ja taimeviiruste eripärad. Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. 36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet
muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Seene rakukest koosneb peamiselt kitiinist. Kitiinist kest on elastsem ja õhem kui taime oma. Kest ei takista raku kasvamist ning on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Bakteri rakukest koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja liitlipiide. Rakukestal on kaitse-, tugi- ja transpordifunktsioon. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, protistid, seened. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks
15. Rakukesta ehitus ja funktsioon Kesta põhiline koostisosa on tselluloos ning see ümbritseb rakku. Üks põhilisi ülesandeid on tugifunktsioon, st hoiab organismi püsti. Teine on kaitsefunktsioon, sest kest on väga vastupidav nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud vartel moodustuval korokkoel. Seal on kest nii paksenenud, . et organellid ja tsütoplasma on hävinud. See tagab, et kahjulikud mõjud ei tungi taime sisemusse. Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid) - rakukest koosneb tselulloosist LOOMAD - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid PROTISTID
15. Rakukesta ehitus ja funktsioon Kesta põhiline koostisosa on tselluloos ning see ümbritseb rakku. Üks põhilisi ülesandeid on tugifunktsioon, st hoiab organismi püsti. Teine on kaitsefunktsioon, sest kest on väga vastupidav nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud vartel moodustuval korokkoel. Seal on kest nii paksenenud, . et organellid ja tsütoplasma on hävinud. See tagab, et kahjulikud mõjud ei tungi taime sisemusse. Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused TAIMED -autotroofsed organismid -olemas plastiidid (koroplastid, kromoplastid) - rakukest koosneb tselulloosist LOOMAD - rakukest puudub - heterotroofse toitumisega organismid - hulkraksed päristuumsed organismid PROTISTID - tavaliselt üherakulised organismid (puudub liitsruktuur)
mõjutavad hüpotaalamuse termoregulatsiooni, põhjustades palavikku. Teevad lülisamba neuronid valule tundlikuks, kutsuvad sünnitust esile. 14)Inhibiitor, vähendab. Rakumembraanid. Membraanitransport 1.Rakukest on rakumembraanist väljaspool. Selle põhiline ülesanne on kaitsta rakku väliskeskkonna eest. See esineb bakteritel, taimerakkudel ja seenerakkudel. Selle koostis erineb olenevalt organismist. Rakukestal on kolm kihti : sisemembraan, välismembraan ja periplasm. Põhiline koostis on taimedel: lingiin, tselluloos, pektiin, ksüloglükaan. Seentel : kitiin, beeta-1,3-glükaan, mannoproteiinide kiht. Bakteritel: põhiline koostisaine on peptidoglükaan e. mureliin. On kahte sorti rakuseintega baktereid: gram negatiivsed ja gram positiivsed. Gram positiivsetel on paks sein, mis koosneb peptiidoglükaanist ja teihhoiinhappest.Gram negatiivne bakterikest on õhem ja koosneb poriinidest.
annaabi.ee 
