Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. ● Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Puurpink Puurpingi ohutus ● Vertikaalpuurpingis peab toorik olema töölauale või rakisesse kindlalt kinnitatud. ● Kui puur tuleb pardunist lahti või kui toorik hakkab pöörlema, tuleb puurpink viivitamata peatada. ● Enne puurpingi käivitamist kontrollitakse, kas ettenähtud kaitsekatted on kohal. ● Enne puurpingi käivitamist kontrollitakse, kas tööks vajalikud tööriistad, puurid ja kinnitusrakised on korras ja käe ulatuses. ● Enne puurpingi käivitamist kontrollitakse, kas elektri- ja käivitusseadmed on korras.
ots oleks puhas. Enne keevisõmbluse tegemist tuleb detaili osad kinnitada iga 300 mm tagant traagelõmblustega, et vältida nihkeid( toru pikkus pole märgitud, seega pole teada, kas see on vajalik õmblustel, mis on toru teljega paralleelsed. Küll aga on vaja seda teha õmblusel, mis asetseb risti toru teljega, sest toru ümbermõõt on lähtuvalt läbimõõdust 200*3,14=628 mm). Deformatsiooni vältimiseks võib detaili kinnitada rakisesse. Keevitusjärgset kvaliteedikontrolli peaks alustama visuaalse kontrolliga, kus lihtsalt kontrollitakse käepäraste vahenditega(nihikud jms) detaili sümmeetriat ning õmblusi. Siinkohal on oluline hea valgus ning nägemine. Pinnapealseid pragusid ja poore saab hinnata kapillaarkontrolliga, mis on universaalne. Selle tulemusena leitakse pinnapealsed ebakorrapärasused. Ultrahelimeetodiga on võimalik avastada kõigi mittepoorsete materjalide sisemusi avasid, poore ja tühimikke
Tagasiside Õiged vastused on järgmised: kemikaaliaurude sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, tulekahju puhul on suitsu liikumine suunatud Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised etapid tuleb läbida ohutuks materjalide katsetamiseks? Valige üks või mitu: a. kanna avaraid riideid b. lülita katsemasin “ohutusse” režiimi c. aseta katsekeha rakisesse, näppude asukoht pole oluline d. aseta katsekeha ettevaatlikult raiksesse, hoia näpud haaratsitest eemal e. jäta sall üleriietega garderoobi f. aseta katsekeha ette ekaitseekraan g. pane kaitseprillid taskusse Tagasiside Õiged vastused on järgmised: lülita katsemasin “ohutusse” režiimi, aseta katsekeha ettevaatlikult raiksesse, hoia näpud haaratsitest eemal, jäta sall üleriietega garderoobi, aseta katsekeha ette ekaitseekraan Küsimus 4 Valmis
SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on projekteerida rakistus detaili „Lukusti“ töötlemiseks enda poolt valitud APJ freespingis. Tootmisprogrammiga 5000tk saritootmise tingimustes. Rakistusele esitatavad tingimused: • Mõõtme 25,3 H8 töötlemiseks • Rakis peab olema tööpingi töölaualt lihtsalt eemaldatav; • Rakside paigaldusel tööpingi löölauale peab olema tagatud ristseis; • Korraga peab olema paigaldatav min 2 detaili; • Detailide kinnitus rakisesse peab toimuma kiirelt; • Rakise projekteerimisel kasutada standardelemente; 2 TOORIK, TÖÖPINK Tooriku andmed Detaili „Hoidik“ toorikuks on etteantud järgmiste mõõtmetega materjal: 55,5 x 22 x 37,7mm. Tooriku materjalik on alumiinumsulam 6082 T6. Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus
tootmiskulu vähenemine-kiirem ja täpsem töötlemine vähendab tööjõu kulusid tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 2.Liigitus:universaalsed rakised, universaalsed ümberhäälestatavad rakised, universaalsed koostatavad ja lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised,metall konstruktsioonide rakised 3.Rakise elemendid: 1) Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 2) Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 3) Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista siirde ajal 4) Seadeelemendid 5) Jagamis ja pöördeseadmed 6) Ajamehhanismid 7) Abielemendid(kaaned,fiksaatorid,käepidemed) 8) Keermeelemendid 9) Häälestuselemendid 4.Rakiste kasutamine võimaldab:laiendada tööpinkide tehnoloogilisi võimalusi, lähetada toorikutööpinki ilma
1. Betooni iseloomustus Esmakordselt valmistati betooni umbes 500 aastat enne Kristuse sündi. Etooni koostisosad on vesi, liiv, tsement, täiteaine (kivipuru) ja õhk. Tsement seob koostisosad kõvenevaks massiks. Vesi on vajalik tsemendi vedeldamiseks ja kõvendamiseks. Tsemendipulbrile vee lisamisel hakkavad tekkima kristallid, mis haakuvad üksteise külge. Tsemendikristallide moodustumine võtab aega. Betooni eluiga on 50 000 aastat. Betooni võib valada vormi ehk rakisesse kohapeal, sel juhul tuuakse see kohale vedelal kujul, poolfabrikaadina. Ehitusplatsil valatud betoonkonstruktsiooni nimetatakse monoliitbetoonkonstruktsiooniks. Kuid ehitusplatsil sõltub kõik ilmastikutingimustest ning ei vihm ega külm, kuivus ega palavus ei tule valamise ja tahkumise ajal kasuks. Et saada sõltumatuks ilmast, on hakatud betooni valama tehases, sisekliimas, katuse all. Sel juhul tuleb muidugi valada asi tükikaupa ja
Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku. Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Sulatuspõkk Keevitamiseks kasutatakse ühefaasilist vahelduvvoolu. Toorikute otspinnad sulatatakse ja seejärel jämendatakse. Toorikud kinnitatakse keevitusmasina rakisesse, pingestatakse keevitustrafo ja lähendatakse toorikud aegamisi teineteisele. Toorikud puutuvad kokku üksikuis punktides, kus moodustuvad sulametalli sillad; need aurustuvad hetkeliselt. Toorikute edasisel lähendamisel aurustuvad uued sillad. Nii kuumenevad otspinnad sügavuseni ja moodustavad sula metalli kile. Jämendamiseks surutakse detailid kokku. Kõrgsagedus torude otspindu kuumutatakse neid läbiva kõrgsagedusvooluga, mille järel rakendatakse valtside survejõud.
töötlemiseks APJ freespingil Bridgeport 610XP3 tootmisprogrammiga 5000 detaili saritootmise tingimustes. Töödelda keere M38x2 ning otspinna Ø47 mm. Kinnitusrakistus peab vastama järgistele tingimustele: rakis peab olema tööpingi töölaualt lihtsalt eemaldatav; selle paigaldusel tööpingi töölauale peab olema tagatud ristseis; korraga peavad olema töödeldatavad min. 5 detaili ning nende kinnitus rakisesse peab toimuma kiirelt. Projekt on jagatud kolme temaatilise ossa seletuskirja osa, graafiline osa ning lisad APJ pingi operatsioonile. Esimene osa: seletuskirja osa hõlmab marsruuttehnoloogia valikut ning tööpingi parameetrite kirjeldust, tehnoloogiliste reziimide valikut ning arvutusi, masin- ja operatsiooniaegade optimeerimist, töötlemise marsruutkaarte ning kinnitusrakise ja detaili paigalduse kirjeldust.
jahutab seda deidvudilaagrit (kasutatakse vähesel määral) 2 – tünni meetod: Laager valmistatakse üksikutest liistudest, millised sobitatakse laagrihülssi nagu tünni koostamisel. Tünni meetodil koostatud laagrites kasutatavateks materjalideks võivad olla kas bakaut, ligufool, tekstiil või suure Ø korral kummi. Töökäik: ● liistud freesitakse, külgservad töödeldakse õige nurga alla ● liistud laotakse tünni kujuliselt rakisesse ja freesitakse mõõtu ● liistud võetakse rakisest välja ja laokse juba deidvudi laagrisse ja kinnitatakse fiksaatorliistudega ● laager treitakse seest õigesse mõõtu (töödeldakse õigele lõtkule) ● freesitakse liistude vahele pikkisuunalised veekanalid (uuematel deidvudi laagritel freesitakse külgtaskud). Kummiliistud Valmistatakse vormis, kusjuures liistule pannakse sisse metallist kargass. Liistud kinnitatakse laagrisse peitepeaga poltide või ka kruvide abil
82 aastas. 51. Kuidas jaotatakse lõigatava tooriku pindu? Nelja rühma: 1) seadepinnad kasutatakse tooriku lôikamiseks ülesseadmisel 2) kinnituspinnad vôivad ühtida seadepindadega 3) vaatluse all oleva operatsiooni seisukohalt vabad pinnad,4) lôigatavad pinnad. 52. Mis on lõigatav pind? Pind, mis osaliselt vôi täielikult eemaldatakse lôikamisel. 53. Mis on kinnituspind? Kinnituspind on see pind mille abil kinnitatakse toorik rakisesse. See osa toorikust mis jääb rakise sisse ja mida ei saa töödelda antud hetkel. (võib ühtida seadepindadega) 54. Millest sõltub lõikeserva poolt kujundatava pinna kuju? Sôltub lôikeserva kujust ja sellest, kas pinna kujundamisest vôtab osa ainult pealiikumine vôi resulteeruv lôikeliikumine. 55. Mis on treilõikur? Üheterikuline lõikeriist, mida kasutatakse lõikeprotsessis, kus pöörlev pealiikumine antakase töödeldavale toorikule, ettenihkeliikumine riistale. 56
ning tulemuseks on tulemuste hajumine. Detailide partii valmistamisel sama joonise järgi esineb alati tegelikest mõõtmetest juhuslikke ja süstemaatilisihälbeid. Juhuslikud põhjused (detaili kõvaduse ja töötlemisvaru ebaühtlus, lõikereziimi kõikumised jne) viivad süsteemi pink-rakis-tööriist-detail elastsete deformatsioonide erinevuseni ja on mõõtmete jaotusseaduse välja kujunemisel enamasti domineerivaks. Lisanduvad töötaja poolt tekitatud juhuslikud häälestuse,rakisesse kinnitamise jm ebatäpsused. Kui ei ole domineerivaid põhjusi, toimib sagedamine normaaljaotusseadus Gaussi kõvera järgi. Kõvera püstteljel on esinemissagedus. Horisontaalteljel on tulemuste keskmine x (väljendub kui matemaatiline ootus) ja hajumist iseloomustavad suurused - standardhälve . Detailimõõtmete suurem kogus kuhjub keskele, ümber keskväärtust ning esinemissagedus äärmistel väärtustel väheneb järsult. Kõvera kõrgus on ligikaudu ymax=0,4/
annaabi.ee 
