Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki tuumarelvi: oma energia põhiliselt tuumade lõhustumisest saavad relvad tuumade lõhustumist kasutavad relvad, mis saavad põhienergia tuumade ühinemisest Relvade kohaletoimetamine Esimesed tuumarelvad olid pommid nagu Nagasakile visatud "Fat Man" Selliseid pomme said kanda ainult raskepommitajad Relvade kohaletoimetamine Miniatuuriseerimis ajastuga vähenesid ka tuumalõhkepead, võimaldades neid paigaldada rakettidele Relvade kohaletoimetamine Tänu interkontinentaalsetele rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine On olemas ka nn. kildtuumapommid, mis on võimelised kandma mitut tuumalõhkepead ning saatma need eri sihtkohtadesse Tuumasõja takistamine Strateegia, kus tuumarelva kasutada plaanivat riiki ähvardatakse tuumasõjaga. Üritatakse alati hoida vasturünnaku ning
m. Lõhkepea kaalub 450 kg, kui eelnevalt kasutati ka tuumalõhkepäid, siis nüüdseks on see jäetud strateegiliste sõjarelvade lepingute tõttu. Selline rakett liigub küll helikiirusest väiksemal kiirusel, kuid siiski üsna kiiresti 880 km/h! Selle tiivaulatus on 2,67 m ja maksimaalne lennuteekond kaardil 2500 km. Kasutatakse ka torpeedodena. Lõppsõnaks lisan veel, et nii suundrakettidele kui ballistilistele rakettidele võib lisada tuumalõhkepäid, seetõttu tasuks mõlemat raketitüüpi arvestada strateegiliste rakettidena. Autor: Lauri Piisang Kasutatud materjalid: http://www.aerospaceweb.org http://en.wikipedia.org/wiki/Tomahawk_missile http://en.wikipedia.org/wiki/Subsonic http://en.wikipedia.org/wiki/R-17_Elbrus http://en.wikipedia.org/wiki/SS-18 http://en.wikipedia.org/wiki/SCUD http://en.wikipedia.org/wiki/LGM-118_Peacekeeper http://en.wikipedia.org/wiki/Little_Boy http://en.wikipedia
Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult
Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957.
Relvastus ja varustus Uutel Nimitzklassi lennukikandjatel on kolm Raytheon GMLS Mk29 stardiseadet igaüks lennutab välja kaheksa radarjuhitavat maaõhk tüüpi ja 14,5kilomeetrise tegevusraadiusega raketti Seasparrow. Muidugi ei puudu varustusest lähivõitluse raketitõrjevahendid Raytheon RAM, mitmesuguse kaliibri ja laskekiirusega kuulipildujad kahurid ja toimekas torpeedoturvesüsteem. Vastase radarikiire tuvastamisel rakendub automaatika, mis reageerib ründavatele rakettidele ning koordineerib laeva kõik relvad ja elektroonilised vahendid tõhusaks vastulöögiks. Kuue toruga 20 mm kuulipildujad suudavad tulistada sagedusega 3000 lasku minutis ning on muidugi varustatud autonoomsete jälgimis ja suunamisradaritega. Tavaoludes suudab laev toidu ja muude varude osas toimida autonoomselt kolm kuud, kuid aatomkütust peaks reaktori kahe laadimise vahel piisama vähemalt kümme korda pikemaks perioodiks. Lennukikütust on kaasas peaaegu 10 000 tonni
pärast järjekordset U-2 lendu, avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud tuumaraketid, mis on suutelised tabama USA maismaaterritooriumi. 18. oktoober. Kennedy kohtus Nõukogude välisministri Andrei Gromõkoga - Kennedy suutis varjata, et ameeriklased teavad, mis Kuubal toimub. 21. oktoober. USA otsustas blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. U-2 lend avastas samal päeval, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommituslennukid ja ründelennukid. Olgu lisatud, et kokku viis Nõukogude Liit Kuubale · 42 keskmise tegevusraadiusega raketti ja nende tuumalõhkepead, · 24 õhutõrjerakettide patareid · 22 000 sõdurit ja tehnikut. · Lisaks paigutati 20 hävitajat MiG-23 · 42 pommitajat IL-28 · 80 tiibraketti. 22. oktoober. USA sadamatest lahkusid ligi 300 sõjalaeva, kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA-s oli
Koosolekul pakukud lahenduste hulgast otsustas USA blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. Põhjuseks asjaolu, et juriidiliselt on mereblokaad sõjakuulutus. USA strateegide arvates oli kavandatud blokaad küll sedavõrd piiratud, et Nõukogude Liit ei oleks nende arvates asunud vaid sellepärast rünnakule, vaid selleks, et minna vastuollu rahvusvahelise õigusega, kasutatada terminit karantiin. Kuid 21.oktoobril avastas USA, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommitus - ja ründelennukid. Nõukogude Liit viis Kuubale kokku 42 keskmise tegevusraadiusega raketti ja nende tuumalõhkepeasid, 24 õhutõrjerakettide patareisid ning 22 000 sõdurit ja tehnikut. Lisaks sellele paigutati ka veel Kuubale 20 hävitajat ning 80 tiibraketti. Seejärel USA võttis vastu otususe ning lahkus koos liitlastega USA sadamatest ligi 300 sõjalaeva. Kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA- s
kui üht põhjust, miks Hrustsov kahe aasta pärast (1964. aasta oktoobris) võimult kõrvaldati. Ühe põhjusena, miks Hrustsov kriisiga sedavõrd kaugele läks, on nähtud Berliini edasise staatuse küsimust. Nimelt oli Hrustsov korduvalt nõudnud NATO vägede väljaviimist ning Berliini kuulutamist vabalinnaks, millega USA aga seni leppinud ei olnud. Nüüd, kus Hrustsov võis tänu Kuubal asuvatele tuumalõhkepeadega rakettidele Ühendriigid tõsiselt "pihtide vahele" võtta, uskus ta võimalusesse oma nõudmised realiseerida. Kõnes kompartei presiidiumi ees kasutas ta "pindpinevuse" (meniscus) metafoori: "Me peaksime survet tugevdama ega tohiks taganeda, oma võimsuse kasvu peame ka oma vastasele demonstreerima. Aga ärgem valagem viimast piiska, misläbi tass üle ääre ajama hakkaks. Las see olla justkui pindpinevus, mis tänu füüsikaseadustele ei luba vedelikul üle tassi ääre voolata
Aastaid hiljem parandati tulenoolte lennusuunda märgatavalt, paigutades nad vajalikus suunas asetatud renni. Renn juhtis noolt vajalikus suunas kuni piisava kiiruse saavutamiseni. Tokk, millekülge tulenool kinnitati, andis aga liiga palju kaalu juurde ning piiras noole tegevusulatust. Oluliselt parandas raketi lendu düüsi lähedale väljapääsu juurde kobaras stabilisaatorite asetamine. Stabilisaatorid valmistatakse kergetest metallidest ning voolujoonelise kujuga. Nad annavad rakettidele noolekujulise välimuse. Stabilisaatori küllalt suur pindala hoiab rõhukeskme massikeskme taga. Kaasaegse raketinduse algusega XX sajandil otsiti uusi ideid rakettide töökindluse parandamiseks ning kogukaalu vähendamiseks. Selle tulemuseks oli aktiivse kontrollsüsteemi väljatöötamine. Aktiivne kontroll sisaldab liikuvaid stabilisaatoreid, tiivikuid, kardaanilisi düüse, vernjee- rakette, kütusepihusteid. Isegi väikseimale suunamuutusele reageerivad spetsiaalsed andurid
välja saata. Nimelt on vaja raketi trajektoori määramiseks kolme punkti radaril, parimal juhul saadi kaks. Ning isegi kui oleks vajalikud 3 kätte saadud, oli rakettide maksimaalne töökõrgus vaid 15 kilomeetrit, SR-71 lendas aga 25 kilomeetri kõrgusel. Moskvat see aga ei huvitanud - kästi kuidagi olemasolevaga hakkama saada ja iga hinna eest Blackbird alla tulistada. Absurdne, kas pole? Kuid spionaaz ei communed vaid maa atmosfääris - tänu rakettidele sai saata orbiidile luuresatelliite, mida oli tol ajal võimatu alla tulistada ja häirida. Ameeriklased saatsid oma esimese luuresatelliidi orbiidile aastal 1960. Kuna tol ajal polnud digitaalkaameraid veel leiutatud ja satelliitkaamera pidi pildistama filmile, oli vaja see film sealt kuidagi ka kätte saada. See ka õnnestus, olles esimeseks edukalt kosmosest maale saadetud objektiks. Satelliit pildistas ühe missiooniga täis 9600 meetrit filmi.
oli kriisi alguses alles merel, pöördus poolelt teelt tagasi, tuumapead aga, mis olid kohale saadetud eraldi, asusid kriisi ajal Kuuba sadamas seisval Nõukogude laeval. 14. oktoobriks, mil kindral Gribkov kindralstaabist tuli vägesid inspekteerima (Aerofloti lennukiga, mille kinnises lastiruumis olid päästevestid ja muu evakuatsioonivarustus), olid Kuubale jõudnud ka kaheksakümne tiibraketi lõhkepead, kuus aatompommi 11-28 pommitajate jaoks ning kaksteist lõhkepead rakettidele Luna. Need lõhkepead paigutati spetsiaalse valve all 10 olevatesse punkritesse ja ladudesse, mis asusid rakettidest ja lennukitest parajas kauguses, nii et sõja ajal võis nad kiiresti paika panna. Kõik polnud veel kaugeltki valmis. Kindral Plijev, kes põdes neeruhaigust ning võttis külalised kindralstaabist seetõttu hapu näoga vastu, kandis ette, et rakettide paigaldamine jääb graafikust maha
Samuti teatas ta „karantiini“24 kehtestamist saarele blokeerimaks edasisi tuumarelvadega seotud saadetisi. Ta lisas veel, et igasugune rünnak Kuubalt tähendaks otsest sõda ja USA vastaks sellele omalt poolt. Täieliku tuumasõja oht polnud kunagi lähemal olnud. 25 Kennedy taktika oli riskantne aga rahva suhtes aus. Võib öelda, et televisiooni kasutati edukalt diplomaatia nimel. Alternatiive küll oli, kuid need olid liiga ohtlikud. Näiteks õhurünnak rakettidele ei oleks kindlasti tähendanud 100% täpsust, mistõttu oleks koheselt oodata vastulööki. Militaarne interventsioon oleks küll õnnestunud, kuid Kennedy ütles selle peale, et venelased ei laseks ameeriklastel lihtsalt Kuubat vallutada ja siis hiljem käed rüpes istunud. 26 17. oktoobril kohtus Kennedy venelaste esindaja Andrei Gromõkoga, mis oli kokku lepitud juba enne rakettide avastamist. Gromõko valetas Kennedyle ja väitis, et venelased saadavad Kuubale kõigest toitu
Põhiline sõda Saksamaa vastu 1944 aasta sügisel toimus õhus. Pommitajad olid kaitstul hävitajate nagu P-51 Mustangite poolt, kui ameeriklased pommitasid Saksamaa tehaseid päeval ja britid öösel. Inimesi see ei heidutanud. Lennukite ja tankide tootmine Saksamaal oli sõja ajal tipul 1944 aasta teiseks pooleks. Siiski oli raua ja õli puudus tänu Rumeenia kaotamisele. Ka kätte ei saanud maksta sest parimad kohad V-1 lendavatele pommidele ja V-2 rakettidele Prantsusmaal ja Belgias oldi kaotatud. Nüüd, kui vähenes kahe rinde vahemaa ja, kui tekkis väike vahe sõjapidamisse andis see Hitlerile 25 divisionilise reservi. Ta kasutas neid kohe ameeriklaste ja brittide vastu Belgias, rünnakuga, mis oli sarnane Ardennide rünnakuga 1940 aastal, mis oli brittidele ja prantslastele toonud katastroofi. Ameeriklase suutsid siiski oma ülekaaluga õhus selle lahingu võita. Jalta konverents
annaabi.ee 
