Eelvalmistatud postiraketis: *Postiraketis tõstetakse alusrangi sisse ja toestatakse kaldtugedega. Page 8 of 12 Tallinna Ehituskool *Mõõdetakse välja posti ja raketise kõrgus ja vajaduse korral tehakse raketist madalamaks. Pärast seda paigaldatakse ülemine rang. Enne betoonivalu alustamist suletakse puhastusava. Kontrollitakse raketise vertikaalsust. Raketise sidumine: Kui betoonisegu valatakse raketisse, tekib voolavast massist vastu raketise seina valusurve. Valusurve püüab raketise seinu teineteisest eemale suruda. Valusurve suurus oleneb massi plastsusest, betoneerimise tõusu kiirusest ja betoonisegu vibratsioonist. Postvundament moodustab kandvate seinte telgede all olevate postide kogumiku. KOKKUVÕTE Raketis on igasugune ajutine ehitis, mida kasutatakse uue või rekonstrueeritava püsiehitise toestamiseks. Raketisi on igasuguseid: postitaldmiku raketis,
Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike pinnaga ja massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otseses või kaudse kiirgusena. Kaudse soojendus puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betoonile. Kiirgurid paigaltatakse sobivale kaugusele, mida lähemal seda soojem( nt kaugus objektist 500mm, objekti temp. 130°C). Otsese kiirgussoojenduse korral suunatakse kiirgus betooni pinnale, mis kaitstakse plastkilega, et niiskus liigselt ei haihtuks. Kuumbetoon Kuumabetooni all mõistetakse betoonisegu, mille temp. betoonimisel on üle 40°C. Kõige tähtsam on hoida betooni jahtumise eest, kuni nõutud tugevus on saavutatud. See eeldab
kerkivad pinnale. Autosegisti kasutamisel need probleemid jäävad ära, sest segamine võib toimuda sõidu ajal. Ehitusplatsi sisetransport võib toimub betooni pumbaga või valmistoobri ja kraana abil. 9 TTK Betooni paigaldus Betooni paigaldamisel betoon valatakse ettevalmistatud raketisse, vajaduse korral aetakse veel laiali ja seejärel kohe tihendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatotite võnkesagedus 2000...6000 võnket minutis ja amplituud 01...1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: · pindvibraator kujutab endast vibeerivad plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab
Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendatavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine. massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena. Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4]. Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8...12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2
käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. 9 Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada väiksema voolavusega betooni või jagada põrand väiksemateks valusektsioonideks.
ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada väiksema voolavusega betooni või jagada põrand väiksemateks valusektsioonideks
· Betoon ja teras nakkuvad omavahel hästi. · Kui betoonkiht on piisavalt paks, hoiab betoon ära terase roostetamise. 2.4 Sarruseteras jaguneb: 2.4.1 Betoonisarrus · eraldiseisvad hambulised vardad diameetriga 6-28 mm · neid on erineva pinnakatte ja vastupidavusega 2.4.2 Betooni terasvõrk · omavahel lõikuvad hambulised vardad diameetriga 4-12 mm. · Et võrk oleks murdumiskindel, keevitatakse varraste lõikumispunktid kokku Sarrus asetatakse raketisse enne betoneerimist, vastavalt sarrustuse projektile. Sarrustamise projekti koostavad vastavad spetsialistid. Sarrustamise joonis ja kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist. Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud olema. 2.5 Varraste painutusvormid: · Sirge varras · Konksukujulise otsaga sirge varras · Ülespoole painutatud varras · Suletud varras Minimaalne varraste vaheline kaugus raudbetoonis peab olema :
ITB valamine ehitusplatsil · Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. · Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused. · Betooni võib valada kas pumba, kolu või renni abil. Betooni pumbatakse raketisse kas selle alaosa kaudu või ülaosast. · ITB võib voolata ilma kihinemiseta küllaltki kaugele. Soovitatakse piirduda 10 meetriga, olgugi, et ka 15...20 meetri korral on saavutatud häid tulemusi. Pikemate voolamiskauguste vajadusel peaks sellest teavitama segu projekteerijat, et vältida segu kihinemist. · Põrandate valamisel võib hea voolavus probleeme tekitada. Sel juhul on soovitatav kasutada väiksema voolavusega betooni või jagada põrand väiksemateks valusektsioonideks.
Materjalid lisatakse segistisse ning segatakse läbi. Segamisaeg sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest. Betooni transport tehasest ehitusplatsile teostatakse kõige tihedamini autosegistiga. See võimaldab sõitmise ajal betooni segada. Seega pole ohtu, et segu kaugema sõidu peale kivistuma hakkaks. Ehitusobjekti sisene transport toimub betooni pumba ning kraana abil. 22 Betooni paigaldamisel valatakse see raketisse ning seejärel tihendatakse vastava ehitusliku vibraatoriga. Üldiselt tuleb pindu veel käsitsi siluda. 1.25 Raskebetoonide eriliigid ning nõuded neile Raskebetooni liike on erisuguseid. Erinevatel liikidel on ka erinevad nõuded. Tihti peavad need taluma ebaharilikke tingimusi. Näiteks kasutatakse happekindlaid betoone keemia tööstustes, hüdrotehniline betoone vee all jne. Loetelu erinevates raskebetooni eriliikidest:
tuleb lisaks dokumentatsiooni kontrollile võtta ehitusobjektile saabunud betoonisegust proov, katsetada betoonisegu ja/või teha proovikehad ja korraldada proovikehade hooldus ja transport akrediteeritud katselaborisse betooni omaduste vastavushindamiseks. Ehitusplatsile saabunud betooni omaduste kontrolliks võetakse proov vastavalt standardi EVS-EN 12350-1 nõuetele betoonisegu transpordivahendist väljalaadimise käigus (esimene proov pärast 0,2 - 0,3 m3 väljalaadimist) või pärast raketisse laskmist, kuid enne tihendamist, võttes arvesse järgmisi nõudeid: • koondproov koostatakse kolmest osaproovist, mis võetakse betoonisegu mahalaadimisel selliselt, et nad esindaksid kogu koormas olnud betoonisegu; • osaproovid segatakse veetihedal alusel, vältides segu segregatsiooni; • koondproovi maht peaks ületama vormide täitmiseks vajaliku mahu ligikaudu 1/3 võrra. • 2 . P I D E V U S
standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustugevuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevisvõrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras Ø20 A500HW. A varrasarmatuur, H - kõrgnakkega ribivarras; W - keevitatav; Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis koostatakse võrkudest või üksikarmatuuridest ja võrkudest. 13. Armatuuri jätkamisviisid (p 2.4.1) Armatuuri jätkamiseks kasutatakse mehaanilist, keevis- või ülekattejätku. Keevisjätku korral kasutatakse järgmisi elektroodkeevituse liike: - põkk-keevitust: - vannkeevitust: - elektroodkeevitust sidevarraste kasutamisega.
ne traatarmatuur; B-II körgtugev traatarmatuur; Bp-II - sama kõrgnakkega: K-7 - seitsmetraa- diline tross. Soomes: A - varrasarmatuur: B - traatarmatuur; 400, 500 - voolavuspiir; H - kõrgnakkega ri- bivarras; W - keevitatav; K - ribitraat; P - faktuurpinnaga (profileeritud) traat. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 17 2.3. Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis koostatakse võrkudest või üksikarmatuuridest ja võrkudest. 2.4. Armatuuri jätkamine Armatuuri jätkamiseks kasutatakse keevis- või ülekattejätku. Keevisjätku korral kasutatakse järgmisi elektroodkeevituse liike:
kauguse (linnades 20...25 km ja maarajoonides 30...35 km). Segu kihistub transpordil esinevate tõugete mõjul ja ta muutub ebaühtlaseks; jämedamad terad vajuvad põhja, tsement ja vesi kerkivad pinnale. Autosegisti käsutamisel need probleemid jäävad ara, sest segamine võib toimuda sõidu ajal. Ehitusplatsi sisetransport võib toimub betooni pumbaga või valamistoobri ja kraana abil. Betooni paigaldamisel betoon valatakse ettevalmistatud raketisse, vajaduse korral aetakse veel laiali ja seejärel kõhe ühendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatorite võnkesagedus on 2000.. .6000 võnget minutis ja amplituud 0,1... 1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: pindvibraator kujutab endast vibreerivat plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta
Transpordil esinevate tõugete mõjul võib betoonisegu kihistuda ja muutuda 111 ebaühtlaseks. Jämedamad terad vajuvad põhja, tsement ja vesi kerkivad pinnale. Autosegisti kasutamisel need probleemid jäävad ära, sest sõidu ajal toimub betooni segamine. Ehitusplatsi sisetransport võib toimuda betooni pumbaga või valamistoru ja kraana abil. Betooni paigaldamine. Betoon valatakse ettevalmistatud raketisse. Vajaduse korral aetakse betoon veel laiali ja kohe tihendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks. See täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid: Pindvibraator – see on vibreeriv plaat, mida lohistatakse üle betoonipinna. Pindvibraator tihendab betooni pealispinnalt kuni 20 cm sügavuseni. Seda kasutatakse õhemate kihtide korral.
ne traatarmatuur; B-II körgtugev traatarmatuur; Bp-II - sama kõrgnakkega: K-7 - seitsmetraadiline tross. Soomes: A - varrasarmatuur: B - traatarmatuur; 400, 500 - voolavuspiir; H - kõrgnakkega ri- bivarras; W - keevitatav; K - ribitraat; P - faktuurpinnaga (profileeritud) traat. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 17 2.3. Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis koostatakse võrkudest või üksikarmatuuridest ja võrkudest. 2.4. Armatuuri jätkamine Armatuuri jätkamiseks kasutatakse keevis- või ülekattejätku. Keevisjätku korral kasutatakse järgmisi elektroodkeevituse liike:
annaabi.ee 
