alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Rakenduskiht (Application layer) Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid Esituskiht (presentation layer) Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi Seansikiht (session layer) Seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks
Teostada saab ka kirjade otsinguid ja alla laadida erinevaid kirjade osi (kirja sisu, pildid või manused). 3 1. IMAP IMAP kuulub OSI 7-kihilise mudeli rakenduskihti. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektropost, kuhu kuulub ka IMAP. Rakenduskiht tegeleb enamjaolt probleemide lahendamisega, milleks võib olla võrgu läbipaistvus. OSI 6- kiht ehk esituskiht, tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liiguvad. 1.1. POP3 Seoses sellega, et POP3 (Post Office Protocol) meilivahetuse standardis sisalduvad mitmed piirangud postkastide haldamisele, loodi kirjadega paindlikumaks ümberkäimiseks IMAP protokoll. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP kasutamisel sõnumi originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse koopiad. See tegevus võimaldab mitmetel
üle seansikihi. Samuti tegeleb esitluskiht failide pääsuõiguste ja lukustamise konrtollimisega. Rakenduskiht vastutab reaalse päringu algatamise eest. Näiteks võib see olla veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades. Päringu sihtarvuti rakenduskihi ülesanne on edastada see päring vastavale rakendusele või teenusele. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. 9 Kasutatud materjal: http://study.risk.ee/files/2011/06/arvutivorgud_konspekt.pdf http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/haldus/331_osi_mudel.html http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=247 https://et.wikipedia.org/wiki/Avatud_s%C3%BCsteemide_sidumise_arhitektuur
rakendus-, esitus- ja seansikihis. OSI seansikiht muudab altpoolt tulevad andmevood seanssideks, kasutades mitmesuguseid juhtimismehhanisme, näiteks arveldust, 'vestluse' juhtimist ja seansi parameetrite kokkulepet. Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete. 7.Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav. Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub
OSI seansikiht muudab altpoolt tulevad andmevood seanssideks, kasutades mitmesuguseid juhtimismehhanisme, näiteks arveldust, 'vestluse' juhtimist ja seansi parameetrite kokkulepet. Vestluse juhtimine on realiseeritud loa jagamise meetodil, mis annab õiguse seansiks. Süsteemidele võib kehtestada erinevaid loa väljaandmise prioriteete.7.Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav. Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi kokkuleppimisega. Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon
uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. ISO/OSI mudel koosneb : Rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Rakenduskiht Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Esituskiht Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Seansikiht Seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel
Esituskiht teeb kõik selleks, et ühe süsteemi rakenduskihi poolt saadetud informatsioon oleks teise süsteemi rakenduskihile loetav. Vajaduse korral konverteerib esituskiht andmeid ühest esitusviisist teise. Esituskiht tegeleb andmete vormingu teisendamise ning rakenduskihile vajaliku andmevahetussüntaksi
läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid · esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi · seansikiht OSI-mudeli altpoolt viies kiht. Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel
mööda tagasi. Mitte rekursiivne Kui nimeserver ei tea antud domeeni IP aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Serveritel ja ruuteritel võib olla mitu IP aadressi. IP- rakenduskihile andmete voo ülekandmise saatjalt vastuvõtjale (või ka püsivam kahepoolne ühendus). Transpordi kihi ülesanne on aadressidel on neli klassi: A 0network|host||| 1-127.255.255.255, B 10network||host 128-191 C 110 |||network|host 192-223, D
Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema.
kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Andmete vormingu koosõlastamine ja teisendus. Arvude esitus. Kooditabelid. Enamasti realiseeritud koos rakenduskihiga. 7. Rakenduskiht - OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu- komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogislist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja
-võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM analoog-digitaal muundur) Adressaat kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb
1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja – teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem – transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja – võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM – analoog-digitaal muundur) Adressaat – kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema
) Transpordi kiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust. 5)Rakenduskiht pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse transpordi kihi protokolli, mis omakorda kasutab madalama kihi protokolle, et tegelikult andmeid edastada. Rakenduskihi protokollid kohtlevad tavaliselt transpordi kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
Transpordi kiht paneb kaasa checksumi headerisse, et vigasid avastada, aga neid ei parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Analoogselt transpordikihiga pakub ka võrgukiht ühendusele orienteeritud (handshaking) ja ühenduseta (ilma handshaking'uta) teenust. Kuid siiski on võrgukihi puhul mõned erinevused: 1)Võrgukihi teenused on hostide vahelised ja nad pakuvad teenuseid transpordikihile, kuid transpordikihi teenused on protsesside vahelised ja nad pakuvad teenuseid rakenduskihile. 2)Võrgukihid pakuvad ühendusele orienteeritud VÕI ühenduseta teenuseid, aga mitte mõlemaid korraga. Arvutivõrgud, kus me näeme võrgukihi tasemel ühendusele oritenteeritud võrke nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud, nimetatakse datagrammvõrkudeks. 3)Ühendusele orinteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel. Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele
26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Analoogselt transpordikihiga pakub ka võrgukiht ühendusele orienteeritud (handshaking) ja ühenduseta (ilma handshaking’uta) teenust. Kuid siiski on võrgukihi puhul mõned erinevused: 1. Võrgukihi teenused on hostide vahelised ja nad pakuvad teenuseid transpordikihile, kuid transpordikihi teenused on protsesside vahelised ja nad pakuvad teenuseid rakenduskihile. 2. Võrgukihid pakuvad ühendusele orienteeritud VÕI ühenduseta teenuseid, aga mitte mõlemaid korraga. Arvutivõrgud, kus me näeme võrgukihi tasemel ühendusele orienteeritud võrke nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud, nimetatakse datagrammvõrkudeks. 3. Ühendusele orienteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel
Datagrammvõrgud pakuvad võrgukihil ühendusevaba(UDP - connectionless) teenust. Virtuaalahelatega võrgud pakuvad võrgukihil ühendusega(TCP - connection, handhsaking) teenust. (vt küsimus 7, saad targemaks). Sm, see on võrgukihi analoog sellele. TCP ja UDP on ikkagi transpordikihi protokollid. Võrgukihis on meil host-to-host ühendamine, teenus mida pakutakse transpordikihile. Transpordikihis on process-to-process ühendusteenus, mida pakutakse rakenduskihile. Võrgud on kas datagramm- või virtuaalahelatega võrgud, aga ei saa olla mõlemat korraga. Virtuaalahel: ● Ühenduse ülesseadmine ja mahavõtmine (?? teardown) iga ühenduse kohta enne, kui data voolama hakkab ● Iga pakett kannab VC (virtuaalahela) identifikaatorit (mitte sihtkoha aadressi) ● Iga ruuter, mis tee peale jääb, säilitab iga mööduva ühenduse “oleku”. Ehk
e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. Rakenduskihi puhul räägime pakettidest kui sõnumitest. 2) Transpordikiht See sisaldab OSI mudelit aluseks võttes transpordikihi ja sessiooni loomise osa sessioonikihist. See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega. Transpordikiht asub rakenduskihi ja võrgukihi vahel TCP/IP mudelis. Ta kasutab ära seda, mida võrgukiht pakub ning ise pakub transporditeenust rakenduskihile. Kaks transpordikihti lepivad omavahel kokku, kas nad on valmis üksteisele andmeid saatma. Transpordikihi ülesanne on erinevatest rakendustest võtta kokku andmeid, neid transportida teise otspunkti ja teises otspunktis laiali jagada teiste rakenduste vahel. Samuti on ülesandeks töökindel andmeedastus. Transpordikiht tegeleb ka voojuhtimisega, et saatja ei koormaks vastuvõtjat üle. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad omavahel ja vastuvõtja
annaabi.ee 
