põlemisel. Eestis on ligi 50% maismaast kaetud metsaga. Seega puidu kui kütuse potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Metsatööstuses tekib aastas umbes 0,7 miljonit tm puidujäätmeid. Neid saab kasutada nii kütteks kui ka tööstuse tooraineks. Kuid lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp, pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st. pärast koristamist areneb juurevõsudest samal juurestikul vähemalt 10 korda uus võsa, seega kokku umbes 30 aasta vältel
· põllumajandusliku tootmise jäägid ja jäätmed (õled, sõnnik, maisitõlvikute jäägid, kookospähkli koored jm); · tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest). Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt rohumaadelt, märgaladelt), mida kasutatakse biogaasi tootmisel. Biomassi kasutamise eelised: + taastuv energiaallikas;
toodangu energiasisalduse suhe tootmiseks kulunud energia hulka. · Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Valitud on looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine põllumaadel lühikese raieringiga, mis onvähem kui 15 aastat, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudel ning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel.
toodanguahela majandusliku tulukuse kõrval ka selle energeetiline efektiivsus (so terviklikust tootmistsüklist saadava energeetilise toodangu energiasisalduse suhe tootmiseks kulunud energia hulka). Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab. Valitud on Eestis ka looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine lühikese raieringiga (vähem kui 15 aastat) põllumaadel, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudelning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel
kasutatakse ka teadlikult, kastes raiesmikel äsja tekitatud saelõike pinnad tugeva konkurentsivõimega suure tardnahkise eosesuspensiooniga. Majandusmetsades vaevavad puid ka paljud teised levinud torikseened. Kännupess parasiteerib männil, kuusel ja kasel. Jalgtümak tekitab südamemädanikku hästi kasvavatel kuuskedel. Suurem osa haabasid on nakatunud haavataelikuga ja on sageli õõnsad. Kaskedel kasvavad peamiselt must pässik, tuletaelik ja kasekäsnak. Lühikese raieringiga majandusmetsades ei põhjusta nad siiski kuigi suurt majanduslikku kahju. Pargipuid kashjustavad peamiselt teised liigid. Vanade lehiste ja mändide juuri lagundab juurepruunik, selle seeneta kasvaksid need puud üsna rahulikult. Vahtratarjak kasvab vahtratel ja teistel lehtpuudel, isegi tammel. Ta on kõige tavalisem pargipuude seen Lõuna-Soomes ja Eestis. Must pässik ja tuletaelik on parkides kaskedel tavalised, viimane ka pajudel ja pihlakatel
paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis omakorda tekitab globaalset soojenemist. Kuid biokütuste põlemisel satub seda atmosfääri tunduvalt vähem ehk sama palju, kui tarvitavad kasvamiseks ära taimed (Postimees 2007). 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid: · lirikkad pllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet · Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel; 1.4.2 Biokütuse eelised: Biomass on:
rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides) . Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud). Probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla
enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid. Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba (Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel
maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all. § 172. Reoveesette kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses • Reoveesete käesoleva jao tähenduses on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud vee ja tahke aine segu. • Põllumajanduses, välja arvatud lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine, tohib kasutada ainult stabiliseeritud ja hügieniseeritud reoveesetet. • Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatav reoveesete peab vastama Keskkonnaministri määrusega kehtestatud kvaliteedi piirväärtustele ning muudele nõuetele. Keskkonnaministri määrus nr. 29 31.07.2019 “Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutatava sette raskmetallide sisalduse piirväärtused”
Kasvatatakse peamiselt Peamised kasutatavad meetodid Puud, mis ei kuulu ei plusspuude ega miinuspuude hübriidhaaba (Populus tremula x Populus metsaselektsioonis on valik, ristamine ja kategooriasse on normaalpuud. tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja 2 vegetatiivne seemla vegetatiivse seemla all põllumaale rajatud lühikese raieringiga enam kasutatav on valik, seda nii mõistetakse metsanduses plusspuude majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 individuaalse (puud), kui massilise valikuna vegetatiivsetest järglastest rajatud ha. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib (puistud). seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad
puhtpuistute kasvatamist on mõlemal omad eelised ja puudused. 25 Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav hall- lepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab. Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel. Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised: Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtkuusikust või puhtkaasikust samal
FAO peab istandikuks kultuurpuistut, mis on rajatud külvi või istutuse teel nii metsamaal asendamaks raiutud puistut või metsastamaks muud maad (Terms and Definitions, 1998). Metsaistandikul on kaks kindlat tunnust: 1) kasutatakse introdutseeritud puuliike; 2) kui rakendatakse kohalikke puuliike, on puistu intensiivselt majandatud, ühevanuseline, puud paiknevad regulaarse seaduga. Istandusi majandatakse tavaliselt lühikese raieringiga ning enamasti kasutatakse kiirekasvulisi puuliike, et saada eeskätt odavat toorpuitu tööstuse tarbeks. Istanduse osas ei rakendu sageli Metsaseaduse nõuded, näiteks jõulukuuseistandus või metsaseemla. Istandike kogupindala on 140 miljonit ha. Mitmesuguse vee- ja pinnasekaitse funktsiooniga istandike pindala moodustab 22 % ja peamiselt intensiivseks puidu tootmiseks rajatud istandike pindala 78 (Global Forest Resource)
Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised: Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtkuusikust või puhtkaasikust samal kasvukohal, kuna iga
kasvukohtades (jk, nd, ms). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv: * ekstreemsetes kasvukohtades - näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sm, ph) või rabas sookaasikud soodes ja sanglepikud lodus; * kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus), näiteks Eestis võiks selleks olla energiametsana kasvatatav hall-lepik või paberipuuks kasvatatav kuusk. *puhtpuistu eeliseks on lihtsus: a. kultuuride rajamisel b. kultuuride hooldamisel c. hooldus- ja lõppraiete ajastamisel Segametsade eelised: * Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast
annaabi.ee 
